Kaugjuhitav droon MQ-1B Predator.

Viiskümend ühe kohta. Allviidatud uudise väitel on just selline suhe, mis kehtib USA robotlennukite poolt tapetud süütute inimeste ning rünnakus surmatud väidetavate "terroristide" vahel. Seda vähemasti Ameerika Ühendriikide riigidepartemangu endise "mässuliste" vastaste operatsioonide peastrateegi kinnitusel.

Olgu siinkohal öeldud, et nn "terroristide" süülisus on peaaegu alati tõestatud üksnes salajastes dokumentides, mida laiemale üldsusele "julgeoleku kaalutlustel" ja "demokraatia kaitse huvides" kunagi ei näidata. Ülal tsiteeritud uudises kajastatu toob (RT'le omase taotluslikkusega) esile olukorra grotesksuse, mis aitab järjekordselt rebida maski, mis on kinnitatud varjamaks maailmas domineerivate jõudude tegelikku eetilist palet – palet, mida masside maailmavaate vormimise ning tähelepanu hajutamise eesmärki täitvas peavoolu meedias kunagi selle naturalistlikus eheduses ei näidata.

See on olukord, kus kõikide maailma "progressiivsete jõudude" kaitsja peab sõda üha enam kasutades selleks tehnoloogiaid, mis rüvetavad kõige rüvedamal viisil sõjapidamise aukoodeksit. Põhimõtteliselt kujutab see endast katset pesta oma käed süütute ohvrite verest, lisades surmaotsuse langetaja ning täideviija vahele võimalikult palju automatiseeritud tehnoloogiatasandeid.

Seevastu naturalistlik realiteet, mis peitub meediaveergudel igapäevaselt lahti rulluva "Koalitsiooniväed neutraliseerisid Waziristani erioperatsioonis terroristliku rühmituse juhi" taga on tegelikkuses umbes järgmine…

Kusagil Virginias (või Floridas) istub konditsioneeritud ruumis hoolikalt triigitud GAP särgis keegi ametnik. Larry. Larry rüüpab hilisel hommikutunnil värskelt röstitud kohvi ning küsib vahetusest lahkuvalt kolleegilt kõige südamlikumal kombel… "Bill, kuidas Janetil läheb? Kas homme keeglit ka teeme? Mul on ranne nüüd märksa parem, usun, et teen sulle peagi tuule alla. Küllap olen varsti 200 mees. OK, you have a good one…"

Olles jätnud Billiga hüvasti, süveneb Larry taas kord pikslitemängu, mis tema silme ees vedelkristall ekraanilt avaneb. Larry on sõjamees. Waziristani helesinises taevas suriseva RQ-9 drooni elektro-optiliste sensorite pakett on tuvastanud midagi kahtlast. Larry kooskõlastab sihtmärgi ning… ning 11 023 kilomeetri kaugusel Larry  armastatud keegliklubist detoneerub AGM-114 tüüpi raketi PBXN-112 termobaariline lõhkepea, pihustades kiiresti oksüdeeruva alumiinimuipuru väikese majadekompleksi ümber. Edu! Militant on tapetud…

Ent tapetud on ka väike Abbas, Khalid, Delisha, Alia, Shuja, Nazar ja Farida. Nende nimesid ei mainita kunagi New York Timesi veergudel. Ja mõistagi oleks nende surnukehade eksponeerimine barbaarsuse tipp. Seda vähemasti arenenud riikide seast kõige arenenuma jaoks, mis on õppinud tapma kõige arenenumal viisil.

Larry tööpäev on tänaseks korraks lõppenud. Ees ootab Jessica, Thomas, kalvinistlik piibliring ja… keegel. Larry on veendunud, et ta on hea mees.

Vt seonduval teemal: