Bill Gates ja temaga seotud neli suurt vaktsiini-vabaühendust usurpeerisid juba 2020. aasta alguses lääneriikide Covid-19 haldamise enda haardesse ning nende käsutusse anti kümneid miljardeid dollareid maksumaksjate raha. Samas mitte ükski neist neljast vabaühendusest oma tegudest lõpuni aru ei anna ega nende eest ei vastuta, selgub Politico ja Die Welti koostöös ilmunud mahukast uurimusest.

Jutumärgid sõnadele-väljenditele, nagu "elu päästvad vaktsiinid", "heategevusorganisatsioon" ja sarnased ametliku Covidi propagandaga kaasas käinud tähised, on lisatud Objektiivi poolt.

Kuna tegemist on pika tekstiga, siis soovi korral saab alla laadida e-raamatu.

Sissejuhatus

Riikide valitsused ei olnud Covid-19 saabumiseks valmis.

Viiruse, mis haaras peatselt endasse terve maailma, levikut üritati Ameerikas, Euroopas ja Aasias esmalt tõkestada riigipiiride sulgemisega, kuid sellest polnud mingisugust kasu. Ajal kui maailma rikkamad riigid sulgusid endasse, hakkasid neli valitsusvälist üleilmset terviseorganisatsiooni sepitsema plaane, kuidas võidelda "elu ja surma nimel" viirusega, mis ei tunne piire.

Politico USA ja Euroopa ning saksa ajalehe Die Welt ajakirjanike seitse kuud väldanud uuring paljastab, kuidas arenes pea vääramatu asjade käik, kus üle pea kasvanud probleemides siplevad valitsused andsid rahvatervise võimu üle väikesele grupile valitsusvälistele organisatsioonidele. Nende vabaühenduste valduses olid maailma parimad teadmised, nad pääsesid ligi riikide võimupüramiidi tipule, neil olid pikka aega kestnud head suhted suure ravimitööstusega ja nad võtsid ise endale üldjuhul valitsustele kuuluva meelevalla – ja seda ilma poliitilise vastutuseta.

Kui riigid alles arutasid, kas "rahvusvahelise ulatusega rahvatervisealasest hädaolukorrast" võib saada pandeemia, valisid need ühendused juba välja vaktsiinitootjad ja investeerisid testide, raviprotseduuride ning vaktsiinide arendusse. Nad kasutasid oma mõju Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO), et aidata sellel luua kava, kuidas hädas olevatele maailma riikidele jagada Covidi vastaseid vahendeid. Kui alguses lubati kokku maa ja ilm, siis oma lubadusi ei suutnud need neli organisatsiooni siiski täita.

Nimetatud neli organisatsiooni on omavahel pikalt seotud ja kolmel neist on ühine taust. Neist suurim ja kõige mõjukam on üks maailma võimsamaid "heategevusorganisatsioone" Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus. Projektis osales kõik vaeste riikide inimesed ära vaktsineerida sooviv Gavi, mis on üle maailma tegutsev vaktsiiniorganisatsioon ja mille üheks asutajaks on Gates. Üritusele aitas kaasa Gatesiga varasemalt koostööd teinud Wellcome Trust, mis on Ühendkuningriigi teadustegevust toetav ja miljardeid eurosid käsutav usaldusfond. Neljandaks partneriks oli Epideemiateks Valmisoleku Innovatsioonide Koalitsioon (Coalition for Epidemic Preparedness Innovations; CEPI), mis on rahvusvaheline vaktsiinide arendust rahastav ühendus, mille loomisele aitasid 2017. aastal kaasa nii Wellcome kui Gatesite Sihtasutus.

Vaestes riikides tegutsevad kodanikuühendused, nagu näiteks Piirideta Arstid, väljendasid oma rahulolematust olukorra suhtes, kus lääneriikide mõjuvõimsad ühendused, hakkavad kujundama vaesemate riikide elanike jaoksväidetavalt "elu ja surma küsimuseks" olevaid otsuseid. Sellised pinged ainult kasvasid kui Bill Gates hakkas vastu püüdlustele loobuda vaktsiinide intellektuaalomandist, mida kriitikud nägid kui suurte farmaatsiatööstuste huvide kaitsmist vaesemate riikide elanike elude arvelt.

Piirideta Arstide Access Campaign (kampaania, et põhiravimid peavad olema kõigile kättesaadavad) vaktsiinipoliitika vanemnõunik Kate Elder küsis toona: "Milline on Bill Gatesi kvalifikatsioon, et ta võib anda nõu Ameerika Ühendriikide valitsusele, kuidas see jagab oma tohutuid ressursse?"

Ei läinud kaua aega kui USA ja Euroopa valitsused hakkasid nimetatud nelja vabaühendust tohutute summadega toetama. Lobikulude aruannete analüüs näitab, et nelik kulutas toona USA ja Euroopa Liidu poliitikute ning ametnike mõjutamiseks 8,3 miljonit dollarit. Kui möödunud kevadel soovisid CEPI juhid enda rahavarusid täiendada, kulutasid nad 50 000 dollarit, et USA valitsus tagaks neile 200 miljoni dollarilise igaaastase rahastuse, mida näitavad nii dokumendid kui Kongressi ametnikega tehtud intervjuud.

Pingutused kandsid vilja. Ajal kui Joe Bideni valitsuse soov saada viis miljardit dollarit välismaal viirusega võitlemiseks Kongressis oma aega ootas, suudeti CEPI tabeks 2023. aasta eelarvesse kirjutada 500 miljonit dollarit – järgmise viie aasta jooksul igaks aastaks 100 miljonit.

Selline raha, mille jagamise peab Kongress alles heaks kiitma, aitaks maailma terviseekspertide sõnul kaasa olulisele "üritusele" ja seda mitte ainult humanitaarvallas, vaid see aitaks ka vältida olukorda, kus vaesematest riikidest saaks uute viirustüvede kasvulava. Suurem osa "ekspertidest" usub, et Gatesite Sihtasutus ja selle kaasosalised väärivad tunnustust, mitte ainult oma tegevuse eest, mis aitas "päästa elusid", vaid ka selle eest, et need olid pea ainsad, mis suutsid piisava võimekusega pandeemiale vastu hakata.

