Delfi uuriva toimetuse juhi Holger Roonemaa sõnul saab väljaanne Facebooki käest faktikontrolli teenuse pakkumise eest tasu, kuid kui suur see täpselt on, pole tal enda sõnul õigust avaldada. Roonemaa märkis samas, et Delfi ajakirjanikel on endiselt täiesti vabad käed otsustamaks, kuidas Facebookiga seotud teemadel kirjutada.
Eelmisel kolmapäeval teatas Delfi, et on saanud Facebooki ametlikuks faktikontrolli partneriks Eestis. "Facebook on otsustanud laiendada osana libainformatsiooni vastasest võitlusest koostööd iseseisvate kolmanda osapoole faktikontrollijatega üle maailma, kes kontrollivad ja hindavad Facebookis postitatava sisu täpsust," seisis uudises.
Uuriva toimetuse liige Martin Laine sõnas hiljuti sotsiaalmeedias, et esialgu tegelevad faktikontrolliga tema ise, Roonemaa ning uuriva toimetuse kolmas liige Oliver Kund. Laine sõnul ei saa aga välistada, et see ring tulevikus laieneb.
Laine märkis samuti, et eelkõige on plaanis tegeleda valeinfoga, mis võib tuua inimeste jaoks kaasa otsese füüsilise kahju. Tema sõnul postitusi otseselt ei eemaldata, kuid nende levikut siiski piiratakse. Näiteks Objektiivi sisu tema sõnul "üldjuhul" faktikontrollijate tegevuse objektiks saama ei peaks.
Delfi on aga juba asunud kontrollima näiteks portaali Telegram sisu, suunates viimase lugejad edasi Delfi enda valeuudiste teemalise artikli juurde. Objektiiv uuris faktikontrolli tiimilt, millistel alustel nende tegevus täpsemalt toimub ja kuidas saab tiimi otsuseid vaidlustada.
Järgneb intervjuu Holger Roonemaaga:
Kuidas Delfi ja Facebook sellise koostööni jõudsid? Miks otsustas Facebook just Delfi, aga mitte näiteks Postimehe kasuks? Kui pikalt vältasid läbirääkimised ja kumb pool need initsieeris?
Delfi ja Eesti Päevaleht on tegelenud faktikontrolliga ning laiemalt valeinfo teemade uurimisega juba pikalt. Facebook on viimaste aastate jooksul käivitanud oma platvormil leviva sisu faktikontrollimise ning seda ka jõudsalt laiendanud. FB kasutab selleks kolmandaid, sõltumatuid meediaväljaandeid ning faktikontrollimisele pühendunud initsiatiive. Seega oli huvi FB faktikontrollimise partneriks saada Delfil ning FB-l oli huvi leida endale partnerid Balti riikides. See oli loomulik asjade käik.
Näeme, et valeinfo on ka Eesti ühiskonnas kahjuks järjest jõudsamalt leviv probleem. Eriti on see võimendunud koroonaepideemia ajal, mil inimesed on hirmul ja teadmatuses. Seda on aga valeinfo levitajatel lihtne ära kasutada. Miks otsustas FB just Delfi kasuks, aga mitte Postimehe, ei ole minu võimuses vastata.
Kas Delfi saab Facebookilt selle teenuse pakkumise eest ka tasu, või on tegu vabatahtliku tööga?
Delfi saab selle töö eest Facebookilt ka tasu, sest me ei tee seda tööd heategevusena, kuid tasu suurust ei ole minul õigus avaldada.
Kas ja kuidas mõjutab partnerlus Delfi edaspidist kajastust seoses Facebookiga? Kas on võimalik nö dubleerimine, kus Delfi ajakirjanikud märgivad mõne FBs ringleva uudise valeuudiseks ning teevad sellest seejärel ka uudise nt stiilis "Delfi töö aitas eemaldada valeuudise"? Kuivõrd mõjutab koostöö Facebookiga seotud muude teemade, nt. reklaamiturgu puudutava kajastust?
Delfil nagu igal teisel ajakirjanduslikul organisatsioonil on täiesti vabad käed otsustamaks, kuidas ja mis nurga alt Facebookiga seotud teemasid kajastada. Vastupidine oleks mõeldamatu.
Saan aru, et plaanis on tegeleda "eelkõige valeinfoga, mis võib tuua kaasa inimestele otsese füüsilise kahju." Milliste kriteeriumite alusel on säärane info defineeritud?
Tuues näiteks koroonaviiruse teema – kas lähenete samade kriteeriumite alusel nii väidetavale valeinfole, mida levitab mõni üksikisik – a la MMS, 5G, jne -, kui ka valeinfole, mida levitab mõni tuntud organisatsioon, nt Maailma Terviseorganisatsioon, mis puudutab nt maskide kandmise kasutegurit, viiruse võimet levida aerosoolina, vm?
Kas mõned tuntumad välismaised väljaanded, organisatsioonid (Eestis nt Terviseamet) on nö "valges nimekirjas", või lähenete kõigile infoallikatele võrdsetel alustel?
Lähtume üksikjuhtumi baasil.
Lõpetuseks, võttes näiteks Objektiivi enda – kui Delfi ajakirjanikud nt mõne Objektiivi uudise valeuudiseks märgivad, siis kas a) saab Objektiiv sellekohase teate, sh märkega, kes täpselt uudise valeuudiseks märkis ning b) kuidas täpsemalt näeb välja apellatsiooni protsess?
Iga faktikontrolli staatuse saanud postitust on selle autoril võimalik apelleerida.