Austria konstitutsioonikohus langetas otsuse, mille kohaselt on tsiviilkoodeksis abielu vaid mehe ja naise liiduna käsitlev artikkel 44 riigi põhiseadusega vastuolus. Otsuse tulemusel võivad samast soost isikud alates 2019. aastast omavahel abiellu astuda.
Austrias on juba 2010. aastast kehtinud kooseluseaduse laadne tsiviilpartnerluse seadus, mille alusel on homoseksuaalid saanud sõlmida omavahelisi kooselulepinguid. Kuid kohtu sõnul on need "õiguslikud partnerlussuhted" praktiliselt eristamatud abielu regulatsioonist, mistõttu olevat samast soost isikutele omavahel abiellumise võimaluse tagamisest hoidumine diskrimineeriv, vahendab LifeSiteNews.com.
Kaebuse, mille alusel kohus kõnealuse otsuse langetas, esitasid kaks omavahel "abielluda" soovivat naist, keda abistas advokaat Helmut Graupner.
Graupneri sõnul olevat konstitutsioonikohtu otsus ajaloolise tähtsusega, sest tegu on esimese korraga Euroopas, kui nn homoabielu on seadustatud kohtu kaudu, mitte tavapäraste demokraatlike poliitiliste protsesside teel, st seadusandja ehk parlamendi vastava otsusega.
Homopaaridele abiellumise mittevõimaldamine olevat diskrimineeriv
"Vahetegu abielu ja registreeritud partnerluse vahel ei ole võimalik säilitada ilma samast soost paare diskrimineerimata," toonitas kohus.
"Niisugune kahe õigusliku institutsiooni eristamine osutab, et homoseksuaalse orientatsiooniga inimesi ei peeta heteroseksuaalse orientatsiooniga inimestega võrdseks."
Oma otsust põhjendades viitas kohus ka asjaolule, et samast soost paaridele on tsiviilpartnerlusega juba tagatud "võimalus adopteerida lapsi (ühiselt) ja kasutada kunstliku viljastamise võimalusi."
Konstitutsioonikohtu otsus on pälvinud konservatiivsete ringkondade tõsise kriitika.
"Kohus on otsustanud, et võrdselt tuleb kohelda gruppe, mis ei ole omavahel võrdsed, ütles Austria Vabaduspartei peasekretär Herbert Kickl.
Samuti on konstitutsioonikohtu poolt nn homoabielu seadustamise otsust kritiseerinud Austria Rahvapartei (ÖVP).
Väidetavalt peavad need kaks parteid läbirääkimisi uue valitsuse moodustamiseks. Info selle kohta, mida kavatsetakse valitsuse moodustamisel konstitutsioonikohtu otsuse suhtes teha, pole teada.
Eelmisel kuul tegi Austria katoliku kiriku piiskoppide konverents konstitutsioonikohtu otsuse ootuses avalduse, mille kohaselt "peaks abielu jääma eksklusiivselt vastassoost paaridele avatud liiduks", kuna selline kooslus omab teiste kooseluvormidega võrreldes erakordset mehe ja naise loomulikust kokkukuuluvusest tulenevat komplementaarset iseloomu.
Kohtud homoideoloogia pealesurumise teenistuses
Varem on abielu mõiste seesugune radikaalne ümberkirjutamine kohtute kaudu aset leidnud ka näiteks Ameerika Ühendriikides, kus ülemkohus otsustas 2015. aastal asjas Obergefell vs Hodges, et kõik osariikide tasandil vastu võetud seadused, mis keelavad abielu sõlmimise samast soost isikute vahel, on põhiseadusega vastuolus ja seetõttu tühised.
Kriitikute sõnul on kohtute selline tegevus üdini ebademokraatlik, sest selgelt ideoloogiliselt motiveeritud otsused langetatakse piisava ühiskondliku toetuse puudumisel mitte parlamendi poolt, kes peaks olema seadusandja rollis, vaid kohtute kaudu mõne üksiku isiku otsusel, n-ö kohtuliku omavoli korras.
Veelgi enam, kriitikute sõnul on konstitutsioonikohtu otsus vastuolus sama kohtu varasemate korduvate ja Euroopa Inimõiguste Kohtu positsioonidega kokkulangevate kinnitustega – millest viimane pärineb 2014. aastast –, et abielu käsitlemine üksnes mehe ja naise vahel sõlmitava liiduna ei ole põhiseadusega vastuolus ning et ei eksisteeri ühtegi põhiseaduslikku printsiipi, mis nõuaks samast soost ja erinevast soost paaride kohtlemist täpselt ühte moodi.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul on Austrias toimuval selged paralleelid ka Eestis aset leidvate protsessidega ning et neist paralleelidest tuleks teha kohased järeldused.
