Vandeadvokaat Carri Ginteri sõnul polnud politseil Lihula ausammast õigust röövida ja seadusepügal, mis ettekäändeks toodi, säherdust inimeste mõtetes olevate võimalike kuritegude ennetamist ei luba.
"Nii Politsei- ja Piirivalveameti esindaja kui minister Lauri Läänemets eksisid Aktuaalses Kaameras [2. september 2024] agressioonisümboolika ja Lihula samba teemat kommenteerides. Kuna olin seaduseelnõu koostamisse kaasatud, tean, et sümboolika üldist keeldu karistusseadustikku sisse ei kirjutatud," leiab Ginter.
Ginter jätkab:
"Läänemets rääkis Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus: "Jah, politsei enne selle operatsiooni algust teavitas, et nad seda teevad, lähtudes sellest seadusest, mis pärast Ukraina täiemahulise sõja algust meil vastu sai võetud – mis puudutab avalikus ruumis okupatsiooniga seotud sümbolite kasutamist ja nende kasutamise keelamist."
Politseid esindav Ülar Kütt rõhutas, et "igasuguse agressorriigi sümboolika avalikult esitlemine on keelatud".
Mõlemad väited ei vasta seaduses kirjutatule."
Ginteri hinnangul ei ole karistusseadustiku järgi ei sümboli avalikku kohta viimine ega selle kasutamine karistatavad. Koosseisu realiseerimiseks [et tegu saaks karistada] tuleb seda teha "… neid tegusid [okupatsiooni, inimsusevastaseid kuritegusid vms] toetaval või õigustaval viisil".
"Kuidas politsei tuvastas autos oleva sümboli puhul sümboli kasutamise agressiooni toetaval viisil, jääb segaseks. Sümboli omamine ja transportimine on seadusega kooskõlas. Nii võib mul autos rõõmsalt olla kasvõi tonn haakriste ja viisnurki. Tundub, et kuller kasutas sümbolit neutraalselt transportival viisil. Millega koos puudub samuti igasugune vajadus sümbolitele ekspertiisi teha, sest õiguserikkumist toimunud ei ole," tunnistab advokaat.
"Selliseid uusi seaduseid tuleb rakendada eriti vastutustundlikult. Kui seda ei tehta, jäädakse vabadustest ilma. Ees seisab vaenukõne korrektne reguleerimine," tunnistab Ginter.
Toimetas Karol Kallas