4. mail toimus Rumeenias presidendi kordusvalimiste esimene voor. Tegemist on nii riigi kui Euroopa Liidu poliitilise kriisi näitega, kirjutab katoliiklasest ajakirjanik Christopher Caldwell UnHerdis.
See on Rumeenia teine presidendivalimiste korraldamise üritus. Regulaarsed valimised tühistati 2024. aasta detsembris, kuna valitsus on korrumpeerunud ja ühte kandidaati süüdistati erinevates pattudes valimiste korra vastu.
Rumeenia rahvuslane, rahvamehest Donald Trumpi austaja, müstikust kristlane ja Ukraina sõja vastane Cǎlin Georgescu kargas välja näiliselt eikusagilt ja võitis presidendivalimiste esimese vooru. Ta kogus TikToki karismaatilise kampaania toel 23 protsenti häältest ja jõudis mõõduka Elena Lasconi ees valimiste teise vooru. Esimest korda peale kommunismi paistis, et seni võitmatu Rumeenia poliitiline nomenklatuur jääb presidendikohast ilma.
See pole sugugi imekspandav. Rumeenia on (Euroopa standardite kohaselt) vaene, ebavõrdne, korrumpeerunud ja sõjast väsinud. Selle rahvaarv saavutas kommunismi lõpuaastatel 25 miljoni inimese juures tipu ja on sellest ajast peale nii väljarände kui elujõu hääbumise tõttu langenud 19 miljonini.
Riigil on pikem ühine piir Ukrainaga kui Poolal või Ungaril ning see on NATO Ukraina sõjategevuse sõlmpunkt. 180 000 ukrainlast on saanud riigis ajutise kaitse, mis tähendab muuhulgas, et neid toetatakse elamise, töö ja sotsiaalabiga määral, mida riigi kodanikele ei tagata.
Rumeenia oli siiani eriti Euroopa Liidu meelne
Sarnaselt ülejäänud Euroopa Liidule põrkuvad Rumeenias eurofiilide ja "iseseisvuslaste" arusaamised, kuidas riik peaks välja nägema. Euroopa Liiduga kaasneb prestiižne "läänelikkuse" kuvand ja lubadus saada osa kasutoovatest kaubavahetusvõrgustikest. Suur osa rumeenlastest toetab jätkuvalt Euroopa Liitu.
Kuid 1992. aasta Maastrichti lepe, mis saatis kõik liikmesriigid liikuma "järjest tihedama liidu" suunas, tegi Euroopa Liidust veski, mis jahvatab riikide iseseisvuse pulbriks, olgu see alles taastatud (nagu endiste Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu liiduvabariikide puhul) või iidne ja kuulus (nagu Ühendkuningriik enne Brexitit). Iseseisvuslastel läheb hästi liiduvabariikides, kus tõsiste murede – nagu näiteks massisisseränne – lahendamine keelatakse liiduvabariikide valitsustel ära, mille tulemusena probleemid selles valdkonnas jäetakse lahendamata.
Rumeenia on kulgenud siiski erinevat rada. Aastakümneid kestnud Nicolae Ceaușescu diktatuur oli eriti julm ja Rumeenia vägivaldne väljumine kommunismist ainukordne. Ceaușescu lasti koos naisega 1989. aasta 25. detsembril maha. Rumeenia iseseisvuslaste jaoks on seni kodanike koondamine mõtte taha, et oma demokraatiat võiks ise juhtida, olnud keeruline, nagu seda suutis teha Poola Õiguse ja Õigluse partei kuni 2023. aastani ja teevad tänaseni Viktor Orbáni Fidez Ungaris ning Robert Fico Smer Slovakkias.
Georgescu kehastab nomenklatuurivastast mässu
Kõik see on tänaseks muutunud. Georgescust on saanud mingil moel kütkestav poliitiline uustulnuk: ta on teenekas ametnik ja diplomaat, tunnustatud teadlane ja temast võib veel saada kõrge kvalifikatsiooniga poliitikakujundaja. (Ta on näiteks kutsunud üles muutma Rumeenia rohkem [Alexander] "Hamiltonlikuks", osutades sellega Ameerika Ühendriikide esimese rahandusministri agressiivsele, oma riigi kesksele tööstuspoliitikale. Donald Trumpi majanduspoliitika toetajad avaldavad sageli samas laadis mõtteid.)
