Austria valitsus esitas 17 põhjust, miks nad ÜRO migratsioonileppega ei liitu

Austria välisminister Karin Kneissl ÜRO Peaassamblee ees kõnelemas, 29. septembril 2018, ÜRO peakorteris. Foto: Scanpix

Austria valitsus kinnitab kolmapäeval ministrite nõukogus taganemise ÜRO migratsioonileppest. Oma otsust põhjendatakse 17 punktiga, mis on ära toodud avalikus hääletuse selgituses, vahendab Austria päevaleht Die Presse.

Ühe peamise põhjusena tuuakse esile, et Austria eristab selgelt seaduslikku ja ebaseaduslikku rännet, mistõttu lükatakse tagasi sellise eristuse kaotamine ÜRO migratsioonileppes. Samuti leitakse, et ÜRO rändealane konventsioon ei tohiks mingil juhul olla ülimuslik siseriiklike seaduste suhtes ning kõik sellesuunalised katsed tuleb otsustavalt tagasi tõrjuda. Alljärgnevalt toome ära Austria valitsuse selgituse terviklikul kujul.

*   *   *

Austria Vabariik on õigusriik toimiva kohtusüsteemiga. Kõik vabariigi kohtu- ja haldusotsused langetatakse vastavalt siseriiklikele seadustele ja rahvusvahelistes lepingutes määratletud inimõigustele. Vabariik otsustab suveräänselt sisserände lubamise üle Austriasse. Rände käsitlemine inimõigusena ei ole vastavuses Austria õiguskorraga. Mitteeksisteeriva „migrantide“ kategooria loomine rahvusvahelisse õigusesse tuleb tagasi lükata.

Austria eristab selgelt seaduslikku ja ebaseaduslikku migratsiooni. Seetõttu lükkame tagasi selle eristuse hägustamise viisil nagu seda Ülemaailmses Turvalise, Korrapärase ja Regulaarse Rände Lepingus (ÜRO migratsioonileppes) tehakse.

Juurdepääs Austria tööturule ja sotsiaal- ja tervishoiuteenustele peab olema Austrias tagatud ainult siseriiklike seadustega. ÜRO migratsioonilepe ei tohi mingil juhul nendesse õiguslikke regulatsioonidesse sekkuda, kõik sellesuunalised kavatsused lükatakse rangelt tagasi. See kehtib ka migrantidele uute nõudmiste võimaldamise ja õiguste loomise kohta ÜRO migratsioonileppe kaudu. Eriti lükkab Austria tagasi aga järgnevad ÜRO migratsioonileppe punktid, kuivõrd need jäävad väljapoole Austria kehtivat õiguslikku korda:

  • seadusliku ja ebaseadusliku migrandi staatuse vahetamise lihtsustamine;
  • perekondade taasühinemise lihtsustamine;
  • parem kaasamine tööturul;
  • nõuete ülekandmise võimaldamine sotsiaalkindlustusele;
  • esmaste tervishoiuteenuste võimaldamine;
  • kooliressursside võimaldamine;
  • ligipääsu tagamine kõrgharidusele;
  • formaalselt mitteomandatud kvalifikatsioonide tunnustamine;
  • ettevõtete asutamise lihtsustamine;
  • juurdepääs tervishoiusüsteemile;
  • ümberasustamisvõimaluste tagamine kliimapõgenikele;
  • integratsiooni parimate tavade (best practices – toim) ülevõtmine;
  • vihakuritegudega võitlemine;
  • õiguslike meetmete selgitamine vihakuritegude ohvritele vihakuritegudega võitlemiseks (avalduse, kahjunõude esitamine);
  • kurjategijate profileerimise takistamine rassi, etnilise päritolu või religiooni alusel;
  • sallimatuse ilmingute paljastamisele õhutamine;
  • interneerimise (kinnipidamise) takistamine ja massiliste väljasaatmiste keelamine.

Austria võitleb selle vastu, et ÜRO migratsioonilepe saaks Austriat siduva rahvusvahelise tavaõiguse aluseks või avaldaks pehme õiguse kaudu mingil viisil õiguslikku mõju Austriale. Lükkame tagasi pakti kasutamise õigusnormide konkretiseerimiseks riiklike või rahvusvaheliste kohtute kaudu. Samuti ei saa see pakt kaasa tuua kompetentsi ülekandmist Euroopa Liidu siseselt.

Seetõttu ei liitu Austria Vabariik, mida esindab Austria liiduvalitsus, ÜRO migratsioonileppega, on oma otsusest Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile kirjalikult teada andnud ning väljendab Austria poolset mitteliitumist oma hääle tagasihoidmisega. Sellest tulenevalt:

  • Kuulutab Austria ÜRO migratsioonileppe selgesõnaliselt rahvusvahelise õiguse seisukohast mitte siduvaks.
  • Ei tuleks ÜRO migratsioonilepet tõlgendada õigusliku veendumuse kujundamiseks ega riiklikes praktikates rahvusvahelise tavaõiguse loomeks ega ka üldise õigusprintsiibi tuletamiseks; sellisel juhul kujutaks Austria endast järjekindlat vastuolijat (persistent objector).
  • Juhul kui ÜRO migratsioonileppe alusel kujuneb või võetakse vastu mõni norm, nõuab Austria, et ta poleks sellise normiga rahvusvahelise õiguse kaudu seotud.

Allkirjastatud Austria välisministri Karin Kneissli poolt 30. oktoobril 2018 Viinis.

Originaaldokumendi tõlkis saksa keelest Martin Vaher

KAMPAANIA JÕUDIS EESMÄRGINI!

Tuhat tänu kõigile toetajatele, kelle abil jätkab Objektiiv oma tööd!