Käesolev uurimustöö näitab siiski, et nelja ühenduse agressiivne poliitikate mõjutamine ja nende rahaline jõud nii USAs kui Euroopas andis käesoleva sajandi kõige märkimisväärsema tervisesündmuse pea kogu maailmas nelja vabaühenduse totaalse kontrolli alla. Teisalt tuleb tunnistada, et riikide valitsused olid pandeemia alguses sisuliselt teovõimetud.

 Jälitustegevuse peamised leiud: 

1 Neli vabaühendustena tegutsevat organisatsiooni on alates 2020. aastast kulutanud Covidi peale ligi kümme miljardit dollarit. Seda on sama palju kui Ameerika Ühendriigid eraldasid oma juhtivale terviseagentuurile, et see saaks maailmas Covidiga võidelda.

2 Nimetatud organisatsioonid eraldasid Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) kokku 1,4 miljardit dollarit, millega koos nad aitasid käivitada algatuse Covid-19 tõrjevahendite jagamiseks. Antud programm ei suutnud seatud eesmärke täita.

3 Organisatsioonide juhtidel oli ennenägematu ligipääs maailma riikide valitsuste kõige kõrgemale tasemele ja need kulutasid nii Ameerika Ühendriikide kui Euroopa seadusandjate ning ametnike mõjutamisele 8,3 miljonit dollarit.

4 Euroopa ja USA ametnikke ning WHO esindajaid võeti nimetatud nelja organisatsiooni tööle, mis aitas viimastel kindlustada oma poliitilisi ja rahalisi positsioone nii Washingtonis kui Brüsselis.

5 Nelja vabaühenduse juhid tõotasid jagada vaktsiine maailma riikide vahel õiglaselt. Pandeemia kõige hullemate lainete ajal jäeti vaesed riigid "elu päästvatest vaktsiinidest" ilma.

6 Neljast kolme organisatsiooni juhid jäid endale kindlaks, et ettevõtted ei pea varustuskindluse nimel vaktsiinide intellektuaalsest omandist loobuma – mis oleks aktivistide sõnul aidanud "päästa elusid".

Uurimistöö käigus tegid Politico ja Welti ajakirjanikud ligi viiskümmend intervjuud USA ja Euroopa ametnikega ning rahvusvahelisel areenil tegutsevate terviseekspertidega. Intervjuude käigus taasloodi samm-sammult teekond, mida mööda Covidi vastane tegevus anti valitsustelt üle eraõiguslikus raamistikus tegutsevatele valitsusvälistele ekspertidele. Samuti selgitati välja märkimisväärsed rahalised ja poliitilised seosed, mis võimaldasid mainitud neljal organisatsioonil [Gatesite Sihtasutus, Gavi, Wellcome Trust ja CEPI] saavutada säherdune mõju Ameerika Ühendriikide, Euroopa Komisjoni ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kõige kõrgemates võimuešelonides.

Ametnikud, kes ajakirjanikega rääkisid, töötavad USA, Euroopa ja maailma terviseagentuuride tippametites. Nendega räägiti anonüümselt teemadel, kuidas nende administratsioonid lähenesid rahvusvahelisele Covidi probleemile ja milliseid vigu nende ametiaja jooksul tehti. Paljud neist suhtlesid otse viidatud nelja rahvusvahelise vaktsiinide levitamise vabaühendusega, mõned lausa igapäevaselt.

Ajakirjanikud tutvusid koosolekute materjalidega, nagu ka tuhandete lehekülgede finantsaruannete ja maksudokumentidega. Neist selgus, et kõnealused vabaühendused on alates 2020. aastast kulutanud Covidiga võitlemisele ligi kümme miljardit eurot. Käesolev ülevaade on üks esimesi põhjalikke ülevaateid, kuidas nimetatud üleilmsed terviseorganisatsioonid on pandeemiaga võitlemisele raha kulutanud.

Täna on kriitikutel hulk põhjuseid esitada küsimusi ühenduste pandeemiavastase tegevuse tõhususe ja õigluse kohta – lisaks asjaolude kohta, milliseid tingimusi seadis olukorrale tõsiasi, et pandeemiaga tegelemine anti ilma demokraatliku mandaadita eraraha toel tegutseva seltskonna kätte.

Ameerika Ühendriikide pealinnas Washington DCs asuva Georgetowni Ülikooli rahvatervise seadusandluse professor Lawrence Gostin leiab: "Minu arust peaksime me olema väga murelikud. Otse öeldes saab raha eest osta mõjuvõimu. Ja antud olukord on mõjuvõimu kõige hullem näide. Mitte ainult sellepärast, et tegemist on rahaga – kuigi see on oluline, sest raha ei tohiks poliitikat suunata – vaid ka seetõttu, et tegemist on suletud uste taga toimuva eeliskohtlemisega."

Gostini sõnul on selline võim, isegi kui selle taga on head kavatsused ja ekspertiis, "demokraatia vastane, sest see on erakordselt läbipaistmatu" ja "ei arvesta tavainimeste, kogukondade ega kodanikuühiskonna huvidega".

Kui maailma Covidi vastases võitluses osalesid kümned rahvusvahelised terviseorganisatsioonid, keskendus Politico ja Welti jälitustegevus viidatud neljale, sest need on omavahel seotud – nii Gavi kui CEPI said oma algkapitali Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutuselt – ja need neli mängisid valitsuste ning WHO nõustamisel kõige suuremat rolli.

Nende nelja ühenduse Covidi võimu haaramise juures oli võtmeroll WHO-l. Kõigil neljal organisatsioonil olid WHOga pikaajalised suhted. CEPI ja Gavi nõukogudes oli määratud koht WHO esindajatele. Samuti toimis viidatud ühenduste ja WHO vahel nõndanimetatud "pöördukse" laadis ametikohtade vahetamine. Endised WHO töötajad töötavad täna Gatesi Sihtasutuses ja CEPIs ning mõned neist on tähtsatel ametikohtadel, nagu Chris Wolff, kes on Gatesite Sihtasutuses riikide partnerluse programmi asedirektor ja varem töötas WHOs lastehalvatuse maailmast kaotamise ja selle vastu vaktsineeerimise valdkonnas.

Suur osa ühenduste mõjust WHOs on tingitud ainult rahast. Alates pandeemia algusest 2020. aastal on Gatesite Sihtasutus, Gavi ja Wellcome Trust kokku WHOle annetanud 1,4 miljardit dollarit, mis on WHO aruannete kohaselt märgatavalt suurem summa kui panustavad suured liikmesriigid, sealhulgas Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Komisjon.

