Saksamaa suurima päevalehe Die Welt kolumnist Harald Martenstein kirjutab, kuidas Alternatiiv Saksamaale populaarsusest meeleheitel Saksamaa peavoolu poliitikas ja MTÜ-tööstuses levivad üleskutsed konservatiivse opositsioonipartei keelustamiseks.
Saksamaad on tabanud tööstussektorist vabanemine. Riik soovib uute maksudega karistada rasket tööd tegevaid talunikke. Eelarvekriis. Samal ajal kõlavad üha valjemalt hääled, mis kutsuvad keelustama arvamusküsitlustes järjest populaarsema konservatiivse opositsioonipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD) tegevust, vahendab ReMix.
Samas on selline mõte politiliselt nii jabur ja ohtlik, et hulk erinevate poliitiliste vaadetega haritlasi, poliitikuid ning ajakirjanikke hoiatavad AfD keelustamise eest, sest see oleks surmahoop Saksamaa demokraatiale. Üheks ajakirjanikuks on Saksamaa suurima päevalehe kolumnist Harald Martenstein, kelle sõnul oleks AfD keelustamise näol tegemist "ühe rumalama ideega eales".
"Käimas on Saksamaa tööstusest vabastamine ja sellel pole mitte midagi tegemist maailmas valitsevate suundumustega. Valitsus nõuab oma ühiskonna ümberkorraldamise peale kodanikelt igavest kuulekust. Üha kasvava populaarsusega AfD tegevus tuleb selle keelustamisega peatada – mis oleks üks rumalamiad mõtteid eales," kirjutab Martenstein.
Arvamusloos "Poliitiline nomenklatuur ei suudaks oma põlgust inimeste vastu selgemini välja näidata" leiab ta, et sakslaste mure kliimamuutuste ja massisisserände pärast on põhjendatud. Samas poliitiline nomenklatuur on paanikas ja sel põhjusel sildistab opositsioonipartei "paremäärmuslasteks" ning "ekstermististideks".
"Kui nõutakse, et sisserännet piirataks ja kliimapoliitika oleks selline, et see ei hävitaks riigi majandust, siis sellel pole mitte midagi tegemist paremäärmuslusega. Sellised küsimused on tähtsad väga paljude inimeste jaoks.
Kuna nendes küsimustes pea mitte midagi ette ei võeta, on AfD populaarsus idas [endise Ida-Saksamaa liidumaades] üle 30 protsendi ja mitte väga palju allpool läänes. Lahendus sellele probleemile peaks nüüd olema AfD keelustamine. Kõigist poliitilistest mõtetest, mida ma olen kuulnud – ja ma olen elanud kaua – on see üks lollimaid."
Arvamuslugu on kommenteeritud üle 3500 korra, mis isegi Welti kohta on märkimisväärne. Väljaannet ennast nähakse eelkõige Kristlike Demokraatide (CDU) meelsena ja seal ilmuvad reeglipäraselt AfD kriitilised artiklid. Kuid partei keelustamine, mille poolt hetkel lubab hääletada vähemalt üks neljast sakslasest, raputaks Saksamaad maavärina taoliselt.
Martenstein juhib tähelepanu paljudele kriisidele, millega tänane valitsuskoalitsioon silmitsi seisab, sealhulgas käimasolevatele põllumeeste meeleavaldustele.
"Tõik, et inimene veel ei ela toimetuleku piiril, teeb temast ilmselt kohe saaklooma. Kindlasti võib subsiidiumid ära kaotada. Need ei ole kellegi põhiõigus. See on omavoli, ette teatamata äkiline käe sirutamine nende rahakoti järele, mis ajab põllumehed kurjaks. Diiselkütuse toetuste eemaldamise taga pole näiteks ühtegi poliitilist käsitlusviisi ega ideid tuleviku tarbeks," jätkab ta.
Kui kellelgi on küsimusi, miks Saksamaa valitsus sedasi käitub, siis vastus on riigi kõrgeima kohtu otsuses, mis kuulutas nende eelarvepoliitika ebaseaduslikuks. Peale kohtuotsust on riigi eelarvest puudu kuuskümmend miljardit eurot.
"Ainus põhjus, miks valitsus seda teeb [tahab kaotada diiselkütuse toetused], on kiire rahavajadus. See vajadus kerkis üles põhjusel, et eelarve koostati ebaseaduslikult … valitsus tegi vigu, mille eest talunikud nüüd peavad maksma. Riigis on liiga palju ametnikke, kes hääletavad ja valitsusele lähedased mittetulundusühingud on valitsusele liiga lähedal."
Martenstein hoiatab, et kõiki Saksamaa maksumaksjaid hakatakse koorima: "Riik ei näe ennast enam teenuse pakkujana. Selle asemel peetakse elanikkonda alamateks, kes peavad igavesti alluma valitsuse kavadele ühiskonna ümberehitamiseks. Hoiatus kõikidele rahakottidele: teie raha ei ole teie oma. Teil on raha ainult niikaua kui keegi kuskil kõrgemal otsustab, et tal on seda oma projektide tarbeks vaja."
Ta kritiseerib valitsust, et see sildistab meeleavaldajaid kas "paremäärmuslasteks" või "rassistideks". See on trikk, mida on kasutatud aastaid, kuid mis pole täna enam väga veenev. Ta osutab samuti, kuidas põllumajandusminister Cem Özdemir kurdab, nagu põllumehed ei salliks teda põhjusel, kuna ta on türklane. Martensteini sõnul on selline väide absurdne, sest meeleavaldused said alguse kärbetest ja sellel pole midagi tegemist Özdemiri rahvusega.
Kolumnist juhib tähelepanu, et tööhõive on Saksamaal kõigi aegade tipus ja enamuse sellest moodustavad valitsussektori töötajad. Samal ajal on Saksamaa majanduse selgroo tööstuse töötajaskond, mis enne Covidit hõlvas 8,4 miljonit inimest, tänaseks langenud 8,1 miljonini ja 2024. aastal on oodata suuri koondamisi. Samamoodi on märkimisväärselt vähenenud ettevõtjate arv.
Kui AfD keelustamist peetakse kõigi nende problemide lahenduseks, siis Martensteini sõnul pole poliitilisel klassil võimalik selgemini inimestele öelda: teie muresid ja soove arvesse ei võeta.
Toimetas Karol Kallas