Belgia euroskeptilisse Vlaams Belangi erakonda kuuluv europarlamendi saadik Gerolf Annemans sõnas intervjuus väljaandele Remix News, et kõik Euroopa parempoolsed parteid peaks arvestama, et tulevikus peavad nad poliitikas osalemisel arvestama massiivse tsensuuriga, mis nende tegevuse suhtes peagi kehtestatakse.
Konservatiivsed erakonnad kogu Euroopas peaksid alustama planeerimist selleks, et lähitulevikus saabub paratamatult aeg, mil parempoolsed platvormid langevad liberaalsete institutsioonide üha meeleheitlikuma ja massilisema tsensuuri ohvriks, sõnas Annemans.
„Globaalselt eeldame, et oleme sunnitud otsima alternatiivseid tegevuskavasid. Seepärast korraldame juba praegu väga suures mahus kodukülastusi. Me liigume vahendite poole, mis annavad meile võimaluse jõuda oma valijateni ka siis, kui oleme sotsiaalmeedias ära tühistatud," leidis Annemans.
„Meil on uued moodused inimestega rääkimiseks. Ja inimesed tahavad meid kuulda… Me elame ootuses, et sotsiaalmeedia suletakse meie jaoks peagi normaalseks poliitiliseks suhtlemiseks".
Vlaams Belang on flaami natsionalistlik partei, mis on teinud ettepaneku Flandria piirkonna iseseisvumiseks ülejäänud Belgiast. Viimastel aastatel on erakond olnud sotsiaalmeedias vägagi edukas – eeskätt aga Facebookis, kus see on kogunud juba 620 000 jälgijat.
Lisaks sellele on erakond tõusnud kõige populaarsemaks erakonnaks noorte seas ning selle populaarsuse võtmeelemendiks on olnud partei jõupingutused TikTokis ja Facebookis.
Edu, mida ka paljud teised parempoolsed erakonnad on sotsiaalmeedias kogenud, toob aga paratamatult kaasa tagasilööke. Annemans hoiatas, et kogu Euroopa Liidus käivitatakse peagi suur mahasurumise aktsioon kõikide liikumiste suhtes, kelle vaated kalduvad kõrvale vasakpoolsest peavoolust, ning et konservatiivsed erakonnad peavad leidma lahendused, kuidas uues olukorras toime tulla.
„Me investeerime sinna, kus saame, ja kasutame vahendeid, mis meie käsutuses on, kuid mõistagi ei saa me sotsiaalmeediale enam loota rohkem kui paar aastat veel, sest me teame, mis on tulemas seoses Euroopa "Digitaalteenuste seadusega", prognoosis Annemans.
"Digitaalteenuste seadus" kujutab endast Euroopa Liidu katset reguleerida sotsiaalmeediat, kehtestades digitaalsetele platvormidele nõuded jälgida nendes avaldatavat sisu ning eemaldada kõik arvamusavaldused ja sisu, mida peetakse „sotsiaalselt ebasoovitavaks". „Kahjuliku sisu" ja „desinformatsiooni" ebamäärased määratlused võivad viia selleni, et tehnoloogiaplatvormid tegutsevad liiga innukalt, et vältida Euroopa Komisjoni poolt määruse täitmata jätmise eest määratud rahalisi karistusi.
Annemans süüdistas Euroopa Komisjoni selles, et komisjon annab sotsiaalmeedia mahasurumist juhtinud Prantsuse volinikule Thierry Bretonile „vahendid, mis on osa sovjetliku diktatuuri mudelist, ning seda kõike selleks, et sekkuda oponentide poliitilisse suhtlusse".
Üheks sotsiaalmeedia tuleviku lootuskiireks on olnud USA miljardäri Elon Muski poolt X-i, endise Twitteri nimelise sotsiaalmeedia platvormi omandamine, kuid Annemans on skeptiline, et ka X suudab jääda immuunseks euroliidu regulatsiooni ja kasvava tsensuuri suhtes.
Annemansi sõnul leidis Elon Muski tulekuga Twitterisse aset positiivne muutus, kuid tema hinnangul ei ole sugugi kindel, kui kaua suudab Musk platvormi tsensuurivabana hoida.
Vaatamata raskustele jätkab Vlaams Belangi erakond jõudsalt arenemist, kogudes Flandria noorte seas märkimisväärset toetust. Annemans, kes on erakonna endine esimees, selgitas, miks ta astus tagasi, et erakond saaks pöörduda järgmise põlvkonna poole.
„Ma olen mees, kes usub erakonna noorendamisse. Kui sa seda ei tee, siis sa lihtsalt sured poliitiliselt ära. Ja seepärast ei ole ma üllatunud, et erakonna noorema juhtkonna all on üha nooremad inimesed meie poole pöördunud. Meie ideed on kaasaegsed. Me esindame uut aega, uut ajastut, ja vanad jõud peavad selle ees tagasi tõmbuma".
Annemans usub, et tema partei populaarsus Belgia põliselanike seas kasvab seda enam, mida enam toimuvad riigis radikaalsed demograafilised muutused.
Küsimusele, kas vastab tõele, et 62 protsenti Brüsseli elanikkonnast koosneb tänaseks ELi mittekuuluvatest kodanikest, vastas Annemans: „Kahtlemata. Mida me hetkel kogeme, on moslemi elanikkonna kasvav radikaliseerumine, mis muudab kogu linna kultuuripilti. Lääne tsivilisatsioon väheneb iga päev Brüsseli kultuurikeskkonna olematuks osaks."
„Euroopa Parlamendi ja Euroopa institutsioonide ümber eksisteerib mull, paari tuhande eurokraadi jaoks loodud mull, ja siis eksisteerib ülejäänud linnastu, mis on kasvavalt islamistlik. Me prognoosime, et kui me ei integreeri Brüsselit rohkem flaami kultuurilisse sfääri, siis saab Brüsselist peagi Euroopa esimene moslemite domineeritud pealinn", resümeeris Annemans oma arusaama asjade seisust.
Toimetas Adrian Bachmann