"Alati peab pidama meeles, et kui on tegemist Gatesite Sihtasutusega, siis tuleb sellega käituda, nagu oleks tegemist mõne suurriigiga, arvestades selle annetuste suurusega mõnda maailmaorganisatsiooni," rääkis üks endine Ameerika Ühendriikide terviseametnik.

Lähedases koostöös WHOga mängisid need neli vabaühendust keskset rolli algatuse, mida teatakse kui Ligipääs Covid-19 Tööriistade Kiirendile (Access to Covid-19 Tools Accelerator; ACT-A), mis tegeles testide, ravimite ja vaktsiinide hankimise ja jagamisega maailma madala- ning keskmise sissetulekuga riikidele. COVAX – konsortsium, mida haldavad Gavi, CEPI ja UNICEF – on ACT-A algatuse vaktsiinisammas.

Samas New Yorki poliitikate nõustamisettevõtte Dalberg Global Development Advisors sõltumatu analüüs näitab, et ACT-A ei suutnud täita ühtegi kolmest eesmärgist.

ACT-A diagnostikameeskond seadis eesmärgiks tarnida madala ja keskmise sissetulekuga riikidele 2021. aasta keskpaigaks 500 miljonit testi. 2021. aasta juuniks olid nad laiali jaganud 84 miljonit testi, ehk 16 protsenti seatud eesmärgist. Teraapiate meeskond pidi 2021. aasta jooksul tarnima madala ja keskmise sissetulekuga riikidele 245 miljonit ravimidoosi, kuid hiljem langetas see eesmärgi 100 miljonile ja liigutas tähtaja 2021. aasta lõppu. Käesoleva aasta juuni seisuga on teraapiate meeskond eraldanud sihtriikidele ainult 1,8 miljonit ravimiannust. COVAX seadis eesmärgiks 2021. aasta lõpuks jagada laiali kaks miljardit vaktsiinidoosi. Viidatud aasta septembriks oli see kogus 319 miljonit annust.

Kuigi COVAX kiirendas vaktsiinidooside jagamist 2021. aasta lõpus ja 2022. aastal märkimisväärselt, pole valitsused ise inimeste süstimisega hakkama saanud. 2022. aasta augusti seisuga on USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuste (CDC) Aafrika osakonna andmetel vaktsineeritud vaid 20 protsenti aafriklastest – mis on väidetavalt "ohtlikult" madal vaktsineerimismäär.

ACT-A ja COVAXi meeskondade sõnul ei suutnud nad oma eesmärke täita suuresti põhjusel, kuna rikkad Lääneriikide valitsused olid aeglased ja ei varustanud neid maailma "kaitsmiseks" vajalike tohutute vaktsiini- ning ravimikogustega. Kahe organisatsiooni sõnul seisid nad vaeste riikide kannatajate eest ja võtsid nende nimel tublisti sõna, ilma milleta oleks [vaktsineerimise] progress olnud veelgi aeglasem.

"Gatesite Sihtasutus keskendus ülemaailmsele võitlusele [Covidiga], mis tagas, et madala- ja keskmise sissetulekuga riikidel oli kriisiga tegelemiseks taskukohane ning võrdne ligipääs parimatele andmetele ning tööriistadele," kinnitab Gatesite Sihtasutuse tegevjuht Mark Suzman ühes oma avalduses. "Mõnes valdkonnas me olime edukad. Kõige kriitlisemas, valtsiinidele õiglase ligipääsu valdkonnas, kukkus terve maailm läbi, kuna alguses kahmasid rikkad riigid kõik saadaolevad vaktsiinid endale." Bill Gates ise keeldus teemat kommenteerimast.

Gavi tegevjuhi Seth Berkley sõnul suutis organisatsioon siiski ühe oma algsetest eesmärkidest täita ja tarnis 2021. aasta lõpuks madala- ja keskmise sissetulekuga riikidele 950 miljonit vaktsiinidoosi. Algne eesmärk oli kaks miljardit doosi. (COVAX tarnis 950 miljonit vaktsiinidoosi 2022. aasta jaanuariks.)

"Eemalt vaadates on meie tegevust kerge kritiseerida. Tegelikult peaks meid hindama õiglaselt tegevuse järele, mida me toona ette võtsime nende teadmiste pealt, mis meil toona olid," osutas Berkley.

CEPI kõneisik õigustas organisatsiooni täitmata eesmärke järgmiselt: "Kuigi on palju asju, mida me oleksime võinud paremini teha, oleks siiski vale visata kogu maailma saamatuse [Covidiga võitlemisel] süü nende organisatsioonide kaela, kes tegid kõigist rohkem pingutusi vaktsiinivarude ja "vaktsiiniebaõiglusega" seotud probleemide lahendamise vallas." "Meie ees seisis väljakutse tagada vaestele riikidele ligipääs vaktsiinidele just sellel hetkel kui ettevõtetel oli võimalik müüa paljulubavat toodet parimale pakkujale," jätkas kõneisik.

Wellcome Trusti direktori Jeremy Farrari vabandused kõlasid samas toonis. "Igakülgne valmisolek pandeemiaks ja sellega võitlemiseks nõuab rahvusvahelist koostööd ja rahastust mahus, mida suudavad pakkuda ainult valitsused," rääkis ta.

Farrar siiski kaitses ACT-A partnerlust kui "parimat mehhanismi, mis meil elusid päästvate Covid-19 tööriistade maailmas jagamiseks oli kasutada".

"Enne ACT-At ei olnud paigas kindlat mehhanismi, mille kaudu koordineerida ja kiirendada ülemaailmset Covid-19sse sekkumist võimaldavate vahendite arendamist, tootmist ja õiglast ligipääsu," jätkas Wellcome'i juht. "Kuigi ACT-A ei olnud ehk täiuslik … oleks maailma vastus ilma selleta [Covid-19le] olnud hädisem ja hulka killustunum."

Politico ja Welti jälitustegevuse käigus leiti siiski, et ACT-A struktuur oli ehitatud üles viisil, mis hägustas vastutust. ACT-A esindajad panid paika rahastuse esimused ja tegid annetuste saamiseks kampaaniat. Kuid saadud raha – kokku 23 miljardit dollarit – läks otse algatuses osalevatele organisatsioonidele, nagu Gavi ja CEPI. Kuigi ACT-A ilmavõrgu lehekülg jagab teavet, kui palju raha on kogutud, on peaaegu võimatu välja selgitada, millele see täpsemalt on kulutatud.

