Ühe maailma tuntuma palgaarmee Blackwateri asutaja Eric Prince'i sõnul ei suuda Ameerika Ühendriigid Ukraina sõjast õppust võtta ja kui lääs jätkab senisel kursil, siis on ohus Ukraina riigi kestmine.
Prince ajas juttu Tucker Carlsoniga, millest 21. mail avaldati kahetunnine intervjuu.
Teemad varieerusid seinast seina. Suur osa vestlusest keskendus Ukraina sõjale, sõjapidamisele üldisemalt, relvastusele ja USA sõjapoliitikale.
Väidetavalt teatasid mitmed luureallikad Prince'ile juba 2021. aasta detsembris, kolm kuud enne Ukraina sõja algust, et Venemaa kavatseb tungida Ukrainasse. Et toonased Venemaa õppused on ettevalmistus päris sõjaks.
Blackwateri endine juht ja täna rahandusvaldkonnas tegutsev äriinimene saatis toona Ühendriikide valitsusele soovituse, mis koosnes lendliisi lahendustest ja maha kantavate lennukite Ukrainasse saatmisest, mis oleks aidanud eeldatavalt sõda vältida. Tema sõnul ei oleks see sõda tohtinud kunagi üldse alata. Mitte ükski "teadlik" inimene, kes tunneb piirkonda, kellega ta on rääkinud, ei usu, et Ukraina pool suudaks selle sõja võita ehk suruda Venemaa väed tagasi Venemaale.
Ameerika Ühendriikide Õhuvägi kavatses 2022. aastal nagunii kanda maha 200 sõjalennukit, mille hulgas oli viiskümmend F-5 "Tiigrit", 50 F-16 ja mingi hulk A-10-neid, mis kavatseti parkida jäädavalt kuhugi kõrbesse. Demokraatide valitsus oleks võinud öelda, et Ukraina NATO-sse ei saa ja need lennukid oleks saanud maha kirjutada null jääkväärtusega ning lennutada Ukrainasse. Kõik oleks kokku läinud USA maksumaksjale maksma alla miljardi dollari ja Ukraina oleks saanud endale lennuväe.
Lisaks saatis Ameerika Ühendriikide valitsus, teades väga hästi, et Venemaa tungib kohe Ukrainasse, Müncheni julgeolekonverentsile (toimus 2022. aastal 18.-20. veebruarini) Kamala Harrise, kes teatas kaamerate ees president Volodõmõr Zelenskõile, et USA soovib Ukraina NATO-ga liitumist. Prince'i sõnul võrdus see teadaandega, et Ameerika Ühendriigid tahavad sõda.
Täna arvab Prince, et kõik USA valitsusele Ukraina sõja osas nõu andvad inimesed tuleks välja vahetada. Ta osutas lisaks "ohmule" riigisekretärile Tony Blinkenile, kes hiljuti Kiievi kohvikus kitarri mängis ja laulis ning teatas, et USA on Ukrainaga vaata et igavesti. "Nagu tal oleks mingisugunegi voli midagi sellist üldse lubada."
Blackwateri endine omanik on äärmiselt kriitiline Ameerika Ühendriikide sõjatööstuse "tehnoloogia-võlukunsti" suhtes. Afganistani ja Iraagi sõdades oli kõige tõhusam relv teede äärde peidetud kaugjuhitav improviseeritud lõhkekeha (improvised explosive device; IED). Täna lennutatakse neid IED-isid maapinna lähedal kakssada kilomeetrit tunnis, mida ei suuda isegi Vene sõjaväe korralikud raadiolainete segajad peatada. Nii võib 1500 dollarit maksva võidusõidudrooniga, mis kannab 3D prinditud õllepurgi suuruses kestas improviseeritud lõhkelaengut ja mille ette on kinnitatud vaskketas, hävitada kaks miljonit dollarit maksva tanki.
Kui seni on uuendustega silma paistnud just Ukraina pool, siis mida kauem sõda kestab, seda rohkem õpivad ka venelased. Juba sõja käiku kõrvalt jälgides on võimalik väga palju õppida, kuid endise palgasõduri sõnul paistab, et Ameerika Ühendriikide sõjajõud eriti palju õppust ei võta.
Tema sõnul pole Ameerika Ühendriikide relvasüsteemid eriti tõhusad. 20 aasta jooksul, kui peeti sõda terroriga, ei saadud jagu madala tehnoloogilise tasemega vaenlasest. Ukraina sõda on suur riik suure riigi vastu tüüpi sõda ja USA süsteemid jäävad ilmselgelt jänni.
