Pilt: BigStockPhoto

Taani majandusteadlane Bjørn Lomborg kirjutab Wall Street Journalis, kuidas päris maailmast kogutud andmed tõestavad üheselt, et tuule- ja päikeseenergia odavuse väide on suur roheline vale.

Kui riigid hakkavad kasutama suuremas mahus väidetavalt odavat päikese ja tuuleenergiat, juhtub üks kummaline asi: elektriarved muutuvad suuremaks. See paljastab keskkonnakaitsjate vale, nagu taastuvenergia tootmine oleks tänaseks ületanud fossiilkütustest saadud elektri ja "rohelist üleminekut" pole võimalik tagasi pöörata isegi Donald Trumpi teisel valitsusel.  

Rohelise energia odavuse väide toetub võltsmatemaatikale, mis mõõdab taastuvate allikate elektrihinda ainult siis kui paistab päike ja puhub tuul.

Rohelise energia odavuse väide toetub võltsmatemaatikale, mis mõõdab taastuvate allikate elektrihinda ainult siis kui paistab päike ja puhub tuul. Tänapäeva ühiskonnad vajavad elektrit jätkuvalt 24 tundi ööpäevas, mis tähendab, et tuule- ja päikeseparkide taha tuleb ehitada varuelektrijaamad, mis sageli töötavad fossiilkütustega. See omakorda tähendab, et inimesed maksavad kinni kaks elektritootmise süsteemi: elektritootmise päikesest ja tuulest ning varujaamad. Lisaks, kuna fossiilkütuseid kasutatakse vähem, tuleb varuelektrijaamadel investeeringud tagasi teenida vähema arvu töötundidega, mis tähendab veelgi kõrgemaid elektrihindu.

Kõik kokku tähendab, et tuule- ja päikeseenergia maksumus on palju kallim kui roheaktivistid kuulutavad. Üks uuring osutab, et Hiina Rahvavabariigis on päikeseenergia hind kaks korda kõrgem kui söeelektri oma. Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide Texase osariigi energiatootmist käsitlev eelretsenseeritud teadustöö näitab, et tuule- ja päikeseenergia on fossiilkütustest toodetuga võrreldes kordades kallim. Ühendkuningriigis, Hispaanias ja Taanis, mis üha enam toetuvad elektritootmises tuulele ja päikesele, on ühed maailma kallimad elektrihinnad.  

Mida rohkem kuskil rohelist elektrit toodetakse ja tarbitakse, seda kallim on see majapidamistele ning tööstusele. 

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) viimased, ligi 70 riigi andmed (aastast 2022) osutavad üheselt sõltuvusseosele päikese- ja tuuleelektri tootmise mahu ja kõrgema elektrihinna vahel. Mida rohkem kuskil rohelist elektrit toodetakse ja tarbitakse, seda kallim on see majapidamistele ning tööstusele. Riikides, kus ei tarbita üldse tuule- ja päikeseelektrit või tehakse seda väga vähe, on keskmine kilovatt-tunni (kWh) hind (tänastes hindades) 12 (USA dollari) senti. Iga tuule- ja päikeseenergia tootmise mahu kümne protsendi võrra suurendamisega tõuseb elektrihind kWh kohta viis senti. Sellistes arvudes pole tegemist kõrvalekaldega, olemuselt sarnased olid need numbrid samuti 2019. aastal, enne pandeemiat ja Ukraina sõda.   

Keskmine majapidamiste ja tööstuse elektrihind kWh kohta ning tuule- ja päikeseenergia osa üldisest elektritootmisest Allikas: IEA/Statista

Näiteks võib tuua Saksamaa, kus elekter maksab 30 senti kWh, mis on üle kahe korra kallim Ameerika Ühendriikide ja üle kolme korra kallim Hiina Rahvavabariigi elektrihindadest. Saksamaal on ehitatud nii palju tuule- ja päikeseparke, et tuulistel ja päikselistel päevadel katab see ligi 70 protsenti riigi elektrivajadusest. Seda fakti ajakirjandus innukalt korrutab. Kuid meedia ei taha rääkida pimedatest ja tuulevaiksetest päevadest, kui taastuva elektri tootmise lahendused ei tooda pea mitte midagi. Viimase kahe kuu jooksul, kui olid pilves ja tuulevaiksed päevad, on juhtunud kaks korda, et taastuvad allikad suutsid katta vähem kui neli protsenti Saksamaa energiavajadusest. 

