Bulgaaria parlament võttis 7. augustil 2024 vastu seadusemuudatuse, millega keelustatakse väärastunud sugulise sättumuse propaganda kõigis koolides. Muudatuse poolt hääletas 240-st rahvasaadikust 159, teatas 9. augustil Ungari internetiväljaanne „Mandiner".
Asjaomase eelnõu esitas erakond nimega „Taassünd", kel on parlamendis 38 saadikut. Euroopa peavooluajakirjandust ja -poliitikuid üllatas kõige rohkem see, et nende silmis paremäärmuslikku ja venemeelset „Taassündi" toetasid ses ettevõtmises ka ta poliitilised vastased – erakonnad, keda seni oli peetud euroopameelseks.
Mainitud seadusemuudatus tekitas rahulolematust nii siseriiklikult kui ka raja taga. 8. augustil toimus Bulgaaria parlamendi juures meeleavaldus, millel osalejad nõudsid uue seaduse tühistamist, teatas päev hiljem „Euronews".
Seal osales ka naisõiguslasi ja muid -õiguslasi, kes vikerkaarelippu lehvitades arvustasid kõnealust seadusemuudatust karmilt ja tahtsid, et too kuulutataks õigustühiseks. Politsei turvatud meeleavaldus möödus rahulikult. „Mandineri" teatel kuulus korraldajate hulka ka György Sorosi toetatava organisatsiooni „Amnesty International" kohalik esindus.
Üle Euroopa Liidu tegutsev seksuaalhälvikute survegrupp „Forbidden Colours" („Keelatud värvid"), kel peakorter Brüsselis, nimetas Bulgaaria uut seadust otseseks rünnakuks inimõiguste vastu, eriti just laste õiguste vastu.
Brüsselis asuva internetiväljaande „Politico" teatel öeldakse selle organisatsiooni asjaomases avalduses muuhulgas järgmist: „Väga kurvastav on näha, et Bulgaaria kasutab Venemaalt üle võetud inimõiguste vastaseid võtteid. Sellised ettevõtmised on mitte lihtsalt taandareng, vaid on ka otseses vastuolus Euroopa Liidu kaitstava võrdsuse põhimõttega ja mittetagakiusamise põhimõttega."
„Politico" heidab Bulgaariale ette, et kõnealuse seadusemuudatusega astus too samasse ritta Venemaa ja Ungariga, kus sellega väga sarnane seadus juba kehtib.
Väljaanne meenutab ühtlasi, et 2024. aasta seisuga on "seksuaalvähemuste" olukord Euroopa Liidu liikmesriikides Bulgaariast kehvem veel vaid Rumeenias ja Poolas.
Sellealast arvestust peab igal aastal organisatsioon „ILGA–Europe".
Toimetas Tõnu Kalvet