Kui vaadata eraldi iga organisatsiooni Covidi andmebaasi, siis pole võimalik saada aru, kuidas need täpselt kulutasid ACT-A kaudu kogutud raha. Samuti on organisatsioonide annetuste ja investeeringute andmestikku vaadates keeruline hinnata kui palju need täpselt panustasid ACT-A programmi. Näiteks ei kasuta organisatsioonid oma toetuste ja investeeringute kirjeldamiseks "ACT-A" või sellele sarnaseid märksõnu.

"Teoorias oli minu hinnangul see suurepärane idee," leiab möödunud aastal USA riigidepartemangu üleilmset Covid-19ga võitlemise programmi juhtinud Gayle Smith. Tema sõnul on ACT-A programmil siiski küsimusi aruandlusega.

"Praktikas … ei olnud seal ühtegi kindlat juhti. Kes oli kogu selle ettevõtmise suur juht? Kui on tegemist üleilmse hädaolukorraga, nagu see oli, on vajalik, et vastuabinõud jõuaksid kõikjal kõigini nii kiiresti kui võimalik," rääkis Smith.

Bruce Aylwardi, kes koordineeris ACT-A tööd WHOs, sõnul loodi programm sihilikult detsentraliseeritud struktuuriga, mille eesmärgiks oli vähendada bürokraatiat. Tema sõnul vastutas iga osaline ise enda raamatupidamise eest ja kinnitas lepingud annetajatega iseseisvalt.

Smith ja teised, kes olid lähedaselt seotud üleilmse Covidi vastase võitlusega, leiavad, et rahakassa juures oleks pidanud olema karmim valve.

Kui vaktsiinid hakkasid COVAXisse voolama, siis paljudel vaestel riikidel ja piirkondadel polnud vahendeid nende käitlemiseks. Kui ooteajad venisid, kaotasid paljud võimalikud kasusaajad usu üleilmsesse tervisesüsteemi.

"Ma arvan, et kui me oleksime saanud vaktsiine varem kasutada, oleks tänaseks vaktsineeritud palju-palju rohkem inimesi," leiab Ghana Bolgatanga piirkonna, kuhu suunati märkimisväärsel hulgal COVAXi vaktsiine, terviseteenuste direktor Stephen Bordotsiah.

Ajal kui ACT-A pühendas suurema osa oma ajast ja vahenditest vaktsiinidooside hankimisele, ei pööratud pea üldse tähelepanu sihtkohtade tervisesüsteemidele. 23 miljardist dollarist, mida ACT-A ja sellega seotud ühendused kokku kogusid, läks tervisesüsteemide parandamiseks vaid 2,2 miljardit, näitab WHO poolne ACT-A rahastuse jälgmise süsteem.

Aylward süüdistab ACT-A puudusi "asjaoludes, mida kiirendil ei olnud võimalik kontrollida," lisades sellele puuduliku valitsuste poolse rahastuse, mille eest oleks saanud jagada Covidi vastaseid tööriistu madala sissetulekuga riikidele. "Kõik poliitikud rääkisid õigeid sõnu. Nad tahtsid teha õigeid asju. Meie osaks oli luua abistamist võimaldav keskkond," rääkis Aylward.

Täna kulutavad viidatud neli vabaühendust [Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus, Wellcome Trust, CEPI, Gavi] miljoneid eurosid, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide valitsused järgiksid järgmise pandeemia ajal nende ette kirjutatud eesmärke. Mõned neist prioriteetidest hõlmavad kohalike tervisesüsteemide tugevdamist. Teiste esimustena nähakse ette suuremate investeeringute tegemist teadus- ja arendustegevusse, millega loodetakse luua uue põlvkonna vaktsiine ja laiendada ülemaailmseid haiguste jälgimise võrgustikke.

"Minu arust peaksime me olema väga murelikud. Otse öeldes saab raha eest osta mõjuvõimu. Ja antud olukord on mõjuvõimu kõige hullem näide. Mitte ainult sellepärast, et tegemist on rahaga – kuigi see on oluline, sest raha ei tohiks poliitikat suunata – vaid ka seetõttu, et tegemist on suletud uste taga toimuva eeliskohtlemisega." Lawrence Gostin

Samal ajal on hulk maailma terviseeksperte kahtleval seisukohal, kas need vabaühendused on tulevikus võimelised näiteks tegema parema pandeemiate haldamise süsteemi jaoks vajalikke täpseid ja kõikehõlmavaid elust lahkunute lahkamisi.

Londoni Kuninganna Mary Ülikooli (Queen Mary University) rahvusvahelise poliitika professor Sophie Harman leiab: "Need vabaühendused ei vastuta mitte kellegi ees ja need on nii olulisel positsioonil, et kujundavad väga suures osas meie [lääneriikide] pandeemiate haldamise võimekust."

Kõik neli vabaühendust väidavad, et nad tegelevad vähemalt natukene oma Covidi aja tegevuse üle järele mõtlemisega.

CEPI on lõpetamas oma viimase viie aasta tegevuse, sealhulgas Covidisse puutuva, aruande kokku kirjutamist, mis pidi ilmuma septembri jooksul. [Oktoobri alguse seisuga seda, vähemalt avalikult, avaldatud ei ole.] Gatesite Sihtasutuse ja Wellcome'i esindajad kinnitasid, et nende organisatsioonidel on organisatsiooni sisesed hinnangud oma Covid-19 aja tegevusele juba olemas, kuid ühenduste veebilehtedel pole neid avaldatud. Gavi on palganud sõltumatu ettevõtte, mis peaks andma hinnangu COVAXi tegevusele ja kavatseb selle ka mingil kujul avaldada. Ühendus avaldas 14. septembril ülevaate, mida on Covidist õpitud.

ACT-A sõnul on konsortsium vaadanud 2021. aastal teostatud Dalbergi raporti järgselt üle oma Covidi tegevuse. Raporti soovitused on väidetavalt arvesse võetud ja 2021. aasta oktoobriks koostati strateegilise planeerimise kava. ACT-A kõneisiku sõnul jälgitakse selle kava täideviimist organisatsiooni siseselt.

Esimene peatükk: loodus tühja kohta ei salli

Mõned päevad enne 2019. aasta lõppu pöördus Prantsusmaal haiglasse meesterahvas, kes kurtis palavikku ja hingeldamist. Arstid ei teadnud toona ja ei saanud veel mitu kuud teada, et mehel oli tõenäoliselt Covid-19, mis oli Euroopas üks esimesi juhtumeid.