Georgescu on samuti usklik ja seda määral, mis jahmatas isegi paljusid tema ortodoksseid kaaskristlasi, lubades presidendiks saades "usaldada Jumalat ja tema armastuse väge". Rumeenia on riik, kus suhteliselt suur osa elanikkonnast käib kirikus (ümmarguselt veerand) ja usaldatakse kiriku hierarhiaid. See on samuti koht, kus 1920.–1930. aastate fašistlikud liikumised olid tihedalt seotud ortodoksi kiriku ja müstitsismiga. Georgescu võib näida veidrana, vandenõuteoreetikuna ja üleliia soosivana oma riigi fašistliku mineviku suhtes. Lisaks oli Covid tema sõnul "plandeemia".
Kuidas selline kandidaat, nagu Georgescu, üldse suutis nii palju hääli koguda? Põhiseaduskohus soovis selle innukalt välja uurida. Nõuti häälte ülelugemist, kuid selle käigus ei leitud mitte midagi ebaharilikku. 2024. aasta 6. detsembril, kui käis juba valimiste teine voor, toetudes riikliku julgeoleku ülemnõukogu (CSAT) poolt avalikustatud materjalidele, otsustas põhiseaduskohus siiski valimised riikliku julgeoleku, mitte valimiste korrapäratuse, ettekäändel tühistada.
Valimistesse sekkumise tõestamatus on Venemaa sekkumise tõestus
Selles nõndanimetatud "avalikustatud" materjalis polnud mitte ühtegi varem salastatud tõendit, vaid ainult väited. Vastutavad ametkonnad jätsid sellise puuduse tähelepanuta. Mõni nädal hiljem leidis Rumeenia president Klaus Iohannis, kes oli CSAT-i valimiste kallale suunaja, et valimistesse sekkumist on "pea võimatu" tõestada, sest see "on nii laiaulatuslik ja keeruline, et ainult riigid suudavad midagi sellist korraldada… Ja antud juhul oli tegemist Venemaaga." See on kindlasti Venemaa, kinnitas Iohannis, kuna "nad suudavad ennast küberruumis täiuslikult ära peita". Ehk sekkumise tõestusmaterjali puudumisest tehti äraspidiselt sekkumise peamine tõestus.
Euroopa Liitki ei hoidnud ennast tagasi. Rumeeniast ja Bulgaariast pidid 2025. aasta esimesel päeval saama Schengeni viisaruumi liikmed. Mitte keegi ei heitnud rumeenlastele valimiste tühistamist ette, kuigi tegemist oli hulga rängema sammuga kui need, mida ettekäändeks tuues üritab/üritas Euroopa Komisjon Euroopa Liidust vähem pidavate Ungari ja PiS-i võimu all olnud Poola ahistamiseks kasutada. Ursula von der Leyen säutsus rumeenlastele: "Täielikult Schengenis, kuhu te kuulute."
Demokraatide valitsus üllitas vaevalt kolm nädalat peale Trumpi valimisvõitu avalduse, milles Rumeenia valimiste tulemused seati kahtluse alla. Bukaresti suursaadik saatis signaale, et parendav sekkumine on tervitatav: "Meie lootus on, et millised otsused iganes vastu võetakse elik jäetakse vastu võtmata… Rumeenia jõulist ajalugu Euroopa ja Euro-Atlantilise kogukonna usaldusväärse partnerina ei määri miski."
Rumeenlased soovivad muutust
Selles kontekstis on mõistetav, miks Ameerika Ühendriikide asepresident J. D. Vance osutas sellele juhtumile oma Müncheni julgeolekukonverentsi kõnes. Kas Rumeenia võimud tegutsesid Venemaa mõju Euroopa Liidus laienemise ära hoidmise nimel? Või hoopis, et vältida Trumpi ajastu Ameerika Ühendriikide mõju suurenemist EL-is? Selliseid kahtluseid ei esitata ilma põhjuseta. Kuna Vance need välja tõi, siis tema Müncheni sekkumine pole mitte liialdatud, vaid hoopis vaoshoitud.
