Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos rõhutas oma ettekandes SAPTK-i korraldatud 04.11.2022 konverentsil "Kuidas tagada konservatiivne pööre?", et riigi ja kodanike mõtlemisse peab tulema tagasi arusaamine ühishüvest ja rahva ühistegevusest.
"Kõik saab alguse mõtlemisest," märkis Roos, tuues näitena välja, kui palju korraldati enne II maailmasõda Eestis loteriisid ja rahakogumisi, et panustada ühiselt rahvamajade, avalike hoonete, ühistulise tegevuse ja muu heaks, millest oli kasu kõikidele. Tänaseks päevaks on riik loteriide korraldamise monopoliseerinud.
"Küsimus on riiklikus mõtteviisis ja rahva enda mõtteviisis. /…/ Riik ei taha tänases formatsioonis näha seda, et inimesed koonduksid, et tehtaks midagi vajalikku kõikide jaoks, et tehtaks midagi vajalikku terviku jaoks," tõdes Roos ja lisas, et "tänase riikliku formatsiooni ideoloogia on see – lahutada inimesed võimalikult üksteisest, et mingeid ühiseid arenguid ei oleks, et poleks ühistegevust."
Selle asemel korjab riik raha maksude näol kokku ning jagab siis selle oma ideoloogia ja suva järgi nendele, keda ta arvab, et võiks toetada. "Aga see ei ole terviku toetamine, see ei ole rahva kui terviku huvidest lähtuv," osutas Roos ja tõi välja, et ka inimesed ise ei ole aktiivsed ühiseid ettevõtmisi toetama.
"Kas see [meie mõtteviis] on see, et inimene elab ja töötab ainult iseendale või peaks me vaatama inimestena, kodanikena, ja ka riigina, riigi esindajatena, kui me oleme võimu juures, kes on kodanik riigile, mida tähendab riik ja kuidas seda ühiselt käima panna. Selline on minu kui praktiku vaade," võttis Roos ettekande põhiidee kokku.
Toimetas René Allik