Hiina Rahvavabariigis oli viirus selleks ajaks ringelnud juba mitu kuud, kuid Pekingi valitsus keeldus SARS-CoV-2 nime saanud haiguse kohta üksikasjalisi andmeid maailmaga jagamast. WHOd teavitati hirmutava kiirusega levivast "viiruslikust kopsupõletikust" alles 2019. aasta viimasel päeval.

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa tippametnikud vaatasid uudiseid eemalt ja nägid viiruses eelkõige Pekingi, mitte ülejäänud maailma probleemi. President Donald Trumpi valitsuse kõrged ametnikud ei hoolinud hoiatustest. Euroopa Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuse (European Center for Disease Control and Prevention; ECDC) 9. jaanuaril ilmunud riskihinnangus tõdeti, et "[nakkuse] Euroopa Liitu jõudmise võimalus on madal, kuid seda ei saa välistada".

18. jaanuaril kinnitas USA Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskus (CDC), et registreeritud on esimene Covid-19 juhtum.

Ühendriikide ja Euroopa rahvatervisetööstuse ametnikud kukkusid rabelema ja üritasid välja mõelda, kuidas probleemile reageerida. Samal ajal üritati kiirkorras piirid sulgeda ning positiivse testi andnud inimesed ühiskonnast eraldada.

Selline nõder reageering ei oleks pidanud tulema üllatusena: 2019. aastal viis Trumpi valitsus läbi õppuse, mille tulemusena tõdeti, et Ameerika Ühendriigid pole üleilmseks pandeemiaks valmis. Kolm aastat varem korraldas Ühendkuningriik üleilmse hüpoteetilise gripiepideemia simulatsiooniõppuse, millest järeldati, et riigi tervisesüsteem jääb võimalikule pandeemiale alla.

Vahepealsel ajal ei ole oma valmisoleku suurendamiseks suurt midagi ära teinud ei Ameerika Ühendriigid, ega Euroopa Liit – hoolimata sellest, et neid peetakse maailma rahvatervisetööstuse kogukonna poolt piirkondadeks, mis peaksid pandeemiatega saama kõige paremini hakkama. Samas pandeemia puhkedes selgus, et olemas on vabaühendused, millel on kogemusi riigipiire ületavate viiruste, nagu Zika, Ebola ja sarnaste, puhangutele reageerimisega.

Suurim neist oli Gatesite Sihtasutus, mille tohutu mõju oli nelja vabaühendust ühendavaks lõimeks.

Bill Gates ja Melinda French Gates asutasid sihtasutuse 2000. aastal, kasutades heategevuse alustamiseks Bill Gatesi Microsofti ajal teenitud raha. 2006. aastal teatas suure varahaldusettevõtte Berkshire Hathaway tegevjuht Warren Buffett, et ta annetab suurema osa oma varandusest Gatesite sihtasutusele.

Sihtasutusel on 70 miljardi dollari suurune algkapital ja see jagab iga aasta organisatsioonidele, mis tegelevad maailma keerulisemate terviseprobleemide lahendamisega, laiali miljardeid dollareid. Bill Gates lubas hiljuti, et annetab kogu oma varanduse sihtasutusele ja organisatsioon suurendab oma aastas jagatava raha hulka tänaselt ligi kuuelt miljardilt dollarilt 2026. aastaks üheksa miljardi dollarini.

Gatesite Sihtasutus on maailmas üks suurimaid omasuguseid ja selle raha toel loodi nii Gavi kui CEPI ning mõlemi nõukogudes istub Sihtasutuse esindaja.

Gavi asutati 1999. aastal Gatesite Sihtasutuse 750 miljoni dollari suuruse annetuse toel ja vabaühenduse eesmärgiks on hankida suurtelt ravimiettevõtetelt vaktsiine madala sissetulekuga riikidele. Suurema osa rahast saab Gavi riikide valitsustelt. Organisatsioon keskendub ainult vaktsineerimisele ja selle nõukogus on hulgaliselt globaalsest lõunast [vaesematest riikidest] pärit esindajaid.

CEPI asutati 2017. aastal ja rahaliselt toetasid seda Gatesite Sihtasutus, Wellcome Trust, Norra ja India valitsused. Organisatsiooni ülesandeks on vaktsiinide teadus- ja arendustegevuse rahastamine. Viimase viie aasta jooksul on CEPIst, mida juhib endine Barack Obama valitsuse ametnik Richard Hatchett, saanud üks maailma juhtivaid vaktsiiniarenduse vabaühendusi, mis tegutseb suurte lääneriikide valitsuste rahalisel toel.  

Wellcome Trust loodi 1930. aastatel Ühendkuningriigis ja selle asutaja oli ühe maailma suurima ravimifirma [tänase GlaxoSmithKline'i] asutaja. Organisatsiooni kasutada on 38 miljardi euro suurune fond. Tegemist on ühe maailma suurima heategevusfondiga ja see panustab märkimisvääärseid summasid biomeditsiinilistesse uuringutesse ning teadustegevuse andmehalduse kaasajastamisesse. Sihtkapitali juht on nakkushaiguste ekspert Jeremy Farrar, kes oli kuni viimase ajani Briti valitsuse tervise kriisiolukordade nõunik.

Wellcome'i, CEPI ja Gatesite Sihtasutuse töötajate seas  on hulgaliselt Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu endisi ametnikke, kes täna aitavad neil organisatsioonidel saada oma tegevuseks poliitilist ning rahalist toetust. Samuti töötavad riikide valitsustes viidatud organisatsioonide endised töötajad. Näiteks töötab USA valitsuse tervise- ja sotsiaalministeeriumi (Department of Health and Human Services) pandeemiateks ettevalmistumise osakonna juhina, mis on omas valdkonnas üks tähtsamaid ameteid, Dawn O'Connell, kes varem töötas CEPIs valitsustelt raha kogujana. CEPI USA osakonna juht Nicole Lurie töötas varem samas terviseministeeriumi ametis, kus täna O'Connell.

Lobitegevuse, intervjuude ja kohtumiste ülestähendused näitavad, et üleilmsed vabaühendused hakkasid 2020. aastal hoogsalt tegutsema ning võtsid üle pandeemiale reageerimise, millega valitsused ei saanud hakkama ning mis maadlesid jätkuvalt kodumaiste Covidi tekitatud tervisemuredega.

