Openly kodulehe ekraanitõmmis.

Briti tuntud ajakirjanik Charles Moore kirjutab Telegraphis, kuidas suurte meediaorganisatsioonide jaoks on teatud teemad – tähestikurahvas, rassiõiglus, kliimamuutused ja muu sarnane – muutunud nii "pühaks", et olemas on ainult üks "tõde" ning nende kohta enam ajakirjanduse tavareeglid ei kehti.

Ühendkuningriigi rahvusringhäälingu BBC saatejuht Nick Robinson on sattunud tähelepanu alla oma tähelepanekutega teatud probleemide osas. Ta leiab, et Britannia on "liikunud väga kiiresti, ilma suurema avaliku aruteluta … saadete erapooletuse mudeli juurest täiesti erineva, palju laiema arusaamiseni, mida erapooletus päriselt tähendab".

Kui BBC ja teised "vanad" kanalid, nagu ITV ja SKY, juhinduvad rangest erapooletuse reeglistikust, siis uustulnukad seda ei ole. Näiteks GB News on võtnud saatejuhtideks tegevpoliitikuid, nagu seda on Jacob Rees-Mogg ja Nigel Farage (mõni võib siiski öelda, et Farage, vähemalt käesoleval hetkel, poliitik ei ole). Vastandina tegevpoliitikuid BBC saatesse Today (e.k Täna, mida Nick Robinson juhib) saatejuhtideks ei lubata.

Robinson pelgab, et Ühendkuningriik liigub polariseeritud Ameerika Ühendriikide mudeli poole ja tekib Briti vastand ameeriklaste Fox Newsile. BBC on selliste arengute vastu juba meetmed kasutusele võtnud. Sellel on oma Usaldusväärsete Uudiste Algatus (Trusted News Initiative). See on üleilmne koostöövõrgustik, mis seisab vastu "kõige kahjulikumale tahtlikule väärteabele". BBC tegevjuht Deborah Turness on käivitanud ühe lahenduse, mida kutsutakse Verify (kinnitama), milles töötab 60 ajakirjanikku, kes jälitavad sotsiaalmeedia võltspostitusi ja muud sarnast. Turness ise räägib Verify tegevuse kohta, et see on "erapooletuse relvana kasutamine". Marianna Spring, kelle nimi kõlab noore, puhta ja idealistlikuna, töötab BBCs "tahtliku väärteabe ja sotsiaalmeedia reporterina".

Mul on hea meel, et Robinson tahab asja arutada. Ma olen nõus, et Fox News on masendav nähtumus, mis kajastab ainult seda, mille kohta arvab, et selle vaatajaskond seda kuulda tahab ja nii käib tõega üpris vabalt ringi. See on tõsi, et me elame maailmas, milles igaüks võib internetis öelda, mida soovib ja maailmas, kus otseste valede levitamine toimub väga kiiresti. (Teisalt ilmavõrgu avatus on ülemaailmsele teabe vabale levikule väga kasulik.) Kuid soovitud arutelu ei saa alata ilma lähemalt vaatamata, mida erapooletus selle praktiseerijate jaoks tegelikult tähendab.

Mulle on jäänud silma üks pisike, kuid huvitav näide. Viimase kümnendi jooksul on tekkinud omasooiharate mees- ja -naisaktivistide vahel terav erimeelsus nõndanimetatud "soomuutjate" küsimuses. Kuigi paljud inimesed on rahul, et "soomuutjate" ideoloogia on saanud omasooiharate meeste ja -naiste kogukonna aktivismi osaks, on paljud selliste arengute peale pahased. Nad pole nõus ideega, nagu nad seda ise sõnastavad, et "bioloogiast on võimalik lahti saada".

2019. aastal asutati säherduse erimeelsuse tulemusel LGB Alliance (LGB Ühendus) – pange tähele "T" tähe puudumist akronüümist – ja sellest on tänaseks saanud heategevusorganisatsioon. Mõned selle säravamad tähed on endised Stonewalli [UK kõige jõhkram "soomuutmise" ideoloogia kehtestaja] juhtivtöötajad, kes pettusid organisatsiooni soovimatuses soomuutmise teemal aru pidada.  

LGB Alliance soovib loomulikul viisil arendada enda tegevust meediaga suheldes. Üks oluline tegija meediamaastikul on Thomson Reuters, mis nimetab ennast "maailma suurimaks uudiste ja teabepõhiste tööriistade pakkujaks ekspertidele". Thomson Reutersil on heategevusharu Thomson Reuters Foundation (Thomson Reutersi Sihtasutus), mille tegevuse eesmärgiks on nende endi sõnul "meediavabaduse arendamine", tahtliku väärteabe  ja "sellest tuleneva avalikku usalduse kaotuse uudisteallikate vastu" tuvastamine, mis "alavääristab täpset ja erapooletut ajakirjandust". See on samuti osa Trusted News Networkist

Thomson Reuters Foundationi poolt on omakorda asutatud vabaühendus Openly (avalikult), mis kirjeldab ennast kui "üleilmne digitaalne platvorm, mis edastab õiglaseid, täpseid ja erapooletuid LGBT+ uudiseid maailmale". 

LGB Alliance oli mõnda aega häiritud olukorrast, et Openly nende tegemisi ja sõnumeid ei kajastanud. Käesoleva aasta alguses kirjutas LGB Alliance'i kaasasutaja Kate Harris Openly toimetajale Hugo Greenhalghile ja soovis kokkusaamist, et pidada aru parema uudiste põhise koostöö teemal. (2020. aastal lükati selline soov Openly poolt tagasi.) Greenhalgh oli algselt nõus kokku saama, kuid siis lükkas kohtumise edasi. Siis lükkas kohtumise taas edasi väitega, et ta saadetakse Ukrainasse ja tal on palju muid asju teha.

