Saksamaa pealinna korrakaitsejõud soovitasid oma kodulehel kuriteo kätte jäänud inimestel kas kõva häälega laulda või teha midagi muud kurjategijat ärritavat.
2023. aastal toimus Berliinis 48 200 füüsilist rünnakut, mis on suurim selliste kuritegude arv viimase kümne aasta jooksul, vahendab ReMix.
30. augustil avaldas Berliini politsei sotsiaalmeedias teate:
"Viimastel päevadel on ringelnud meie kodulehe ekraanitõmmis, millelt näeb, et me soovitame rünnaku korral inimestel kurjategijat ootamatu käitumisega, nagu näiteks laulmisega, ärritada.
Seda soovitavad teiste hulgas psühhiaatrite erialaliidud. Siiski sellised nõuanded pole kooskõlas politseitöö kogemustega ja alates 2023. aastast me seda enam ei soovita."
Politsei soovitust aasiti ilmavõrgus halastamatult ja ajakirjanduses leitakse, et "kuigi see tundub naljana, siis seda mõeldi päriselt".
Berliini politsei registreeris 2023. aastal 3482 noakuritegu ja 918 juhul said inimesed raskelt vigastada. Rohkem kui pooltel kahtlusalustel (53,4 protsendil) polnud Saksamaa passi.
Berliinis on u neljandik elanikest välismaa kodanikud, mis näitab, et kurjategijatest välismaalaste määr on ebaproportsionaalselt suur. Lisaks on ligi 16 protsenti kahtlusalustest, kellel on küll Saksamaa pass, pärit välisriikidest.
Saksamaal on välismaalased pea kuue kuriteo taga kümnest. Sisserändajaid on Saksamaa rahvastikust 14,6 protsenti, kuid need sooritavad 58,5 protsenti kuritegudest.
Politsei statistika näitab, et kurjategijad, kellel pole Saksamaa passi, sooritasid riigis 2023. aastal 111 517 kuritegu 190 605-st.
Naerualuseks saanud soovitustes ei teinud Berliini politsei vahet meestel, naistel ja lastel. Kõigil soovitati käituda nii ootamatult kui vähegi võimalik. "Kuriteo toimepanijad eeldavad tavaliselt, et ohvrid käituvad teatud viisil." Seetõttu soovitati ohvritel olla nii enesekindel kui võimalik ja mitte näidata välja hirmu. Sellest võib järeldada, et sisse tuleks võtta võitluspoos või midagi selle sarnast.
Vastuhakk, eriti siis kui ründaja võtab välja noa, pole hea mõte. Ohvrid peaksid kurjategijat üllatama "veenvate tegudega". Näieks simuleerima telefonikõne, haigushoogu, minestamist või hakkama hoopis kõva häälega laulma, millega aetakse ründaja segadusse.
Toimetas Karol Kallas