Gatesi Sihtasutuse, Wellcome'i, CEPI ja Gavi juhid käivitasid endi lobi- ja propagandavõrgustikud, kasutasid oma poliitilisi sidemeid ning mõjutasid Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu ametnikke, et need annetaksid nimetatud organisatsioonide loodud ja juhitavate Covidi programmide tarbeks miljardeid dollareid-eurosid.

Määr, millises ulatuses nimetatud organisatsioonid pääsesid ligi maailma mastaabis otsuseid langetavatele inimestele, näitab nende organisatsioonide keskset rolli rahvusvahelise Covidi vastupanu kujundamisel. Need ühendused instrueerisid Euroopa Komisjoni ametnikke testide, ravimite, vaktsiinide investeeringute teemal ja kui oluline seda kõike jagada ülejäänud maailmaga.

Ühendkuningriigis kohtusid ühenduste esindajad ühes kuus tavaliselt mitu korda valitsuse ministritega, et pidada aru Covidi testimise, kliiniliste ravimikatsetuste ja vaktsiinide tootmisvõimsuste teemal. Mitmel kohtumisel osales ka peaminister Boris Johnson.

Politico ja Welti ajakirjanike hangitud Saksamaa valitsuse dokumendid näitavad, et Bill Gates ning tema endine naine Melinda French Gates rääkisid isiklikult toonase kantsleri Angela Merkeliga Covidi vaktsiinide maailmas jagamise teemal. Samal ajal USAs kohtusid vabaühenduste esindajad kõrgete terviseametnikega. Vabariiklaste välja nõutud dokumendid annavad ülevaate kui tundlikel rahvusliku tervise ja turvalisuse teemadel ning kui sügavuti pidas Wellcome'i direktor Farrar aru USA valitsuse kõige kõrgemate ametnikega. Käesoleval aastal avalikustatud e-kirjad näitavad, kuidas Farrar kohtus pandeemia esimestel nädalatel oluliste USA terviseametnikega, kelle hulgas oli Anthony Fauci ja rahvuslike terviseinstituutide (NIH) direktor  Francis Collins ning aru peeti muuhulgas teemal, et Covid-19 võis lekkida Hiina Rahvavabariigi laborist.

Trumpi valitsuse ametnikud rääkisid lisaks, kuidas nad suhtlesid Bill Gatesi ja tema Sihtasutuse esindajatega ning vahetasid mõtteid, mis viisil kiirkorras arendada välja Covid-19 vastaseid vahendeid, sealhulgas vaktsiine, ja kuidas neid arengumaadele jagada. Pandeemia levides nende kohtumiste arv ja sagedus kasvas. Kaks tänast ja üks endine kõrge terviseametnik kinnitavad, et Bideni valitsuse ajal kohtusid USA terviseametnikud Sihtasutuse esindajatega iga nädal. Gavi nõukogus istub USA valitsuse esindaja, kes tihti pidas riiklikes terviseküsimustes nõu osutatud vabaühendusega.  

Üks kõrge USA ametnik kinnitab, et terve föderaalvalitsus toetus pandeemia jooksul, eriti selle varajases faasis, pea kõiges viidatud vabaühenduste nõuannetele.

Kuigi vabaühenduste ekspertiisis keegi ei kahelnud – suur osa Bill Gatesi ja Melinda French Gatesi elutööst on pühendatud viirustega võitlemisele –, tekitas asjaolu, et võtmetähtsusega otsuseid mõjutasid Ameerika miljardärid ja nende loodud tohutud võrgustikud, küsimusi nii ametnike endi kui rohujuuretasandi aktivistide seas.

Tähelepanelikult tuleb uurida, kuidas need rahvusvahelise rahvatervisetööstuse suured mehed allutasid Covidi agenda enda tahtele ja mõjutasid, mida inimesed pandeemiaks valmisoleku ning sellele reageerimise kohta arvasid. Sophie Harman

Londoni Kuninganna Mary Ülikooli (Queen Mary University) rahvusvahelise poliitika professor Sophie Harman leiab: "Tähelepanelikult tuleb uurida, kuidas need rahvusvahelise rahvatervisetööstuse suured mehed allutasid Covidi agenda enda tahtele ja mõjutasid, mida inimesed pandeemiaks valmisoleku ning sellele reageerimise kohta arvasid. Tegemist on pöördukse süsteemiga, kuidas ja kus neid inimesi koolitatakse, kus need inimesed töötavad ja on töötanud, kuidas nad said oma tänased töökohad – see kõik on väga tihedalt seotud võrgustik."

Gatesite Sihtasutuse mõju ja kuidas neist sai pea ainus Covidi lahenduste pakkuja, on tingitud hoolikalt ettevalmistatud lobi- ning propagandategevusest.

"Nad on väga head lobitegijad. Need inimesed täidavad oma eesmärke suure kirega ja nad on selles väga võimekad," kirjeldab olukorda üks Euroopa Liidu ametnik. "Antud inimesed töötavad loomulikult [eelpool mainitud] vabaühendustes ja fondides."

Lobitegevuse aruanded näitavad, et kahe viimase aasta jooksul on Gavi ja CEPI kulutanud lobitegevusele, mille eesmärgiks on endi tegevuseks ja eesmärkide täitmiseks USA valitsuselt ning Euroopa Liidult raha hankimine, vähemalt 1,3 miljonit eurot. Wellcome kulutas Euroopas oma programmidele poliitilise toetuse kogumiseks vähemalt 1,1 miljonit eurot.

Gatesite Sihtasutus asutas 2019. aastal lobiettevõtte Gates Policy Initiative (Gatesite poliitiline algatus; GPI), mida asus juhtima Obama aja Valge Maja kabinetiülema asetäitja Rob Nabors. Ettevõte ei ole tänaseni esitanud ühtegi ametlikku lobitegevuse aruannet.  