Greenhalghi viimase vastusega tuli kaasa ilmselt mitte selleks ette nähtud lisa. See oli Greenhalghile kirjutatud e-kiri, mille autoriks oli Thomson Reuters Foundationi peatoimetaja Yasir Khan. Selles kirjutati: "AZ ei sekku pea mitte kunagi toimetajate otsustesse… Siin on tegemist rohkem riskide maandamisega… Nüüd, kui me oleme teemalt tähelepanu kõrvale juhtinud ja omale natuke lisaaega ostnud, tegeleme … plaani koostamisega, kuidas säilitada toimetajate iseseisvus JA hallata riske". 

"AZ" on Antonio Zapulla, kes on Thomson Reuters Foundationi tegevjuht. Osutatud e-kiri paistab näitavat, et Zapulla keelas LGB Alliance'iga igasugused kohtumised ära ja osutab, et organisatsioonis, mis väidab ennast uskuvat toimetuse sõltumatusesse, põhjustas see teatud vastuolusid. "Riskide maandamine" paistab viitavat, et soovitakse säilitada head suhted LGBT+ ühendustega, kes on LGB Alliance'i suhtes vaenulikult meelestatud.

LGB Alliance'i nõukogu juht Eileen Gallagher, kes on London Weekend Televisioni endine juht, teab, kuidas meedia töötab. Relvastatuna Greenhalghilt saadud soovimatu paljastusega, pöördus ta Khani poole küsimusega (koopiad saadeti tema ülemustele), et mis riskid on seotud "saame tuttavaks" tüüpi kokkusaamisega organisatsioonide vahel, mis mõlemad tegutsevad valdkonnas, mida katab Openly. Ta osutas oma kirjas muuhulgas asjaolule, et Zapulla sekkumine toimetuse töösse on "väga imekspandav". Ta küsis, kuidas see sobib Openly avalikult välja kuulutatud tegevuskavaga, mis väidab, et tegemist on "maailma, mida ei ole, kõige usaldusväärsema erapooletu LGBT+ uudiste allikaga"?

Viimases kirjas, mis saadeti käesoleva aasta 25. aprillil Thomson Reuters Foundationi poolt Gallagherile, väidab Khan, et LGB Alliance'i soov sõlmida Openly'ga "uudiste põhised suhted", on ebaseaduslik, sest "me ei kaalu uudistepõhiseid suhteid huvigruppidega ja meid ei saa selleks sundida".  

Kuna ma olen ise kunagi töötanud toimetajana, on see kõik minu jaoks kummaline. Kõik mõistlikud väljaanded vajavad suhteid oluliste huvigruppidega. Need ei kontrolli uudiseid, vaid tähendavad sidemeid, et üksteisega jagatakse usaldusväärset teavet. Väljaandel, millel selliseid sidemeid pole, pole ka kontakte ja seetõttu on neil vähem uudiseid.  

Kõige muu juures pole ka Khani sõnad kooskõlas tema organisatsiooni käitumisega. See vajab uudiste põhiseid suhteid erinevate huvigruppidega. Oma kodulehel loeb see üles hulgaliselt "partnerlusi", sealhulgas mitmete ettevõtetega, mis rahastavad Openly tegevust.  

Ma soovisin sellel teemal Khaniga rääkida, kuid mulle öeldi, et ta on reisil. Minu soov rääkida Greenhalghiga jäi vastuseta. Thomson Reuters Foundation saatis mulle avalduse, mis kordas Khani poolt Gallagherile kirjutatut, mille juurde lisati: "Kogu teema paisus nii suureks, et sellega pidid tegelema peatoimetaja ja tegevjuht, kelle vastutusalasse kuulub meie Sihtasutuse ajakirjanduse erapooletuse ning eetilisuse kaitsmine. See on põhjus, mis tegevjuht soovitas selline kohtumine ära jätta."

Seega tegevjuht, kes väidetavalt ei sekku toimetuse sõltumatusesse, siiski sekkus, et hoida ära kohtumine heas usus tegutseva vabaühendusega, mis tegutseb Openly'ga samas valdkonnas. Kuhu jäi Thomson Reuters Foundationi erapooletus? 

Ma pelgan, et see lugu iseloomustab tänast olukorda ajakirjanduses, mille tõttu paljud suured meediaorganisatsioonid peavad LGBT+ ja mõne teise valdkonna, nagu rassiküsimused ning kliimamuutused, teemadeks, milles normaalseid erapooletuse nõudmisi ei saa järgida. Neis valdkondades saab olla ainult üks õige lähenemine. Selline on selgelt Openly suhtumine, mis võib pakkuda kasulikke teenuseid teemast huvitatud inimestele, kui empaatiliselt see ei ole erapooletu. Openly järgib ainult LGBT+ lobigruppide seisukohti.

Nii kaua kui sellised organisatsioonid sellisel viisil mõtlevad – ja see on laad, kuidas mõtleb Nick Robinsoni tööandja BBC – tähendavad projektid, nagu Verify, pigem sõda konkurentide vastu ning need ei ole huvitatud tõe väljaselgitamisest. See, mida nad nimetavad tahtlikuks väärteabeks (disinformation), on sageli pigem nende sõna asjade kohta, mis neile ei meeldi või mida kasutatakse lugude puhul, mida nad soovivad lämmatada.

Tõlkis Karol Kallas