Juunis avaldatud suurpanga Deutsche Bank raport hoiatab, et USA Föderaalreservi kontrollimatu rahatrükk võib tekitada Teise Maailmasõja järgsele perioodile sarnase kõrge inflatsiooni ajastu, vahendab The Hill.
Deutsche Banki sõnul võib saabuda "ebamugava" inflatsiooni periood, mida The Hill peab väga pehmeks sõnastuseks. Nimelt on USAs viimase 12 kuuga tarbijahinnad tõusnud tervelt 4,2 protsenti. Samas ei paista USA otsustajad probleemi tõsidust mõistvat.
Pank võrdleb olukorda Teise Maailmasõja järgse perioodiga, kus aastatel 1946-1948 oli inflatsioon vastavalt 8,4, 14,6 ja 7,7 protsenti aastas. Kui valitsuste kulutamist nimetatakse fiskaalseks stiimuliks, siis sama hingemattev on ka monetaarne stiimul ehk rahatrükk. Nimelt on Föderaalreservi bilanss pandeemia jooksul kahekordistunud tervelt 8 triljonile dollarile. Võrdluseks kasvas bilanss 2008. aasta majanduskriisi jooksul "vaid" 1 triljoni ja järgneva kuue aasta jooksul 2 triljoni dollari võrra.
Massiivse rahatrüki ajaloolisi tagajärgi saab The Hilli sõnul näha Weimari vabariigi ja Venezuela näitel. "Vähesed mäletavad, kuidas kõrge inflatsioon meie ühiskondi ja majandusi 50 aastat tagasi ähvardas. Majandusseadused, mis on kehtinud tuhat aastat, pole kehtimast lakanud. /…/ Hinnatõus puudutab kõiki, aga on eriti ränk hoop kõige nõrgematele," tõdes aga Deutsche Bank.
Toimetas Jaanus Vogelberg