Ameerika Psühholoogide Ühingu teadusuuringus väidetakse, et ühiskonnale on kasulikum, kui töötaja palkamisel arvestatakse eelkõige tema sotsiaal-majandusliku staatusega, mitte tema teadmiste, töökogemuse ning oskustega.
Uuring kannab nime "Kas kõige oskuslikuma kandidaadi valimine võib olla ebaõiglane?" ja see avaldati Ameerika Psühholoogide Ühingu teadusajakirjas "Eksperimentaalse psühholoogia ajakiri". Selles vaadeldi, milliseks muutub inimeste arusaamine saavutuste (merit) põhise töötajate palkamise osas, kui nad tutvuvad tööotsija sotsiaalmajandusliku taustaga, vahendab New York Post.
Uuringu tulemustes järeldatakse, et kõige osavama kandidaadi palkamine võib aidata kaasa ebavõrdsusele.
"Õigluse heuristiline teooria pakub välja, et nii kaua kui inimesed peavad palkamise ja edutamise protsessi meritokraatlikuks ning õiglaseks, lepivad nad jätkuvalt alati suureneva sissetulekute ebavõrdsusega. Kuid reaalsuses on ebavõrdsus ja oskuste-teadmiste alusel langetatud otsused sügavuti omavahel seotud," kirjutatakse uuringus.
New Yorki osariigi Buffalo Ülikooli abiprofessor ja uuringu juhtivteadlane Daniela Goya-Tocchetto selgitab: "Lapsepõlves kogetud sotsiaalmajanduslikult ebasoodsad olud võivad mõjuda halvasti hariduslikele saavutustele, hinnetele ja töökogemustele. Sedasi võib ebavõrdsus jätta inimesed ilma võrdsetest võimalustest. Kuid kui hinnatakse oskuste ja teadmiste põhiste protsesside õigluse külge, siis inimesed kipuvad sellise laiema konteksti ja ebavõrdsuse mõjud jätma tähelepanuta."
Teadlased viisid läbi viis ilmavõrgu eksperimenti, milles osales kokku 3300 inimest. Kahes katses lugesid inimesed oskuste ja teadmiste põhise töötajate värbamise või edutamise kohta, mille käigus sai töökoha kõige võimekam kandidaat. Pooltele katses osalenud inimestele anti lisaks lugeda täiendavat teavet osa kandidaatide mineviku sotsiaalmajanduslike puuduste ja teiste osa eeliste kohta. Nii progressiusklikud kui konservatiividest katse osalised, kellele valgustati kandidaatide tausta, tajusid oskuste- ja teadmistepõhiseid palkamise ning edutamise protsesse vähem õiglasena, milles oli vähem võrdseid võimalusi.
Kui katsealustele selgitati kahe teise eksperimendi käigus, kuidas madalad sissetulekud takistavad hea hariduse omandamist ja karjäärivõimalusi, siis leidsid esimesed samuti, et oskuste ning teadmistepõhine palkamine ja edutamine ei ole täiesti õiglane.
Viimase katse käigus selgus, et teadlikkus sotsiaalmajanduslike erinevuste osas suurendas toetust tööjõu värbamisprogrammidele, mis soodustavad sotsiaalsete klasside mitmekesisust.
Uuringus ei käsitletud rassi mõju inimeste värbamisele ja edutamisele.
Kõige suurem üksikemade osakaal on Ameerika Ühendriikides mustade elanike seas. Samamoodi on selles rassiklassis ka kõige suurem kirjaoskamatuse, töötuse ja asotsiaalsete eluviiside määr. Tuntud majandus- ja sotsiaateadane Thomas Sowell kinnitab, et igas vallas kõige edukamad lapsed kasvavad üles ema ja isaga traditsioonilises perekonnas. Teiselt poolt on majandusteadlane veendunud, et tänase Ameerika Ühendriikide ja teiste lääneriikide sotsiaalmajandusliku katastroofi suurim põhjus on progressiusu – "liberaalne" – ideoloogia.
Mitmed kommentaatorid leiavad, et Ameerika Psühholoogide Ühingu ärklevate sotsiaalteadlaste korraldatud uuringu eesmärgiks on ühiskonda hävitava DIE – mitmekesisuse, kaasamise ja õigluse – nime all toimuva marksistliku klassivõitluse õigustamine.
Toimetas Karol Kallas