Ameerika Ühendriikide president Donald Trump allkirjastas 19. septembri õhtul presidendi avalduse, millega kehtestati oskustööliste H-1B viisadele 100 000 dollariline lõiv.
2024. aastal töötas Ameerika Ühendriikides kuskil 400 000 H-1B viisaga inimest ja toona anti välja kuskil 141 000 uut tööviisat. 2025. esimesel poolaastal said H-1B viisa kuskil 55–60 000 inimest. Peamiselt kasutavad H-1B viisasid pangandus-, meditsiini- ja tehnoloogiasektori ettevõtted ning valdavalt on neid väljastatud India päritolu inimestele.
Kui algselt põhjustas avaldus ohtralt segadust, siis hiljem selgitas Valge Maja, et 100 000 dollariline lõiv puudutab siiski ainult uusi tööviisasid, vahendab New York Times.
Siiani pidi tööandja H-1B viisa eest maksma, sõltuvalt ettevõtte suurusest, kuskil 1600 kuni 6500 dollarit.
President Trumpi avalduse üllitamise põhjuseks on asjaolu, et ettevõtted kasutavad seda kurjasti ära. Võõramaalastest töötajad on nõus tegema väiksema palga eest rohkem tööd ja nad ei nõua omale õiguseid ning hüvesid määral, nagu seda teevad Ühendriikide kodanikest töötajad. Millise allaheitlikkuse põhjus on tingitud suuresti asjaolust, et tööandja võib H-1B töötaja sisuliselt hetkega vallandada, mis tähendab tema riigist väljasaatmist. "Julgemad" kriitikud võrdlevad süsteemi isegi orjapidamisega.
Levinud palganumbritena esitatake, et kui India ja Hiina Rahvavabariigi päritolu arstid elik suuremate oskustega arvutiinsenerid on valmis töötama kuskil 80 000 dollarilise aastapalga eest, siis ameerika spetsialist eeldab, et ta teenib sama töö eest vähemalt kuskil 200 000 dollari ümber. Kõrge kvalifikatsiooniga USA arsti aastapalk ulatub 400 000 dollarini ja isegi suuremate summadeni.
Ettevõtjad põhjendavad ise, et H-1B viisade süsteem "lubab neil püsida konkurentsis" ja Silicon Valley'ist on kostnud kurtmist, et 100 000 dollariline viisalõiv mõjub rängalt iduettevõtete "ökosüsteemile".
Toimetas Karol Kallas