See muudab tänase olukorra tõenäoliselt väga tõsiseks. Alates detsembrist on esitatud vastuolulisi kirjeldusi, mis täpselt Rumeenia peatatud presidendivalimiste ajal juhtus: Georgescu kas võitis esimese vooru päris rumeenlaste häältega elik keegi saavutas pettusega sellise tulemuse kavala TikToki kampaania kaudu. Kõik, mis detsembrist alates on teatavaks saanud, osutab esimesele lahendusele. Käesoleva aasta alguses teatas Georgescu, et ta kandideerib kordusvalimistel uuesti ja tema toetus arvamusküsitlustes oli veelgi suurem kui möödunud aastal. Paistis, et ta kogub juba esimeses voorus häältest absoluutse enamuse.
Veebruaris Georgescu arreteeriti süüdistatuna "põhiseadusliku korra vastaste tegude õhutamises". Sotsiaaldemokraat Marcel Ciolacu, kes hoolimata presidendivalimistel kolmandale kohale jäämisest oli tol ajal veel jätkuvalt peaminister, kinnitas, et võimudel on "äärmiselt tugevad tõendid" uurimise algatamiseks.
Kuid midagi "tugevat" pole Georgescu vastu välja tulnud. BBC 4 raadiosaates Crossing Continents esines Rumeenia meediauurija, keda nimetati Georgescu asjas "oluliseks võimude teabeallikaks" ja tema käest uuriti, kas ühismeedia "tohutu postituste hulga suurenemine" on pärit Rumeeniast või välismaalt? "Ma arvan, et minu subjektiivse arvamuse kohaselt on tegemist mõlemiga," rääkis ta. "Need postitused on pärit välismaalt, mida toetab siseriiklik tegevus, kuid täpselt niiviisi Kremli propaganda strateegia ette näebki," kinnitas ekspert.
"Tema Georgescu kampaania korruptsiooni ehk kuritegevuse nõndanimetatud tõestus oli "subjektiivne". Ta ainult leiab, et Georgescu vaade Rumneenia ajaloole on tülgastav ja vastuvõetamatu: "See on väga, kui ma tohin nii öelda, MAGA [make America great again; Trumpi poliitiline loosung] jutupunktide moodi vaade Rumeenia ajaloole. Ta ülistab Rumeenia minevikku, mis pole kunagi olnud ülistamisväärses seisus. Ta ülistab Rumeenia iseseisvusaega ajaloolisel perioodil, kus tegelikult riik ei olnud iseseisev ja ülistab ajalugu, mis rumeenlaste jaoks tähendab ainult piinamist ning valu."
Ajaloolise hinnanguna ei pruugi see olla tingimata vale. Kuid demokraatliku modus operandina ei kõlba see kuhugi. Käesolevas olukorras sellest Georgescu toetajate jaoks valimiste tühistamise põhjusena ei piisa.
Georgescu vastu tõendid puududvad
Kinnitamine, et Georgescu nii hüppeline populaarsuse kasv pole reaalselt võimalik, ei arvesta TikToki reaalsusega. Jaanuaris, kuu aega enne Saksamaa üldvalimisi, oli pahempartei Linke toetus ainult üksikud protsendid ja paistis, et jäävad valimistel alla künnise.
Kuid siis otsustas kristlikust-demokraadist (CDU) kantslerikandidaat Friedrich Merz teha koostööd sisserännet piirava seaduse vastuvõtmise nimel poliitiliselt parema Alternatiiv Saksamaaga (AfD), mille peale Linke juht Heidi Reichinnek pidas Bundestagis tormilise kõne, mida võib vaadata TikTokis. Ta hoiatas, et natsionaalsotsialistid võivad kohe jälle võimule saada, et Merz on on nende kaastööline ja ainult Linke suudab selle ära hoida.
Tema jutt oli niivõrd ebaveenev, et isegi Rumeenias peetaks seda täna "väärteabeks". Kuid suuremas osas vabas riigis, mida Saksamaa endast kujutab, oli Reichinnekil õigus nii rääkida. Tõenäoliselt ta ise uskus oma väiteid. Tema kõne peale suurenes partei liikmete arv mõne päeva jooksul kaks korda ja valimispäeva järel on Linkel Bundestagis 64 kohta.
