BBC ajakirjanikud paljastasid Ühendkuningriigi ainsa lastele suunatud soovahetuskliiniku telgitagused – puberteeti blokeerivaid rohte kirjutatakse välja vaid ühe-kahe kohtumise järel ning paljud lapsed võivad tegelikult olla homoseksuaalid, kelle vanemad peavad soovahetust "paremaks variandiks". Need probleemid tõstsid esile keskuse enda töötajad, kuid juhtkond ei võtnud neid kuulda.
Soovahetuskliinik Gender Identity Development Service (GIDS) on osa Londoni prestiižikast Tavistocki kliinikust ja kuulub Ühendkuningriigi riikliku tervishoiusüsteemi NHS alla.
Eelmisel aastal korraldas Tavistock pärast töötajate kurtmist siseuurimise, mis soovitas küll teatud muudatusi, kuid oli üsna üldsõnaline. BBC on aga näinud üle saja lehekülje uurimise raames töötajatega läbi viidud intervjuude transkriptsioone. Neist ilmneb rida tõsiseid probleeme.
Näiteks survestati töötajaid juhtkonna poolt, et nad ei pöörduks oma muredega selleks ettenähtud ametniku Sonia Appelby poole. Appelby ütles BBCle, et on juba ise kliiniku vastu kohtuasja alustanud ja ei soovi seetõttu teemat täpsemalt kommenteerida.
Samuti oli tavapärane see, et vaid ühe-kahe kohtumise järel otsustati lapsele juba medikamente välja kirjutada, kuigi säärane otsus vajaks oluliselt põhjalikumat läbikaalumist. Ühel juhul "piisas" vaid tunniajasest kohtumisest. Samuti kurtsid töötajad, et paljud lapsevanemad leidsid, et soovahetus on "parem variant" kui see, et nende laps oleks homoseksuaalne, ja survestasid lapsi sugu vahetama.
"Meil on palju juhtumeid, kus vanemad ütlesid – jumal tänatud, et mu laps pole vähemalt homoseksuaalne," kõlas üks kirjeldus. Ühel juhul ütles laps ise arstile, et tema ema tahab hormoonide väljakirjutamist rohkem, kui ta ise. Kliiniku juht Polly Carmichael aga leidis, et ravimite andmisega tuleb siiski edasi minna.
Hiljuti on NHS tunnistanud, et puberteeti blokeerivate medikamentide pikaajalised mõjud on teadmata.
"Palvetame, et ma eksin. Sest kui ma ei eksi, on paljusid lapsi väga halvasti koheldud ja nad on saanud meie keskuse tõttu potentsiaalselt eluaegse kahju," rääkis üks töötaja.
"Võibolla anname medikamente homoseksuaalsetele lastele, autistlikele lastele, traumatiseeritud lastele? Kui see nii on, teeme neile kahju," kirjutas teine.
Töötajad rääkisid oma muredest ka tiimikohtumistel, kuid neid ei võetud piisavalt tõsiselt. Kurtjaid nähti "tülinorijatena" ja üht neist ähvardati, et kui ta mässamist jätkab, satub tema karjäär ohtu.
Ühe töötaja sõnul lahkus kolme aasta jooksul kliinikust säärase olukorra tõttu tervelt 40 inimest.
NHS ütles BBCle, et on probleemidest teadlik, kuid plaanitud audit tuli koroonaviiruse tõttu sügisesse lükata. GIDS ise teatas BBCle, et seisab oma siseuurimise tulemuste taga ja lükkas telekanali poolt üles tõstetud kahtlused ümber.
Kliiniku patsientide hulk on aastatega plahvatuslikult kasvanud. 2009-2010 aastatel oli neid Vikipeedia andmetel 97, 2015-2016 juba 1419 ning perioodil 2017-2018 juba 2519.
Mullu suvel kirjutas kliiniku Leedsi osakonna endine töötaja Kirsty Entwistle Carmichaelile avaliku pöördumise. Seal tõi ta välja, et GIDS on lastele ja perekondadel ilma tõestusmaterjalita väitnud, nagu oleks puberteediblokkerite võtmine täielikult tagasipööratav. "Tegelikult ei tea keegi, kuidas need laste aju mõjutavad, nii et kuidas saab seda väita?" küsis ta.
Samuti ei saanud skeptilised töötajad tema sõnul oma muredest vabalt rääkida, sest kolleegid sildistasid nad "transfoobideks" ja juhtkond lubas sellisel õhkkonnal püsida.
Entwistle'i sõnul oli paljude laste puhul adekvaatse diagnoosi panemine keeruline, kuna neil oli tihti hulk muid probleeme – paljusid oli seksuaalselt ära kasutatud, teised elasid aga vaesuses.
Toimetas Jaanus Vogelberg