Inglismaa ametlike andmete analüüs näitab, et piirkondi, milles on inimestesse tehtud kõige enam Covidi süste, on tabanud ka kõige enam liigsurmi.
Inglismaad ja teisi maailma riike, kus on kõrge Covidi süstituse määr, on alates 2021. aastast tabanud liigsuremuse laine. Andmeanalüütik Joel Smalley pani Ühendkuningriigi Inglismaa kuningriigi suuremate kui 300 elanikuga kohalike omavalitsuste süstide ja liigsurmade andmed kokku, võrdles seda andmehulka 2015.–2019. aastate keskmise suremusega ja leidis, et väidetavalt Covid-19 vastu aitavad süstid ja liigsurmad on kindlalt seotud, vahendab Daily Sceptic.
Väidetel, nagu vähendaksid süstid üldist surmade arvu, pole mitte mingisugust alust.
Lisaks selgitas ta välja segavate tegurite(näiteks vanus ja puudus) mõju ning võrdles süstimise ajal saadud andmeid süstivaba esimese Covidi laine omadega.
Esimese Covidi laine (15. märtsist kuni 21. juunini 2020) ajal neis piirkondades, mida hiljem süstiti suuremal määral, oli keskmisega võrreldes vähem liigsurmi (mille võrdluseks on süstimismismäär ainult ühe doosiga 2021. aasta 7. märtsi seisuga). Selline tulemus on tingitud tervete inimeste süstimise tagajärjest, kus inimesed, kes lasevad ennast ära süstida, on süsti eelselt keskmiselt paremate tervisetulemustega. Samuti tuleb tähele panna, et süstimine ja tervis kipuvad korreleeruma lisaks jõukusega. Tulemuseks oli, isegi juhul kui süstid olid platseebo, et suurema süstitusega piirkondades oli vähem liigsurmi kui väiksema süstitusega piirkondades.
Graafiku allapoole näitav suund on seega baasjoon, mille järele mõõdetakse süstide kasutuselevõtu järel juhtuvat. Kui peale süstide kasutuselevõttu muutub kallak järsemaks, siis see näitab, et rohkem süstitud piirkondades on veelgi vähem liigsurmi kui enne süstimise algust, mis omakorda näitab, et süstid vähendavad surmade määra ja päästavad eesmärgipäraselt elusid. Teiselt poolt kui kallak muutub laugemaks või muudab suunda, siis see näitab, et midagi teeb rohkem süstitud piirkondade tervisevõimekusele halba ja sellel on soovitule vastupidine mõju ning see suurendab liigsurmade arvu.
Analüüsis vaadeldi kolme süstimise alguse järgset Inglismaa liigsurmade perioodi (Graafik 2). Jämedalt võttes olid need Alfa tüve periood 2020.–2021. aasta talvel (20.12.2020–7.03.2021) ja Delta tüve periood 2021. aasta teises pooles (27.06.2021–9.01.2022) – ja tähtis on meeles pidada, et Delta ja Omikroni tüvede leviku ajal ei olnud paljud või suurem osa liigsurmadest seotud Covidiga.
Kuna Alfa perioodi alguses oli süstituse määr väga väike, siis pole selle aja näidud kuigi informatiivsed ja need on jäetud kõrvale.
Samas kahe süstiga Delta perioodi näidud on väga tähelepanuvärsed (Graafik 3). (Arvestatud on ainult kahe doosiga süstituid ja välja on jäetud kolm doosi. Null protsendi süstimise punkt on Londoni kesklinn.)
Täiesti on kadunud süstimise eelse aja baasjoone allapoole suund (terve inimese süstimise tagajärg) ja nüüd on hoopis näha lauget ülespoole joont. Rohkemate süstidega piirkondades ei ole midagi paremaks muutunud ja neis piirkondades on liigsurmade hulk hoopis keskmisest suurem kui vähemsüstitud piirkondades. Selline murettekitav tulemus saab ainult kinnitust kui vaadelda sama ajaperioodi kolme süsti andmeid (Graafik 4).
Taaskord piirkondades, kus tehti rohkem kolmandaid süste, ei muutunud võrreldes süstieelse aja baasjoonega midagi paremaks ja näeb hoopis, et suurema arvu võimendussüstidega piirkondades on olukord tervisega kehvem ja baasjoone suund näitab nüüd laugelt ülespoole.
Olukord muutub veelgi hullemaks ja baasjoone suund näitav järsemalt ülespoole kui me vaatame 2022. aasta Omikroni perioodi (Graafik 5).
Graafiku järsk ülespoole joon näitab, et 2022. aasta liigsurmad on koondunud Inglismaa suurema süstide arvuga piirkondadesse ja väiksema süstide arvuga piirkondades on olukord parem. See on juba iseenesest halb näitaja, kuid tuletage meelde, et baasjooneks on "tervete inimeste süstimise tagajärg", mis näitas, et enne süstimist oli liigsurmade arv neis piirkondades, mida hiljem kõige enam süstiti, märkimisväärselt väiksem. Pannes kaks graafikut kõrvuti (Graafik 6), näeb kui suur on liigsurmade määra vahe enne ja pärast süste.
Baasjoone suuna muutus näitab olulist tervisetulemuste muutust suurema süstitusega piirkondades. Võib olla, et sellise muutuse põhjuseks ei ole süstid. Selle tõestuseks või tagasi lükkamiseks oleks vaja analüüsida kõiki süstimist puudutavaid andmeid. Kuid arvestades, et suurem osa muid tõenäoliseid tegureid (vanus, puudus, taustatervis jne) on kontrollitud faktiga, et neid on võrreldud nende ajalooliste baasjoontega, siis on väga keeruline arvata, mis muu asi see olla võiks kui süst. Et olla õiglane, siis mingi osa sellest liigsuremusest võib pärineda 2020. aastast, kus hilisemate vähemate süstidega piirkondade elanikud surid varem, kuid see ei saa olla kogu põhjus, sest olukord muutub aja jooksul suurema süstide arvuga piirkondades hullemaks, mitte paremaks.
Kindlasti näitavad viidatud andmed, et väidetel, nagu vähendaksid süstid üldist surmade arvu, pole mingisugust alust. Kui leitakse mingeid andmeid, et need seda teevad, siis on tegemist suure tõenäosusega nn tervete inimeste süstimise tagajärjega.
Andmeanalüütiku Smalley sõnul pole tema kohus tõestada, et süstid põhjustavad liigsurmi, vaid hoopis need inimesed, kes neid süste teistele inimestele peale sundisid, peavad lõplikult tõestama, et need vähendavad surmade arvu.
Siiamaani on Ühendkuningriigi valitsus keeldunud uurimast, mis on hiljutise kümnete tuhandete inimesteni ulatuva liigsurmade laine põhjus.
Toimetas Karol Kallas