Gatesite Sihtasutuse kõneisiku sõnul keelavad USA seadused eraõiguslikel sihtasutustel koridoripoliitika tegemise ja GPI on Sihtasutusest eraldiseisev organisatsioon, mis oma programmilisi tegevusi ei kooskõlasta. GPI pressiesindaja sõnul töötab ettevõte Bill Gatesi ja Melinda French Gatesi "otse antud kingituse" toel ja selle senises tegevuses pole midagi sellist, mis nõuaks lobitegevuse aruannete esitamist.Kõige paremad lobistid olid iseenda jaoks siiski Gatesite Sihtasutuse juhid. Mitmed endised Trumpi valitsuse ja kongressi ametnikud kinnitavad, et Gates ja tema meeskond suhtlesid tihedalt rahvaesindajate ning ametnikega, kelle hulgas oli terviseminister Alex Azar. Kohtumiste teemaks olid pandeemiaga võitlemiseks tehtavad kulutuste prioriteedid. Azari enda käest ei õnnestunud ajakirjanikel kommentaari saada.

Lobidokumendid näitavad, et 2020. kuni 2022. aastani peeti Euroopa Komisjoni ja Ühendkuningriigi kõrgemate ametnike ning nelja vabaühenduse esindajate vahel Covidi ja pandeemia teemal üle saja kohtumise. Vabaühenduste juhid osalesid samuti mitmetel kohtumistel, kus osalesid samuti Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen. Saksamaal saatsid CEPI ja Gavi kahe aastase perioodi jooksul kantsleri kontorile hulgaliselt kirju, et nende organisatsioonidele eraldataks rohkem raha.

Vabaühenduste omavahel kooskõlastatud tegevus kandis vilja ja seda nii rahaliselt kui mõjukuse vallas.

Alates 2020. aastast on CEPI tänu lobitegevusele saanud miljardeid dollareid. 2020. ja 2021. aastal andis Euroopa Komisjon CEPIle üle 100 miljoni euro, Ühendkuningriigi valitsus üle 330 miljoni, Saksamaa üle 430 ja USA eraldas organisatsioonile kaheksa miljonit dollarit. Mis puutub Gavisse, siis ajavahemikus 2021. aastast kuni 2025. aastani on Ameerika Ühendriikide valitsus lubanud sellele anda 4,8-, Ühendkuningriik 2,6-, Saksamaa üle kahe ja Euroopa Komisjon üle ühe miljardi euro.

Kuidas plaane sepistati

Alates Covidi kriisi esimestest nädalatest käitusid organisatsioonid rahvusvahelise tervisekogukonna koordinaatoritena. Nad kohtusid oluliste terviseorganisatsioonidega ja suhtlesid teadlaste ning ametnikega üle maailma. Samuti pidasid nad läbirääkimisi ravimiettevõtetega, et teha kindlaks nende valmisolek ja suutlikkus hakata vajaduse tekkides kiiresti Covid-19 vastumeetmeid tootma. Bill Gates esines pandeemia alguses korduvalt erinevates telekanalites ja käitus sealjuures kui mõne suurriigi juht.

Gatesite Sihtasutuse kodulehel kirjutatakse, et see usub koostöhhe valitsustega ja peab seda "tõhusaks tööriistaks", kuid lisab, et "heategevusest ei tohiks saada valitsuse asendajat".

Samas pandeemia esimese kolme kuu jooksul nimetatud neli organisatsiooni tegutsesid üle valitsuste peade ja panid kokku kava, milline peab olema üleilmne reaktsioon Covid-19 levikule. Nad sõelusid välja ettevõtted, kellega koostöös hakata tootma meditsiinilisi vastumeetmeid. Politico ja Welti poolt läbi viidud finantsanalüüs näitab, et Gatesite Sihtasutus ja Wellcome investeerisid pandeemia alguskuudel ettevõtetesse, mis hakkasid tootma teste ning Covidi ravimeid.Gatesite Sihtasutuse kõneisiku sõnul aitasid rahalised panused neil ettevõtetel saada "kiire ja paindliku rahastamise" ning "täita ressursiaugud". Ta lisas, et juba enne Covid-19 pandeemia välja kuulutamist annetas Sihtasutus 10 miljonit sellega maailmas võitlemiseks.

CEPI nõukogu koosolekute ülestähendused näitavad, et 2020. aasta jaanuari lõpuks otsustas organisatsioon investeerida viis miljonit eurot nelja Covid-19 vaktsiini arendusprojekti. Gatesi Sihtasutus toetas omakorda vaktsiinide arendust Washingtoni Ülikoolis, New Yorki Ülikoolis ja Oxfordi Ülikoolis.

2020. aasta jaanuari lõpus hakkasid Trumpi valitsuse terviseametkondade ametnikud pidama ravimiettevõtetega läbirääkimisi vaktsiinide arendamise teemal, kuid esimeste lepinguteni jõuti alles kuid hiljem. Aprilli alguses käivitati Operatsioon varp kiirus (Warp Speed; hüpoteetiline lahendus, kuidas ruumi kokku surumisega saavutada ülevalguskiirus), mille meeskond koostöös tervishoiu- ja sotsiaalministeeriumiga algatas kiirkorras vaktsiinide arendustegevuse ning aitas ravimiettevõtetel mitmekordistada nende tootmisvõimsusi. Toona keskendus USA siiski kodustele Covidi muredele ja maailma omadele mitte nii väga.

Neli vabaühendust hakkasid samal ajal töötama välja süsteeme, kuidas jagada Covidi vastaseid tööriistu üle maailma, eriti madala ja keskmise sissetulekuga riikides.

"Eelmiste maailma tervisekriiside ajal võttis Ameerika Ühendriikide valitsus omale juhtrolli ja aitas abivajajaid ravimite, vaktsiinide ja teiste vastumeetmetega. Kuid Trumpi valitsuse ajal USA seda rolli ei täitnud," osutab Välissuhete Nõukogu (Council on Foreign Relations) üleilmse terviseprogrammi juht ja CEPI nõunik Tom Bollyky. "See ülesanne jäi organisatsioonide, nagu Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus, Gavi ja teised hallata, et koondada riikide valitsused mingi plaani taha."

Trumpi aja terviseministeeriumi kõrge ametnik Paul Mango kinnitas, et USA ei mõelnud üle maailma vaktsiinide jagamise peale enne 2020. aasta juulit, mis oli viis kuud peale viiruse maailmas levima hakkamist. Samas tema sõnul hakkas USA juba sama aasta veebruaris nägema vaeva, et teha selgeks võimalikud vaktsiinikandidaadid. Investeeringud neisse ettevõtetesse võtsid siiski aega veel mitmeid kuid.