Tänane akutehnoloogia pole tõhus. Kogu Saksamaa akude talletusmahust piisab vaid 20 minutiks. See tähendab, et rohkem kui 23 tunni jooksul tuleb elektrit toota fossiilkütustest. Detsembris, kui taevas oli pilves ja tuul pea ei puhunud, ulatus ühe kWh hulgihind Saksamaal teatud aegadel ehmatava ühe dollarini. See on kõrgeim hind alates Venemaa sissetungist Ukrainase ja sellest tingitud energiakriisi ajal.

Kliimapäästmisest seestunud Euroopa valitsused on vähemalt enamasti tuule- ja päikeseenergia hinna osas ausad ja roheliste energiapoliitikate kulud maksavad otse kinni tarbijad. Ameerika Ühendriikides seevastu maksavad tarbijad päikese- ja tuuleelektri hinnavahe kinni kaudselt maksusoodustuste ning toetuste kaudu.

Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsusele läksid päikese- ja tuuleenergia toetused 2024. aastal maksma rohkem kui 20 miljardit dollarit, millele lisandusid osariikide subsiidiumid. Texase osariik sai föderaalvalitsuselt eelmisel aastal kaks miljardit dollarit taastuva energia toetuseid ja sellele lisandusid osariigi toetused, mis suurendasid maksumust vähemalt kolm korda. See lubab oletada, et Ameerika Ühendriikides võib taastuva energia peidetud hind ulatuda aastas 60 miljardi dollarini. See tähendab, et tuule- ja päikeseelektri tegelik hind on näidatust palju suurem.  

Kui päikese- ja tuuleelekter oleks päriselt odav, siis oleks maailma vaesematel riikidel hõlbus hüpata energiavaesusest energiaküllusesse.

Eriti teeb odava rohelise elektri pettus haiget vaesematele riikidele. Rikkad riigid tihti keelduvad abistamast vaeseid riike fossiilkütustel töötavate elektrijaamade ehitamisel. Kui päikese- ja tuuleelekter oleks päriselt odav, siis oleks maailma vaesematel riikidel hõlbus hüpata energiavaesusest energiaküllusesse. Kogu uus energiataristu oleks ainult tuule- ja päikesepõhine. Kuid tuule- ja päikeseparke ehitatakse suuremas osas rikastes riikides, kus jagatakse lahkelt toetuseid ning olemasolevad fossiilkütustel töötavad elektrijaamad teevad tuule- ja päikeseelektri pettuse võimalikuks. 

Vaesemates riikides, kus aastatel 2022 kuni 2023 kasvas elektritarbimine viis protsenti, moodustasid suurema osa lisandunud tootmisvõimusest fossiilkütustel töötavad jaamad ja söeelektrijaamade maht ületas tuule- ning päikeseparkide oma. Bangladesh ehitas juurde 13 korda rohkem söeelektri tootmise mahtu kui tuule- ja päikeseparke. Vaatamata India suurtele päikeseelektri lubadustele, ehitati seal söeelektri mahte võrreldes tuule- ja päikeseenergiaga juurde kolm korda rohkem.

See avab hiljuti Ameerika Ühendriikide poolt India miljardärile Gautam Adanile esitatud süüdistuse tausta. Kuna suurem osa India osariike ei soovi juhusliku taastuvelektritootmisega riskida, siis üritas Adani väidetavalt valitsusametnikke ära osta, et need ostaksid elektrit tema kuus miljardit dollarit maksma läinud päikeseprojektilt. See kohtuasi kinnitab eelpool esitatud andmeid: päikese-ja tuuleenergia on halb äri ja see muudab inimeste jaoks elektri kallimaks.

Tõlkis Karol Kallas