Artur Sirgu ausammas avatakse vabadussõjalase 118. sünniaastapäeval 25. septembril kell 12 Amblas, Valguse tee 2.
25. septembril 1900. aastal nägi ilmavalgust tulevane vabadussõjalane ja poliitiline juht Artur Sirk, kes sündis Ambla kihelkonnas Pruuna külas Sepa talus. Seetõttu leiab ausammas koha just tema kodukandis Ambla koguduse pastoraadi ees paikneval tammedega kaunistatud rohealal.
Ausamba rajamist korraldanud SA Mälestusselts "Artur Sirk" juhatuse liikme Jaak Madisoni (EKRE) sõnul on tegemist märgilise verstapostiga Eesti ajaloos.
"Artur Sirk oli üks suurimaid rahvajuhte, kes kunagi Eesti poliitikat ja tulevikku on mõjutanud. Veel tänase päevani, ligi sajand hiljem, tekitavad vabadussõjalased poleemikat nende jaoks, kes üritavad õigustada 1934. aastal 12. märtsil Konstantin Pätsi, Johan Laidoneri ja August Rei poolt teostatud riigipööret. Lõpuks saab väärilise mälestuskoha ka Sirk, keda on tahtlikult üritatud unustuse hõlma lükata ja tema panust iseseisva Eesti arengusse olematuks teha," lausus Madison.
Jaak Madison lisas, et see sündmus saab olema üheks teetähiseks meie ajaloo mõistmisel.
"Me oleme kartnud tunnistada tehtud vigu ja selle nimel on üritatud halvustada ja mõnitada mehi, kes sõdisid oma elu hinnaga Vabadussõjas ja pärast pidid korrumpeerunud poliitikute pärast looma Vabadussõjalaste Liidu. Nad üritasid juhtida Eestit taas õigetele rööbastele, kuid see üritus löödi puruks oma koha pärast muretsevate riigijuhtide poolt, mis omakorda lõppes tõenäoliselt Sirgu poliitilise mõrvaga 1937. aastal."
Artur Sirk suri kummalistel asjaoludel 2. augustil 1937 Echternachis, Luksemburgis. Ametliku versiooni kohaselt hüppas ta 31. juulil hotelli aknast alla, püüdes sooritada enesetappu, ent on samuti arvatud, et tegemist võis olla tapmisega poliitilistel motiividel.
Jaak Madison: Artur Sirk taastas usu rahva huvidest lähtuvasse poliitikasse