Roheaktivistid nõudsid Maailma Majandusfoorumi Davose kõnekoosolekul põllumajanduse ja energiatootmise loodust mõjutavate "kõrvalnähtude" kuulutamist rahvusvaheliseks kriminaalkuriteoks.
Vabaühenduse Stop Ecocide International (rahvusvaheline peatage ökotsiid) tegevjuhi Jojo Mehta hinnangul tuleb "ökotsiid" lisada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uuritavate kuritegude hulka. Kliimaäärmuslane soovib koos genotsiidi, inimsusevastaste ja sõjakuritegudega kriminaalkorras karistada põlluharimise, kalanduse ning energiatootmise "kõrvalnähte", vahendab Breitbart.
Mehta esines 16.jaanuaril Davose jututoas, mis kandis nime "Kus loodus kohtub vastasseisuga". Oma sõnavõttude käigus nõudis ta uue rahvusvahelise kriminaalkuriteo koosseisu "ökotsiid" kehtestamist, mille eesmärgiks oleks hoida ära "looduse ulatuslik kahjustamine ning hävitamine". Tema sõnul on "ökotsiid uus kontseptsioon".
Sõna "ökotsiid" ilmus inglise keeles käibesse väidetavalt 1970. aastal. Eesti võõrsõnade sõnaraamat, mille sõnade valik pärineb 2012. aastast, selgitab ökotsiidi:
- elukeskkonna tahtlik hävitamine (nt sõja ajal), mille tagajärjel kõik elav hukkub
- ökol kõike elavat hävitav aine, vt ka biotsiid
Mehta asutas koos rohelise juristi Polly Higginsiga Stop Ecocide'i 2017. aastal.
Ökotsiidivastane aktivist selgitas üleilmastujate kokkutulekul: "Meie organisatsioon ja kaastöölised üritavad saavutada [ökotsiidi] seadusandliku tunnistamise tõsiseks kuriteoks. Üks teemadest, mis jätkuvalt läbib kõiki neid [keskkonnateemalisi] arutelusid, on asjaolu, et meisse on kultuuriliselt kinnistunud harjumus, mis ei võta loodusele põhjustatud kahju sama tõsiselt kui võetakse inimestele ja varale tekitatud kahju."
Kui säherduse seadusandluse pooldajad osutavad enamasti naftalekete ja tuumakatastroofide sarnastele õnnetustele, siis Mehta sõnul tuleks ökotsiidi kuritegude ritta lisada inimkonna jaoks eluliselt vajalikud valdkonnad, nagu seda on põllumajandus ja energiatootmine.
"Kui keegi võitleb inimõiguste eest, siis on vähemalt teada, et massimõrvad, piinamised, kõik sarnased asjad on rasked kuriteod, kuid keskkonna vallas pole sellele võrdset vastet. Erinevalt rahvusvahelisest kuriteost genotsiidist, mis tingimuseks on eriline kavatsus, nähakse ökotsiidi taga ainult kellegi majandustegevust. Olgu selleks talupidamine, kalapüüdmine või energiatootmine – nende juures on puudu kõrvalnähtude süütunnetus. Ei tajuta kaasnevaid kahjusid," jätkas aktivist.
Mehta sõnul ökotsiidi kuritegude klassi loomine "juhiks" maailma üksikisikud, ettevõtted ja valitsused "tervislikumas suunas", kuna nad kardavad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimist ja võimalikke pikki vanglakaristusi.
Varem on ta avaldanud järgmisi mõtteid: "On võimalik ette näha, kord kui [ökotsiidi karistamise] seadus on paigas, et otsus, mis toob kaasa uue söekaevanduse või mõne uue fossilkütuste projekti algatamise, mõeldakse enne käivitamist väga tõsiselt läbi."
Eelmisel aasta hääletas Euroopa Parlament "ökotsiidi" kuriteoks kuulutava seaduseelnõu poolt, kuid see ootab alles Euroopa Liidu seadusena kinnitamist.
Tänaseks on maailmas ökotsiidi oma seadusandlusesse kirjutanud üksteist riiki: Vietnam, Venemaa, Kõrgõzstan, Kasahstan, Tadžikistan, Valgevene, Gruusia, Ukraina, Moldova, Armeenia ja Prantsusmaa.
Stop Ecocide Internationali väitel kaaluvad sama veel 27 riiki, sealhulgas mõned Euroopa Liidu liikmesriigid.
Hetkel kavandab Ukraina keskkonnale põhjustatud kahju tõttu rahvusvahelist kohtuasja Venemaa vastu. Aktivistid loodavad, et see toetab nende nõudmist kuulutada ökotsiid rahvusvaheliseks kuriteoks.
Juuraekspertide sõnul oleks siiski väga keeruline selgitada välja, kes täpselt on süüdi inimtekkelistes looduskatastroofides, kuna tegemist võib olla paljude isikutega paljudest riikidest. Veelgi keerulisem on tuvastada, kes on süüdi väidetavalt inimtekkelistest kliimamuutustest tingitud loodusõnnetuste põhjustatud kahjus.
Austraalia senaator Malcolm Roberts arvas Mehta plaani kohta: "Sedasi käituvad kontrollifriigid (control freaks). Nad leiutavad uusi sõnu, kontrollivad kõnekeelt… teevad lõpu aruteludele. Nüüd kuulutavad parasiitidest üleilmastujad, et põllumajandus, kalastamine ja energiatootmine on ökotsiid."
Mehtaga ühte moodi mõeldakse Eestiski. Aktivist Kadri Kalle alustas ökotsiidi kriminaalkuriteoks kuulutamise heaks allkirju koguma 2013. aastal.
Toimetas Karol Kallas