Mõttekoja Cato Institute'i teadurid Ian Vásquez ja Daniel Raisbeck nendivad Mehhiko esimese naispresidendi valimise peale, et kaotajaks jäid demokraatia ning õigusriik.
Pühapäeval, 2. juunil valis 58 protsenti Mehhiko valijatest presideniks vasakäärmuslase Claudia Sheinbaumi. Sheinbaum on endine Mexico City linnapea ja lahkuva presidendi Andrés Manuel López Obradori lähedane liitlane. Seinbaum on aškenazi juut, kelle vanavanemad kolisid 1920ndatel Leedust Mehhikosse. Tema partei Morena ja Obradori AMLO poolt valimistel antud häälte ülekaal on niivõrd suur, et kaks parteid koos liitlastega võivad kongressi mõlemas kojas saada kokku kvalifitseeritud häälteenamuse. Sellised arengud seavad ohtu Mehhiko demokraatliku korra.
AMLO valitsuse ajal on Mehhiko muutunud määratult vägivaldsemaks, millega koos on suurenenud ka poliitiline vägivald. Käesoleval valimisperioodil tapeti 34 erineva taseme rahvaesindajaks kandideerinud poliitikut. Samuti on AMLO näinud tublisti vaeva kodanikuühiskonna ja poliitiliste institutsioonide nõrgestamise nimel. Majandusteadlane Isaac Katz nimetab AMLO presidendi valitsusaega "kuueaastaseks hävinguperioodiks".
AMLO võitis 2018. aastal valimised loosungiga "kallistused, mitte kuulid", mis pidi tähendama alates 2006. aastast kartellidega sõda pidava armee rolli vähendamist. Kui AMLO sai võimule, jättis see sõjaväe tänavatele, andis Mehhiko relvajõududele voli juurde ja seda valdkondades, mis sõjaväge ei puutu. Näiteks haldab sõjavägi tänaseks tolliteenistust, veab laiali mootorikütust ja kooliõpikuid. Samuti osaleb sõjavägi taristu rajamisel, näiteks ehitab see Yucatáni poolsaarel Tren Maya raudteed. Koos laiema kohustuste ringiga on armee saanud omale suuremad eelisõigused, mis väljendub näiteks nii võimekates lobiorganisatsioonides kui suures hulgas riigiga sõlmitud lepingutes.
Samas suurem sõjaväe voli pole toonud kaasa suuremat turvalisust. AMLO valitsusperioodi jooksul on teadmata kadunud 43 000 ja mõrvatud 180 000 inimest, mis on Mehhiko uuema aja tipp. Kartellid kontrollivad riigi territooriumist kolmandikku ja lisaks narkoärile tegelevad inimkaubanduse ning väljapressimisega. Oma huvide kaitsmise nimel kasutavad kuritegelikud organisatsioonid üha rohkem poliitilist vägivalda, mille näiteks on viimaste kuude jooksul toimunud kandidaatide süstemaatiline tapmine. AMLO valitsusjal on valitsusametnikke, kandidaate ja poliitikaga seotud inimesi rünnatud 863 korral.
Samavõrra murettekitavad on AMLO rünnakud Mehhiko demokraatlike riigiorganite vastu, mis nõrgestavad demokraatliku vabariigi jaoks olulisi riigivõimu järelvalve lahendusi. Näiteks süüdistas Obrador Instituto Nacional Electorali (riiklik valimisteenistus; INE), mis on sõltumatu ja suure toetusega riigiasutus, pettuses ning üritas selle allutada täidesaatva võimu kontrollile. Samamoodi soovis president vähendada INE eelarvet, töötajate arvu ja valdkondi, milles see saab kaasa rääkida. Paljud sõltmatud organisatsioonid kinnitavad, et AMLO võitleb ajakirjandusvabadusega.
Sheinbaumi valimiskampaania lubadused olid AMLO-st veelgi vasakäärmuslikumad ja ta lubas jätkata viimase võimu ning majanduse tsentraliseerimise tegevuskava.
Eriti ohtlik on Morena kogutud ülekaalukas kongressi saadikute arv. INE esialgsed valimistulemused, mis vajavad lõplikku kinnitamist, näitavad, et Morena sai 500-kohalises parlamendi alamkojas 233 kohta. Koos Tööpartei ja Ökoloogilise Rohelise Parteiga võib ühiste huvidega poliitilisel liidul olla alamkojas 346 kohta. Põhiseaduse muutmiseks vajalik kvalifitseeritud hääleteenamus on 334 rahvaesindajat.
Mehhiko senatis on 128 kohta ja kvalifitseeritud hääletenamuseks vaja 85 häält. Hetkel pole veel selge, kas Sheinbaum koos liitlastega saab nii palju kohti. Esialgsed tulemused näitavad, et need võivad saada 76 kuni 88 kohta.
AMLO tegevuskava üheks olulisemaks osaks on nõndanimetatud "Plaan C" ehk kolmas üritus muuta põhiseadust ja viia läbi seadusandlik reform. Muuhulgas soovitakse muuta põhiseadust viisil, mis muudaks Ülemkohtu ja INE poliitiliseks organisatsioonideks, mille liikmed oleksid valitavad.
Kui vasakpoolsed saavad kongressis kvalifitseeritud häälteenamuse, siis peale septembri alguses toimuvat ametisse asumist need muudatused tõenäoliselt kinnitatakse. Kui Morena isegi kongressis superenamust ei saa, siis tulevad sellele suure tõenäosusega appi teised parteid, kes loodavad sellisest käigust kuidagi kasu lõigata.
Katzi sõnul tähendaks seadusandlik reform ja põhiseaduse muutmine, et kaoks võimude lahusus ja nii seadusandjad kui kohtud alluksid edaspidi kõikvõimsale täidesaatvale võimule. Lisaks kaoksid teisedki sõltumatud riigiasutused ning kannataks demokraatia. Mehhikost saab autokraatlik kvaasi-diktatuur.
Sheinbaumi valimistulemuste peale kukkus Mehhiko bõrs 3. juunil 10 protsenti ja peeso neli protsenti. Väidetavalt peegeldavad rahaturgude liikumised Mehhikot ees ootavaid vabaduste piiramisi.
Tõlkis Karol Kallas