Euroopa Komisjoni tööstusvolinik Thierry Bretoni sõnul peab EL minema Ukraina sõja tõttu minema üle sõjamajandusele ja ühtlustama oma kaitsetööstust.
Täna esitleb Breton Euroopa Kaitsetööstuse Strateegiat. Samal ajal soovitakse suunata 1,5 miljardit eurot Euroopa Kaitseinvesteeringute Programmi.
Kui liikmesriigid Eurokomisjoni plaanid heaks kiidavad, siis tähendab see külma sõja järgse rahuaja lõppemist, märgib Politico.
Plaanide taga kumab samaaegselt soov liikuda Euroopa Liidu ühise armee poole, mille käis välja juba EL-i üks „isadest" Jean Monnet, kuid mis 1950ndatel Prantsusmaa survel lükati õige pea kalevi alla.
Põhiline Euroopa Kaitsetööstuse Strateegia eesmärk on EL-i kaitsetööstuse bloki ülesehitamine ja sõltuvuse vähendamine USA kaitsetööstusest. Ühtlasi võetakse eeskuju USA relvamüügi süsteemist, konsolideeritakse relvatööstuse müügiturgu, et relvasid ja laskemoona oleks lihtsam müüa ja samuti on strateegia eesmärk valmistada majandust ette sõjaoludeks, kui on vaja suurendada tootmismahte.
EL-i planeeritav kaitsetööstuse toetus peaks minema ainult Euroopa ettevõtetele. Siiski nähakse Ukrainat kvaasiliikmena, kes osaleks relvade ja laskemoona tarnes.
Breton sõnas, et liikmesriigid jäävad oma kaitse otsustes iseseisvaks. Samas on mitmed liikmesriigid juba väljendanud kahtlusi. „Liikmesriigid ei aktsepteeri, kui nende kompetentsist osa Brüsselisse viiakse," sõnas Politicole EL-i vanemdiplomaat. „Kui tegemist saab olema Euroopa Komisjoni suurema koordineeriva rolliga relvade ja laskemooni müügis või kaitsetööstuses üldse, siis ma ei näe, mis väärtust selline koordineerimine lisaks."
Tegelik Euroopa kaitsetööstuse toetuste vajadus on ligi 100 miljardit eurot praegu ette nähtud 1,5 miljardi asemel, rõhutas Breton. Samal ajal on õhus küsimus, millest toetusi finantseerida.
„Sõdade rahastamine on alati seotud puudujäägiga ja samal ajal ei ole maksude tõstmine efektiivne lahendus," märgib Guntram Wolff, Bruegelis asuva mõttekoja liige. Võlakirjad kaitsetööstuse toetamiseks on aga leidnud vastuseisu Saksamaa, Hollandi ja mõnede põhjamaade poolt.
Toimetas René Allik