El Niño Graafik: NASA

Daily Scepticu keskkonnauudiste toimetaja Chris Morrison nendib, et 2023. aasta "inimtekkelise ajaloo kõige kuumema suve" juttu ajavad "ekspedid" valetavad ja tegemist on tavaliste El Niño nimelise kliimanähtuse mõjudega. Sellele aitab tõenäoliselt pisut kaasa Hunga Tonga purse.

Lõpule on jõudmas tüüpiline politiseeritud kliimateaduse aasta. Kliimafanaatikud mängisid oma tavalisi pseudoteaduslikke mänge. Erinevad ilmastiku kõrvalekalded seoti kokku ja järeldati, et kõik inimesed surevad kohe ära. Inimeste ära suremine on võimalik ära hoida ainult alistumisega kollektivistlikule null-heitmete Suurele Lähtestamisele. 

"Me elame päriselt kliima kokku varisemise ajal," kuulutas vaimuhaige ÜRO peasekretär António Guterres hiljuti lõppenud COP28 kliimakonverentsil. Korporatiivne meedia ajab omakorda hagu alla väitele, et tänavu oli ajaloo "kõige kuumem" aasta ja soojarekordid purunesid pea kõigil kuudel. Kogu see valikuline tõikade noppimine jätab kõrvale ebamugava asjaolu, et kõigi nende ilma erinevuste taga on tõenäoliselt El Niño üleilmse soojaülekande võimendumine, millele võis kaasa aidata Hunga Tonga vulkaanipurse. Kui vaadata viimaseid NASA arvutatud üleilmseid temperatuure, siis on näha, et hiljutine kuudepikkune suuremate ilmaerinevuste muster sarnaneb viimase, 2015.–2016. aasta El Niño omaga. 

Allpool esitatud tabeli on koostanud Goddard Institute for Space Studies (Goddardi Kosmoseuuringute Instituut; GISS) ja koondab NASA üleilmset temperatuuride andmestikku. Kõrgemate anomaaliate trend – mida võib vaadelda 2015. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta aprillini – on sarnane tänavu juunis aset leidnud temperatuurikõikumistele. Larry Hamlin avaldas hiljuti teadust populariseerivas väljaandes Watts Up With That? valgustava essee, milles osutab, et GISS mõõtis 2016. aasta veebruaris temperatuuri anomaalia 1,37°C ja see on võrreldav tänavu novembris mõõdetud "ajaloo kõige kuumema kuu" 1,44 kraadiga (°C). See tähendab 1/14 kraadist kõrgemat temperatuuriiseärasust (võrreldes 2016. aastaga). Hamlin nendib, et GISS-i andmed näitavad, kuidas 2023. aasta üleilmsete soojemate temperatuuride kõrvalekallete tekitajaks on El Niño. 

Teadlaskond on kaugel suutlikkusest hinnata El Niño kõiki mõjusid. Tegemist on suure troopikast põhjapoolkerale suunatud soojaülekande masinavärgiga. Üksikute kaasnevate ilmamuutuste ennustamine on keeruline, sest selle mõjud aitavad kaasa paljudele muudele loomulikele atmosfääri ja ookeani liikumistele. Teadlased siiski teavad, et  El Niño võib põhjustada laialdasi piirkondlikke ilmamustrite erinevusi, mis muudab naeruväärseks väited, nagu jõulise El Niño aastal oleks halvas ilmas süüdi inimtegevus. Käimasolev El Niño võib läbi põhjapoolkera talve liikudes muutuda isegi pisut võimsamaks. Samas teiselt poolt on samuti võimalik, et see hakkab taanduma. 

El Niño võib põhjustada laialdasi piirkondlikke ilmamustrite erinevusi, mis muudab naeruväärseks väited, nagu jõulise El Niño aastal oleks halvas ilmas süüdi inimtegevus.

Ameerika Ühendriikide Riiklik Ookeani- ja Atmosfääriamet (National Oceanic and Atmospheric Administration; NOAA) pole hetkel kindel, milline on käesoleva El Niño jõud tulevikus. NOAA märgib vaid, et kui jõulisemad kliimasündmused "võivad võimendada El Niñoga seotud kliimaanomaaliaid, siis see tingimata ei tähenda, et võimalikud mõjud avalduvad kõigis piirkondades või oleksid tavalisest intensiivsemad".

Kindlasti on käesoleva aasta ilmamustrid olnud erakordsed, kuid suurem osa põua/metsatulekahju/orkaani poliitilisest propagandast avaldab muljet ainult kõige kauem silmaklappe kandnud inimestele. Äärmuslike ilmasündmuste hulk ei kasva ja seda pole juhtunud juba hulk aastaid. Lisaks on viimase saja aasta jooksul äärmuslikest ilmasündmustest tingitud surmade hulk vähenenud rohkem kui 90 protsenti. See on juhtunud nii, kuna inimesed on süsivesinike kasutamise tulemusel hulga rikkamad ja oskavad ennast Emakese Looduse tujude eest paremate ning kallimate lahendustega kaitsta.

Tänavuse aasta erakordseid ilmamustreid võib mõjutada lisaks veel üks loodusnähtus. 2022. aasta jaanuaris purskas Hunga Tonga veealune vulkaan, mis paiskas ülemistesse atmosfäärikihtidesse lisaks 13 protsenti veeauru. Veeaur moodustab atmosfäärist ligikaudu neli protsenti ja kuigi see kestab lühikest aega ja pidevalt asendub, toimib see võimsa sooja püüdva gaasina. Millised ka nimetatud vulkaanipurske pikaajalisemad mõjud ei oleks, mõjutab see looduslikku hüdroloogilist tsüklit, kuna lisa veekogus atmosfääris tilgub mõne järgmise aasta jooksul alla.

Mida äärmuslikum on kliima või ilmastik, seda enam aitab sellele kaasa looduse mitmekesisus ja seda väiksem on inimeste tekitatud kliimasoojenemise panus.

2022. aastal ilmutati Hunga Tonga vastu suurt teaduslikku huvi, kuid viimased teadusuuringud paistavad alahindavat selle mõjusid. Sellest hoolimata grupp Euroopa teadlaseid nendivad, et Hunga Tonga purske põhjustatud üleilmsete häirete erakordne iseloom ja suurus "teeb sellest kaasaja vaatlusperioodi ühe tähelepanuväärsema kliimasündmuse, millel võivad olla pikaajalised stratosfääri ülesehitust ja kliimat mõjutavad tagajärjed".

Hea teadus näitab, et ilma ja kliima muutumist mõjutavad paljud erinevad sündmused. "Valmis" (settled) teadus, mida kasutatakse null heitmete režiimi reklaamimiseks, on teaduse väärastamine, sest see ei suuda arvestada mitte millegi muu kui tõestamata hüpoteesiga, nagu inimesed oleks kogu või suurema osa kliimamuutuste põhjuseks. Washingtoni Ülikooli atmosfääriteadlane Cliff Mass võtab kliimateaduse kokku järgnevalt: "Mida äärmuslikum on kliima või ilmastik, seda enam aitab sellele kaasa looduse mitmekesisus (looduslik variatiivsus) ja seda väiksem on inimeste tekitatud kliimasoojenemise panus."  

Tõlkis Karol Kallas