Euroopa Kontrollikoda ei suutnud tuvastada, kui palju on Euroopa Liit kulutanud raha rändevoogude haldamisele enne 2014. aastat. Aruandes soovitatakse välja töötada selged eesmärgid, mida rahastamise abil saavutada tahetakse, ning lihtsustada juhtimiskorda.

Audit hõlmas aastaid 2007–2013 ja ei käsitlenud praegust rändekriisi. Auditis keskenduti Vahemere lõunaosa ja idapartnerluse riikidele, keda on EL-i kanalitest erinevate projekti raames rahastatud, et hallata rändevoogusid.

“Auditi käigus ei õnnestunud kindlaks teha ELi eelarvest eraldatud kogusummat ja samuti ei olnud selge, kas vahendeid kasutati vastavalt geograafilistele ja valdkondlikele prioriteetidele,” võib eriaruande kokkuvõttest lugeda.

Edasi tõdetakse, et EL-i poolse rahastamisega saavutatud tulemusi on raske mõõta, sest poliitikal on olnud “väga laiaulatuslikud” eesmärgid. Viidatakse ka keerulisele juhtimissüsteemile ja vajadusele koordineerida tegevust paljude eri instantsidega.

“Kontrollikoda soovitab oma aruande kokkuvõtteks komisjonil välja töötada selged ja mõõdetavad eesmärgid, mis saavutatakse sidusate ELi rahastamisvahendite abil ja mida toetaks tõhus järelevalve ja hindamine ning asjakohane infosüsteem. Juhtimiskord peab olema lihtsam ja paremini koordineeritud,” öeldakse eriaruande kokkuvõttes.

Euroopa Kontrollikoja hinnang rahade kasutamise põhjendatusele rändevoogude haldamise valdkonnas avaldati enne loodetava läbimurde saavutamist praeguses rändekriisis, mille käigus tahavad Brüssel ja Saksamaa võtmeriigilt Türgilt kuue miljardi euro ja muude soodustustega välja kaubelda rändevoo peatamist.

Euroopa Komisjoni ametnikud ütlesid vastuseks, et audit hõlmas kõigest “23 vana projekti” ja et kontrollikoda tahab mõjutada otsuste langetamist praeguses rändekriisis.

Eesti keeles võib aruannet lugeda siin.