Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsus ei saa olla mitte lihtsalt üks omaloominguline visioonipaber, vaid Vabariigi Valitsuse määrus „Hea õigusloome tava" näeb tegelikult ette väga selged reeglid, millele selline dokument peab vastama. Paraku kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus (VTK) nendele reeglitele ei vasta ja küsimustele vastuseid ei anna.
Alustame algusest. VTK sissejuhatus ehk peatükk „Taust" on nii pateetiline, et tekitab juba alguses küsimuse – mis edasi lugedes tuleb? Alustada teksti väitega „Kliimamuutused on kujunemas inimkonna suurimaks ohuks ja väljakutseks" nõuab parasjagu julgust. Kui lisada siia juurde ülejärgmine lause „Teadus on selge.", siis läheb veel segasemaks. Mis teadus on selge? Mis asi on teadusselgus? Olukorras, kus teadus peabki esitama küsimusi ja tihti ka kahtlema. Pealegi ei ole teada, et teadus kliimamuutuste põhjuste osas üksmeelel oleks, ei meie oma maal ega ka mujal. Või mida see lause peaks tähendama peale selle, et teaduse nael lüüakse lugejale pähe, et „nii lihtsalt on ja küsimusi ei esitata"? Selline kummaline lause teaduse kohta siis kohe VTK alguses.
Hea õigusloome tava (HÕT) sätestab, et VTK peab sisaldama lahendamist vajavat probleemi. Võtkem siis mõtteliseks aluseks, et kliima muutub, kuigi mööngem, tausta ehk konteksti kirjeldamine pole sama, mis probleemi kirjeldamine. Mingil määral võib probleemi kirjeldusena mõista lauset „Peamised kliimamuutustega kaasnevad probleemid on rannikumere või siseveekogude suurenenud vooluhulgast tingitud veetaseme tõus ja äärmuslikud sademed, mis toovad kaasa sagedasemad ja suuremad üleujutused." Selge pilt. Aga ammendavusest on puudu.
Mingem edasi HÕT poolt nõutava eesmärkide kirjelduse juurde. Toon alljärgnevalt kliimaseaduse eesmärgid nõnda, nagu need VTK-s on:
● toetada liigirikkuse säilimist ja tagada looduslike ökosüsteemide hea seisund ja toimimine ning aidata kaitsta praegust ja tulevasi põlvkondi kliimamuutuste kahjuliku mõju eest;
● luua alus kliimamuutustele vastupidavale ja jätkusuutlikule majandusele ning tugevama konkurentsieelise tekkeks, sh jätkusuutlike energiatootmisvõimsuste edendamiseks;
● tagada ettenähtavus, selgus ja õiguskindlus Eesti 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmiseks ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks;
● leppida kokku üldised ja sektoraalsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid;
● panna paika peamised põhimõtted ja tegevused, mida on vaja kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkideni jõudmiseks;
● kujundada kliimamuutuste osas kohanemisvõimeline riik ja ühiskond, pöörates tähelepanu eriti haavatavatele sektoritele ja ühiskonnagruppidele;
● tagada kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks vajalike meetmete rakendamine;
● kujundada Eesti positsioon Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes kliimaläbirääkimistes.
Kolossaalne seadus kolossaalse ministeeriumi poolt, mille eesmärk on nii liigirikkuse ja loodusliku ökosüsteemi säilimine, majanduse konkurentsivõime tõstmine, kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050, kasvuhoonegaaside vähendamine, riigi ja ühiskonna kohanemisvõime parandamine kliimamuutustele ja tagatipuks ka Eesti jutupunktid Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes läbirääkimistes.
Kusjuures taustas, kui võtta seda probleemi(de) kirjeldusena, pole sõnagi Eesti konkurentsieelise kadumisest kliimamuutuste tõttu. Miks me siis sellele keskendume?
HÕT näeb järgnevalt ette, et VTK peab sisaldama probleemi võimalikke lahendusi (mitmuses – sic!), võimalike lahenduste võrdlust ja eelistatavat lahendust. Erinevaid lahendusi pole, ega ka järelikult lahenduste võrdlusi, küll aga on VTK-s eelistatav lahendus formuleeritud järgnevalt: „Õigusselguse loomiseks ja mõjusaks kliimapoliitikaks on eelistatud lähenemine eraldi kliimaseaduse väljatöötamine. Kliimaseadus annab selguse millal, kes ja mida peab tegema, et tulevikus saaks puhtamast keskkonnast meie konkurentsieelis." Lahendus on siis konkurentsieelis läbi puhtama keskkonna? Või oli eespool kirjeldatud probleem üleujutused, kuumalained ja suuremad sademed? Või on seadus ise lahendus? Või siis…lähenemine.
Jätkakem. Peatüki „Kavandatava kliimaseaduse sisu" nn preambul sõnastab, et „kliimaeesmärkide täitmine loob aluse jätkusuutlikule majandusele ja annab Eesti ettevõtjatele tugevama konkurentsieelise ning vastupidavuse kliimamuutuste kontekstis."
Konkurentsieelise annavad teatavasti madalamad sisendhinnad, kvalifitseeritud tööjõud ning ettevõtjasõbralik õigus- ja maksukeskkond. Praegu on rohepööre sisendhindu ja keskkonnamakse vaid tõstnud ning õigus- ja maksukeskkond lisaks tööjõule on paraku miski, mis kliimaga kuidagi seotud ei ole. Kui just eelpoolmainitud keskkonnamaksud välja arvata. Või on konkurentsieelise all mõeldud seda, et edaspidi tulevad sellised keelud ja regulatsioonid, mis põhimõtteliselt välistavad rohe(sotsiaal)pöördemittesõbralikud tooted ja teenused? Ja majandustegevus ongi võimaldatud ainult ettevõtetele, mis selliseid rohe(sotsiaal)regulatsioone järgivad?
Midagi ei ole teha, kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus tundub eklektilise ja süsteemituna juba esimestest peatükkidest. Tuleb nõustuda Viru Keemia Grupi juhi Ahti Asmanni poolt öelduga, et kliimaseaduse VTK ei vasta olulistele küsimustele ning mõjub loosunglikult ja liiga üldiselt.
Kui juba vundament on vildakas, mis siis saab seadusest? Eesti õigusloomevõimekus ei ole nii madal, et ei oleks alustuseks suudetud kirjutada kokku korralik VTK.
Punkti „i"-le paneb Noorte Keskkonnanõukogu kaasamine seaduse väljatöötamisse, põhjenduseks „noorte ja noorteorganisatsioonide huvide esindamine kliimaseaduse koostamise ja kliimapoliitika kujundamise raames". Ootaks järgnevalt taolist noorte kaasamist ja noorte huvide esindamist ka näiteks karistusseadustiku või liiklusseaduse uuendamisel, kui need päevakorda tulevad.