Ühendkuningriigi psühholoogid raporteerivad, et saareriigi elanikkond on aasta aega väldanud koroonasulgude tingimustes psühholoogilise läbipõlemise äärel.
Psühholoogide kliiniline praktika näitab, et suur osa Suurbritannia rahvastikust ei tule enam vaimse stressiga toime ning koroonakarantiini viimased piirangud on raskemini talutavad kui 2020. aasta kevadel kehtestatud esmakordsed meetmed.
Võtmeteguriks, mis muudab olukorra talumatuks, on asjaolu, et esialgselt ajutisena tajutud piirangutel ei näi lõppu tulevat. Koroonasulgude mõju rahva vaimsele tervisele on ilmutanud samasuguseid järelmeid nagu püsiv ületöötamine, mis väljendub töövõime languses.
Psühholoogide kogutud andmed näitavad ka seda, et inimestel on koroonasulgude tingimustes üha keerulisem säilitada rõõmu, meelerahu ja optimistliku väljavaadet elule. Ühendkuningriigi elanikkonnas läbi viidud uuringud näitavad, et 60% populatsioonist tunnistab, et neil on igapäevaselt positiivse ellusuhtumise alal hoidmine keerulisem kui koroonasulgude eelsel ajal.
Psühholoog Emma Kavanagh' hinnangul on inimesed tänaseks rammestunud ning nende psühholoogilised toimetulekumehhanismid on ammendunud. "Läbipõlemise definitsiooni kohaselt on tegemist konditsiooniga, kus inimesed on liiga pika aja vältel opereerinud üle stressitaluvuse normpiiride. See on olukord, kus aju kapatsiteet on ammendunud ning mentaalne võimekus hakkab langema, mis muudab normaalsel tasemel töötamise võimatuks ka parima tahtmise juures," tõdeb psühholoog.
Kavanagh' väitel on psühholoogiline läbipõlemine sarnane olekuga, kus aju läheb "talveunne", olles võimetu toime tulema elu ennustamatuse ja kontrollimatuse kombinatsiooniga: "Keskendumisvõime langeb, tekivad probleemid mälu ja unega."
Briti Kolumbia Ülikooli professor, kliiniline psühholoog Steven Taylor nendib, et olukorra tingib suuresti "frustreeritud tulutuse" mentaalne mehhanism, kus inimesed, kes käitusid esimese koroonasulgude laine ajal valitsuse rangete käskude ja keeldude kohaselt, tunnevad üha uute koroonasulgude kehtestamisel, et nende pingutused on mõttetud. Ajusse programmeeritud pingutuse-kasu süsteem on lõhutud. "Krooniliste stressorite olemasolu lõputu pandeemia tingimustes ruineerib inimesed ajapikku mentaalselt ära," nendib Taylor.
"Pandeemiast tulenevad sulgemised ja piirangud häirivad meie tavapärast rutiini, röövides elulised teetähised. Sedasi jõutakse punkti, kus kõik päevad hakkavad nägema välja täpselt samasugused ning inimestel tekivad raskused meenutamaks, mis eelnevatel päevadel tehti," märgib Taylor.
Briti Psühholoogide Ühingu kliinilise psühholoogia haru aseesimees Julia Faulconbridge tuletab meelde, et stress mõjub inimkehale viisil, mida nimetatakse läbipõlemiseks (burnout). "Pikaajaline stress erineb lühiajalisest ning on eluga toime tulemise võime suhtes eriliselt pärssiv. Isegi kui me taastame normaalse funktsioneerimise võime, ei toimi me enam nii nagu vanasti," toonitab Faulconbridge.
Toimetas Markus Järvi