"Esiteks on siit hästi näha, kui valelikud on homoliikumise kinnitused, et kooseluseaduse läbisurumisega ei püüta moonutada abielu mõistet. Kooseluseadusesse on n-ö kooselulepingu kohta kirjutatud perekonnaseaduses abielu kohta sätestatuga suures osas peaaegu identne regulatsioon, miskaudu ehitatakse teadlikult olukorda, kus hiljem saaks sarnaselt Austria konstitutsioonikohtuga öelda, et kuivõrd kooseluseadus tagab kooselulepingu sõlminud homopaaridele nii või teisiti abieluga enam-vähem identsed õigused, siis on diskrimineeriv mitte avada abielu institutsiooni ka samasoolistele paaridele," selgitas Vooglaid, toonitades, et just nii on homoliikumine oma eesmärkide poole pürginud ka paljudes teistes riikides, hiljuti näiteks Soomes.
Teiseks on SAPTK juhatuse esimehe sõnul Eestis viimase aasta jooksul näha tõsiseid märke ka selle kohta, et kohtud püüavad võtta ühiskonnale homoideoloogia pealesurumiseks endale üha laiemaid volitusi, mida pole neile ei põhiseaduse ega muude seadustega antud, tõlgendades olemuslikult poliitilisi küsimusi ümber õiguslikeks küsimusteks ning võttes seeläbi endale voli nende osas otsuseid langetada ja seeläbi seadusandja tahtest mööda minna.
"Nagu teame, langetas Tallinna Ringkonnakohus juba 2016. aasta sügisel otsuse, mille kohaselt tunnistati Rootsis sõlmitud "homoabielu" Eestis kehtiva abieluna, olgugi, et seadusandja selgelt väljendatud tahte kohaselt on sellised liidud vastuolus Eestis kehtiva avaliku korraga ja seega tunnustamisele mittekuuluvad. Nõnda on just kohtute kaudu paotatud ka Eestis uks nn homoabielu täielikuks seadustamiseks – just selle vastu me ka juunikuus Tallinna kohtumaja ees protesteerisime. Selle ukse lõpliku lahtisurumise saaks ära hoida vaid abielu mõistele kui ühe mehe ja ühe naise vahelisele liidule põhiseadusliku kaitse andmise teel, nagu EELK peapiiskop Urmas Viilma hiljuti soovitas teha."
Riigikohus hakkab peagi arutama sarnaseid küsimusi
Samas osutas Vooglaid ka asjaolule, et Euroopa Inimõiguste Kohus, mis püüab samuti järk-järgult sekkuda üha enam poliitilistesse otsustesse, on siiski järjepidevalt toonitanud, et ühelgi Euroopa inimõiguste konventsiooni osapooleks oleval riigil ei ole nimetatud konventsioonist tulenevalt kohustust nn homoabielu seadustada.
Peagi hakkab ka Eesti kõrgeim kohus ehk riigikohus arutama kahe Ameerika Ühendriikides "abiellunud" naise kaebust, millega nõutakse kõnealuse liidu õiguslikku tunnustamist Eestis kehtiva abieluna. Vooglaiu sõnul on selles vaidluses keskse tähtsusega küsimus sellest, kas riigikohus tunnistab seadusandja tahet mitte selliseid liite Eestis kehtiva abieluna tunnustada või eirab seda kantuna ideoloogilistest ambitsioonidest.
Vikipeedia andmetel on "homoabielu" 15. novembri 2017 seisuga seadustatud kokku 15 Euroopa riigis: Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Islandil, Iirimaal, Luksemburgis, Maltal, Hollandis, Norras, Portugalis, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Viimati seadustati "homoabielu" Austria naaberriigis Saksamaal, kus see leidis Bundestagi otsusega aset käesoleva aasta juunis. Samas on terves reas Ida- ja Kesk-Euroopa riikides antud abielu mõistele ühe mehe ja ühe naise liiduna põhiseaduslik kaitse.
Euroopa Inimõiguste Kohus: abielu määratlemine üksnes mehe ja naise liiduna pole diskrimineerimine