Prince tõi näiteks Javelinid. Raytheon müüb Javeline 200 000 dollarit rakett ja 300 000 dollarit laske- ning juhtimisseade. Javelinil töötab nii nagu peab ainult esimene lask. Esimene infrapuna kiirguse järele sihitud lask tabab tanki, mis lahvatab põlema ja mille kere läheb väga kuumaks. Teine ja kolmas Javelini rakett otsivad lahinguväljal kõige kuumemaid kohti ja ei tee hävitatud ning töötavatel lahingumasinatel enam vahet. Ukrainlased ehitavad täna endale ise droonidega lennutatavaid tankitõrjerakette, mis maksavad 29 000 dollarit ja mis töötavad sama hästi kui 200 000 dollarit maksvad Javelini raketid.
Kui väga kallid USA relvad lahinguväljal ei tööta, siis võib eeldada, et seda paneb tähele terve maailm. Ukrainas saab pealt vaadata, milline on Ameerika Ühendriikide tegelik sõjaline võimekus. Esiteks on näha, et hinna ja "paugu" suhe on paigast ära ja teiseks näeb seal, kui haavatav võib olla USA sõjavägi.
Järgmiseks näiteks tõi Prince houthid, kes jahivad Punasel merel ja Adeni lahes 20 kuni 50 000 dollarit maksvate droonidega kaubalaevu. Ameerika Ühendriikide tehnoloogiaga kulub ühe drooni hävitamiseks kaks raketti, mille tükihind on kaks miljonit dollarit.
See on nii halb matemaatika, et isegi Washington DC strateegid peaks sellest aru saama, kuid nad pole suutelised õppima. Kui peale kahtkümmet aastat suudeti Afganistanis asendada Taliban Talibaniga, siis selle eest pole keegi tänaseni vastutanud ja asjasse puutuvaid inimesi on pigem edutatud ning autasustatud.
Prince'i sõnul pole läänel võimalik Ukraina sõda võita. Suurem osa Ameerika Ühendriikide maksumaksja Ukraina sõjalisest abist läheb viiele suurele USA kaitsetööstusettevõttele ja Ukrainasse saadetud kuskil kümme aastat vana varustus asendatakse ühiku kohta viis korda kallimaga. Tema hinnangul on sellise rahastusskeemi näol tegemist tohutu petuskeemiga. Lisaks ei suuda abi sõja käiku muuta.
"Demokraatide valitsus uskus, et Ameerika Ühendriikide relvad päästavad päeva. Need pole seda teinud," rääkis Prince.
Tema hinnangul on Ukraina väed venitatud väga "õhukeseks" ja neid ootab ees "väga kole suvi". Väidetavalt ehitas Ukraina küll võimsaid kaitseliine, kuid peamiselt "korruptsiooniprobleemide" tõttu tehti seda hulga väiksemas mahus või üldse mitte.
See tähendab, et Venemaa tankidel on peale kevadise mülkaaja lõppu algaval "tankihooajal" suhteliselt vaba pääs Lääne- ja Lõuna Ukrainasse. "Venelased üritavad lääneriikide alandada nii palju kui võimalik ja tagada, et nende jaoks Ukraina probleemi enam kunagi ei tekiks," rääkis Prince.
Ainus, mida lääs Ukraina abistamisega saavutab, on Ukraina meeste massiline hukkumine ja rahvuse ning riigi hävitamine.
"Ma kardan Ukraina pärast. Ma pole kindel, et see elab iseseisva riigina selle sõja üle. Kui Ukraina kaotab näiteks Odessa, tähendab see viljaekspordi lõppu, mis seab ohtu riigi pikaajalise majandusliku hakkamasaamise. Taas võib saabuda aeg, kus Lääne-Ukraina on Poola osa ja Ida-Ukraina kuulub Venemaale," pelgab Prince Ukrainat ees ootavat tulevikku. Ta lisas, et riigipiire joonistatakse jätkuvalt sõjaliste võitude järele.
Samuti esitas Prince retoorilise küsimuse, et kui Hiina Rahvavabariik või Venemaa hakkaksid Mehhikosse Ameerika Ühendriikide piiri äärde sõjaväebaase ehitama, et kuidas viimane sellele reageeriks?
Venemaa toona viimaseid päevi ametis olev kaitsemininister Sergei Šoigu väitis 3. mail, et käesoleval aastal on Ukraina pool kaotanud 111 000 inimest ja 21 000 ühikut relvastust ning varustust. Ta ei täpsustanud selles numbris langenud ja haavatud sõdurite ning tsivilistide hulka. Veebruaris kinnitas Zelenskõi, et Ukraina on kogu sõja jooksul kaotanud 31 000 sõdurit.
Prince'i kommentaaride puhul tuleb ilmselt arvestada asjaoluga, et tema sunnitud loobumine Blackwaterist polnud kõige õiglasem ja tõenäoliselt tehti talle Ameerika Ühendriikide sõjalise ning poliitilise juhtkonna poolt haiget.
Toimetas Karol Kallas