Ameerika Ühendriikide valitsus otsustas, et riigi lennuväe järgmise põlvkonna hävitajaks saab Boeing F-47.
Viis aastat katsetusjärgus olnud ja sadu tunde lennanud kuuenda põlvkonna hävituslennuki platvormi, mis kannab tähistust F-47 ja asendab F-22 Raptori, nimetatakse pikemalt Õhuväe Järgmise Põlvkonna Õhuvalla Hõlmamise tuleviku hävituslennuk (Air Force's Next Generation Air Dominance future fighter jet), lühemalt NGAD, vahendab Defense News.
Uut F-47 NGAD hävituslennukit tutvustas 21. märtsil Valge Maja ovaalkabinetis üldsusele president Donald Trump, kelle sõnul "muudavad tipptehnoloogiad lennuki sisuliselt nähtamatuks". F-47 saadab hulk autonoomseid mehitamata õhusõidukeid, millist kooslust nimetatakse "koostöölahingu õhusõidukiks" (collaborative combat aircraft; CCA).
Trumpi sõnul on tegemist "seninägematu lahendusega" ja "hävituslennukite mõistes pole midagi isegi seda lennumasinat natukenegi meenutavat kunagi varem tehtud, seda nii kiiruse, manööverdamis- kui kandevõime ja -võimaluste mõistes".
Lennuväe staabiülema kindral David Allvini sõnul on uus hävituslennuk äärmiselt kohandatav ja "tegemist pole lihtsalt uue hävitaja ehitamisega, vaid tuleviku sõjapidamise ümberkujundamisega". Staabiülema sõnul on tegemist "äärmiselt küpse prototüübiga".
NGAD hävitajaid soovis ehitada veel Lockheed Martin, kuid selle vaidtiiva tüüpi tulevikulennuk jäi Boeingu lahendusele otsustajate silmis alla. Lockheedi kaotuse üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et see toodab F-35 hävitajaid, mida ei peeta õnnestunud platvormiks.
Kolmas hävituslennukite ehitaja Northrop Grumman teatas 2023. aastal, et ei osale pakkumises.
CCA mehitamata õhusõidukite, mis võivad hakata saatma nii F-35 kui F-47 hävitajaid, prototüüpe arendavad ettevõtted General Atomics (ehitab n Reaper droone) ja Andruil Industries. USA õhuväejuhatuse sõnul peavad CCA droonid olema suhteliselt odavad, neid peab juhtima autonoomne tarkvara ja peavad olema võimelised iseseisvalt sooritama vaatlus-, ründe-, elektroonilise sõjapidamise ning peibutusülesandeid.
CCA lennumasinad varustatakse uue põlvkonna kohandatavate reaktiivajamitega (next-generation adaptive propulsion; NGAP), mille tarnijaks kokureerivad General Electric Aerospace ja Pratt & Whitney.
Maailma esimeseks kuuenda põlvkonna lennukiks peetakse Northrop Grummani B-21 Raider strateegilist pommitajat.
F-47 arendamist ja ehitamist rahastatakse viisil, et õhuvägi katab esmalt ainult otsesed süsteemi arenduskulud ja preemiat jagatakse selle järgi kui hästi Boeing oma tööga hakkama saab. Sama süsteemiga rahastati samuti B-21 vargpommitaja arendamist.
F-47 loodetakse õhuväes kasutusse võtta hiljemalt Trumpi ametiaja lõpuks. See maksab väidetavalt vähem kui F-22, mille hind on 143 miljoni dollari ringis. Ameerika Ühendriikide õhuvägedel on väidetavalt kuskil 180 F-22 hävitajat.
USA õhuvägi arvestab, et aastatel 2025–2029 läheb NGAD arendustöö maksma 20 miljardi dollari ringis.
NGAD hind kujutas veel hiljuti õhuvägede jaoks ületamatut probleemi ja eelmine õhuvägede minister kindral Frank Kendall peatas 2024. aasta maikuus projekti, kuna ühe "saba" hinnaks ähvardas kujuneda 300 miljonit dollarit.
Trump arvas lisaks, et piiratud võimalustega F-47 lennukeid hakatakse müüma liitlastele.
Toimetas Karol Kallas