Argentina meeleavaldjad juubeldamas vastse võimaluse üle tappa seaduslikult oma sündimata laps. Foto: Scanpix

Argentina kongress seadustas 30. detsembril valikabordi kuni 14. rasedusnädalani. Pärast 12-tunnist maratonistungit hääletas vastava eelnõu poolt 38 senaatorit, 29 oli vastu ning üks jäi erapooletuks.

Eelnõu abordi ehk sündimata laste tapmise seadustamiseks esitas Argentina president Alberto Fernández novembris ning see kiideti kongressi alamkojas kiiresti heaks. Pärast heakskiitu ka ülemkojas ehk senatis on ta lubanud eelnõu lähipäevil ka seadusena allkirjastada. Samasugust eelnõu üritati ka kaks aastat tagasi läbi suruda, kuid toona jäi sellel senatis napilt vajalikust toetusest puudu.

Hääletuse tulemuse andis teada asepresident Christina Fernández de Kirchner, kes ka debatti juhtis. “Legaalne abort haiglas!” karjus ta kui eelnõu vastu võeti.

Argentinast sai neljas Ladina-Ameerika riik kus valikabort on lubatud

Varasemalt oli Argentinas abort lubatud vaid vägistamise korral või juhul kui rasedus kujutas endast ohtu ema elule. Nüüd on Argentinast saamas Uruguay, Kuuba ja Guyana kõrval neljas Ladina-Ameerika riik kus valikabort on lubatud.

México ja Mehhiko osariik Oaxaca on seadustanud abordi esimese 12 rasedusnädala vältel. Mõned Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigid keelavad endiselt abordi kõikidel juhtudel (nt El Salvador, Nicaragua ja Dominikaani Vabariik), kuid nagu Argentinaski, avaldab neiski riikides feministlik liikumine üha suuremat survet ning nõuab abortide legaliseerimist. Nüüd kardetaksegi nn doominoefekti ehk siis abordi legaliseerimist ka teistes Ladina-Ameerika riikides.

Samas säutsus Brasiilia president Jair Bolonaro pärast abordi legaliseerimist Argentinas: “Mul on sügavalt kahju Argentina laste eludest, mis nüüd lõpetatakse nende emade kõhus riigi heakskiidul. Kui see sõltub minust ja minu administratsioonist, siis ei kiideta aborti meie pinnal kunagi heaks.”

Rahvas jagunes kahte leeri

Pärast 12-tunnist maratonistungit senatis ootasid nii rohelisse riietatud abordipooldajad kui ka sinisesse riietatud abordivastased (mõlemad leerid kandsid ka vastavat värvi rätikuid) senati otsust tänavatel. Pärast tulemuse teadasaamist hakkas abordipooldajate leeris pihta emotsionaalne juubeldamine võimaluse üle tappa seaduslikult oma sündimata laps.

Argentina president Alberto Fernándesseadis abortide legaliseerimise oma kampaanialubaduseks. “Olen katoliiklane, kuid pean seadusi looma kõigi jaoks,” ütles president. Ta lisas juurde, et laias plaanis puudutab see kogu rahva tervist.

“Igal aastal viiakse salajaste abortide tõttu haiglasse umbes 38 000 naist ning rohkem kui 3000 neist surevad vigastustesse,” ütles ta. Pärast otsuse vastuvõtmist ütles president kergendunult: “Täna oleme parem ühiskond, mis laiendab naiste õiguseid ja tagab rahvatervise.”

Vilma Ibarra, kes eelnõu koostas, ütles nuttes reporteritele, et “mitte kunagi ei tapeta naist enam salajase abordi käigus”.

“Raseduse katkestamine on tragöödia. See lõpetab järsult areneva elu,” ütles aga seaduse vastu hääletanud senaator Inés Blas.

“Need poliitikud ei esinda rahva enamust,” ütles eelnõu vastane Luciana Prat, kelle õlgu kattis Argentina lipp.

Abordivastased olid abordipooldajatest eraldatud barjääriga ning rühmitus, mis kutsub end “kahe elu kaitsjateks” pani püsti krutsifiksiga altari sinise telgi alla.

Kirik ja rahva enamus on abordi vastu

Novembris läbi viidud küsitluse kohaselt oli tervenisti 60% vastanutest abordi legaliseerimise vastu ning kõigest 27% selle poolt.

Katoliku kirik, mis on jätkuvalt Lõuna-Ameerikas väga mõjukas, on abortide seadustamise vastu ning kutsus senaatoreid üles eelnõu tagasi lükkama. Näiteks jäeti ära piiskoppide traditsiooniline jõulueelne kohtumine presidendiga ning avaldati karm hinnang Argentina halveneva sotsiaalse situatsiooni kohta.

Pärast hääletust väljastas kohalik roomakatoliku kiriku piiskoppide konverents avalduse, milles öeldi, et see meede “suurendab veelgi enam lõhet meie riigis” ning kurdeti selle üle, et riigijuhid jäid kaugele riigis valitsevast elupooldavast hoiakust.

Elupooldav organisatsioon Pro-Life Unity ütles aga, et seda päeva meenutatakse “kui ühte kõige õudsemat päeva lähiajaloos”.

Piiskopid kutsusid üles palve- ja paastupäevale enne hääletust senatis. Preestrid pühendasid samuti 28. detsembril ehk süütalastepäeval pühitsetud missad sellele hääletusele.

“Need, kes loodavad alustada paremat aastat, neile ei anna see seadusandlik agenda lootust,” ütles Buenos Airese kardinal Mario Poli oma jutluses. “Lahendada on vaja nii paljusid tervishoiu- ja sotsiaalküsimusi, mis nõuavad meie tähelepanu.”

Paavst Franciscus otsustas vaikida

Vaatamata sellele, et 62% argentinlastest määratleb end katoliiklastena ning 15% evangeelsete kristlastena ning hoolimata sellest, et paavst Franciscus on ise Argentinast pärit, otsustas ta abordi seadustamise eelselt peamiselt vaikida.

Kõigest mõni tund enne arutelu algust senatis tegi paavst sotsiaalmeedias postituse, mida võib tõlgendada poolehoiu väljendusena abordivastasele leerile.

“Jumala poeg sündis heidikuna, et meile öelda, et iga heidik on Jumala laps. Ta tuli siia maailma nagu laps tuleb, nõrga ja haprana, et me saaksime oma nõrkust õrnusega omaks võtta,” kirjutas paavst.

Arstidel on õigus valikabordist keelduda

Eelnõu võimaldab tervishoiutöötajatel ja mitteriiklikel meditsiiniasutustel abordist keelduda, kuid nad on kohustatud suunama naise mõnda teise haiglasse, kus aborte sooritatakse. Samuti ei saa meditsiinitöötajad keelduda südametunnistuse alusel abordi läbiviimisest kui raseda naise elu või tervis on ohus.

Toimetas Martin Vaher

Allikad: BBC, America, Associated Press, Deutsche Welle. Fotod: Scanpix