Oluliseks probleemiks on siiani siiski tõik, et seda, kas Rumeenia salateenistusel on Georgescu vastu mingeid tõendeid, teavad ainult nemad ise.
Rumeenlased soovivad Georgescu toel näha presidendina George Simioni
Samas on teada piisavalt palju Rumeenia valijate meelsuse kohta, et anda hinnang sündmustele, mis juhtusid selle demokraatiaga 2024. aasta sügisel. Ilmselgelt oli Georgescu taga mässuliikumine. Sellest saab aru valijate ja kandidaatide käitumise järgi valimiste järgsete kuude jooksul. Enne presidendi kordusvalimiste esimest vooru, kuhu Georgescut ei lubatud, näitasid küsitlused parempartei Rumeenlaste Liidu Ühenduse (AUR) kandidaadi George Simioni toetust ümber 30 protsendi, mis oli teistest kandidaatidest kaugelt ees. [Simion võitis esimese vooru rohkem kui 40 protsendi häältega.] (Georgescu kuulus kunagi AUR-i, kuid ta visati välja, kuna arvas liiga hästi kahe sõja vahel tegutsenud leegionäridest.)
Simioni populaarsuse taga on tema suutlikkus koondada enda taha oma partei toetajaskond. Võrreldes Georgescuga on ta tavalisem konservatiiv, rohkem Ukraina sõja toetaja ja vähem karismaatiline "üksik hunt", millest kõigest hoolimata on ta üritanud ennast siduda Georgescu üritusega ja esineb temaga koos nii meeleavaldustel kui käib kirikus. Ta on andnud mõista, et kui temast saab president, võib ta Georgescust teha peaministri. Samuti oli Simion kohal Trumpi ametisse vannutamise tseremoonial Washingtonis.
Presidendikandidaat Victor Ponta, kes on nutikas endine sotsiaaldemokraadist peaminister, keda peetakse ideoloogiliseks kameeleoniks, võttis samuti ette palverännaku Mar-a-Lagosse. [Trumpi Florida osariigis asuv kodu.] Mõõdukas Crin Antonescu, kes on endine Liberaalse partei juht, on tõenäoliselt aastakümnete vanuse Rumeenia nomenklatuuri jaoks parim võimalus võimule jääda.
Üks Rumeenia politoloog arvas Antonescu kohta Prantsusmaa väljaandele Libération antud intervjuus, et "teda võiks täna, mõnede tema väljaütlemiste järele, vabalt pidada [Marine Le Peni] Rahvusrinde liikmeks". Bukaresti linnapea Nicușor Dan, kes on veel üks kõva mehe juttu ajav nomenklatuuri liige, andis endast valimiskampaania ajal parima, et Lasconi kõrvale tõrjuda.
Enne valimisi arvati, et Antonescul on valimiste teises voorus kõige paremad võimalused Simioni võita. Rumeenia poliitilisel maastikul toimuvad kestva Ukraina sõja ja Trumpi Valgesse Majja tagasipöördumise tõttu märkimisväärsed muutused. [Presidendi korduvalimiste esimeses voorus jäi 21 protsendiga teisele kohale siiski Dan. Korporatistlik meedia kirjeldab teda "mõõduka ja sõltumatuna".]
Lõppeks peab siiski nentima, et väga palju Bukaresti tagatubades toimuvast jääb nende jaoks varjatuks, kes sealsete tegemistega otse kokku ei puutu. Kuid valitseb siiski tööversioon arusaamisest, et eelmisel sügisel valimistel Georgescule antud hääled kujutavad endast päris vastuhakku nomenklatuurile, mitte robotite tekitatud simulaakrumit. Kui see tõepoolest nii on, siis oli maailm tunnistajaks, kuidas olulises Euroopa Liidu riigis valimised julmalt inimestelt ära varastati. Selle järelmid ulatuvad kaugelt üle Rumeenia presidendi kordusvalimiste.
Tõlkis Karol Kallas