"Me pidime enne raha paigutamist hindama suurt hulka  ettevõtete ja nende vaktsiinide erinevaid karakteristikuid. Me tahtsime näha, et vaktsiinide esimese ja teise astme kliiniliste katsetuste andmestik kinnitab nende tõhusust. See võttis mitmeid kuid aega," rääkis Mango ühes intervjuus.

Koht laua taga

Peale miljonite dollarite panustamise, asutasid CEPI ja teised organisatsioonid mitmeid rahvusvahelisi konsortsiumeid, mille eesmärgiks oli suunata Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kaudu üleilmset võitlust pandeemiaga.

Üldjuhul vastutavad riigis puhkenud nakkushaiguste puhangutele reageerimise eest valitsused. WHO tegutseb 194 liikmesriiki ühendava sillana, mille ülesandeks on jagada vajalikku teavet ja vajadusel rahalist abi, et uurida Covidi sarnaste viiruste päritolu, tõkestada nende levikut ning nendega võidelda. WHO aastane eelarve on miljardeid dollareid [2020.–2021. aastatel oli see 5,84 miljardit dollarit], sellel on esindused 150 riigis ja see annab tööd tuhandetele inimestele, kes tegelevad erinevate tervisemuredega alates laste suremusest kuni HIVi ning toitumiseni.

Liikmesriigid kinnitavad igaaastasel Genfi Maailma Terviseassamblee kohtumisel organisatsiooni tervisepoliitikad. Gatesite Sihtasutusel ja ülejäänud kolmel vabaühendusel (Wellcome Trust, CEPI ja Gavi) pole assambleel hääleõigust, kuid nende annetused annavad neile "laua taga" tähtsa koha. WHO andmed näitavad, et alates 2020. aastast on Gatesite Sihtasutus, Wellcome ja Gavi annetanud WHOle kokku üle 1,4 miljardi dollari ja Covidiga seotud programmidele eraldi 170 miljonit dollarit.

Poliitikate kujundamise tasandil on nende organisatsioonide mõju veelgi nähtavam. 2021. aasta oktoobrini juhtis Wellcome'i tegevjuht Jeremy Farrar ühte WHO teadusnõukodadest, mis tegeles Covidi uuringute ja selle lämmatamise vahendite prioriteetide kujundamisega.

Endise kõrge Ameerika Ühendriikide terviseametniku sõnul on "neil [vabaühendustel] rahvusvahelistes organisatsioonides väga suur meelevald, mis on kohati isegi riikidest suurem. Kui kõne all on miljardid dollarid, siis sellega on seotud palju lootuseid ja võimu."

Kohtumiste ülestähendused näitavad, et alates 2020. aasta jaanuari lõpust osalesid Gatesite Sihtasutuse ja Wellcome'i esindajad regulaarselt WHO ja Ameerika Ühendriikide kõrgemate terviseametnike kohtumistel, kus peeti aru viiruse leviku, Covidi proovide jagamise, vaktsiinide ning teiste ravimite kliiniliste katsetuste teemal. Need organisatsioonid aitasid WHOl isegi korraldada esimese rahvusvahelise kohtumise, kus pandi paika põhimõtted, kuidas maailmas viirusega võidelda. Samuti olid need vabaühendused kohtumise rahastajad.

Wellcome, koostöös Gatesite Sihtasutusega, rahastas WHO Genfis toimunud rahvusvahelist teadusvaldkonna kohtumist, kus maailma riikide rahvatervise ametnikud kohtusid ekspertide ja teadlastega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kohtumise eesmärgiks oli algatada rahvusvaheline arutelu, kuidas ja mida panustada Covidi testide, teraapiate ja vaktsiinide uuringutesse.

Gatesite Sihtasutuse vaktsiiniarenduse valdkonna asedirektor David Vaughn ja Wellcome'i epideemiate valdkonna juht Josie Golding korraldasid 2020. aasta 4. veebruaril WHO Teadusnõukoja liikmete ja USA ametnikega ettevalmistava kohtumise. Vabaühenduste juhid esitlesid mõtet, et rahastajad lepivad kokku, milline saab olema WHO uuringute ja arendustöö kava – raamistik, kuidas rahvusvaheline kogukond hakkab viirusele vastu.

Rahvusvahelisel konverentsil, mis lõppes 2020. aasta teisel nädalal, lepiti kokku, milline saab olema maailma Covidga võitlemise kava. Sealhulgas otsustati, kuidas rahastatakse vaktsiinide, ravimite ja testide arendust. WHO ametnike arvates läks selleks kõigeks vaja 675 miljonit dollarit.

Gatesite Sihtasutus lubas kavva panustada 100 miljonit dollarit. CEPI nõukogu koosolekul teatas vabaühenduse juht Richard Hatchett, et organisatsioon on allkirjastanud neli vaktsiinide arenduslepingut ja see teeb tihedat koostööd WHOga ning vaktsiinide arendusega tegelevad kaks CEPI töötajat.

Kõik see üleilmsete kavade koostamine käis ajal kui Trumpi valitsus veel ei tunnistanud Covidi ohtu. Alles veebruari lõpus esiteldud terviseametniku Nancy Messonnieri avalik hoiatus pani häirekellad helisema.

Väidetavalt läks veel hulk aega kui rahvusliku julgeoleku ja tervisevaldkonna ametnikel õnnestus presidenti veenda, et viirus kujutab tõsist ohtu ja selle tõkestamiseks peab valmistuma riigi tasandil.

Ohtlik levik

2020. aasta veebruari keskpaigas hakkas Covid levima Aafrikas. Aafrika on manner, kus kõik neli organisatsiooni, eriti Gatesite Sihtasutus, tegutsevad silmatorkavalt laiaulatuslikult. Aafrika esimeseks Covidi juhtumiks oli 33-aastane Egiptuse mees, mis pani rahvusvahelised terviseametnikud muretsema, et peatselt mattuvad terve kontinendi tervisesüsteemid pandeemia alla.  

Aafrika Haiguste Kontrollimise Keskused (Africa Centres for Disease Control) ja WHO tegutsesid kiiresti ja saatsid viiruse leviku tõkestamise eesmärgil Aafrikasse ravimeid ning teste. Kuid oli juba hilja. 11. märtsil kuulutas WHO välja üleilmse pandeemia. Kuu peale seda ületas Covidi juhtude arv Aafrikas 10 000 piiri.[2022. aasta juuli seisuga on Aafrikas teada 12 423 000 Covid-19 juhtumit ja 256 000 surma. Aafrikas elab hinnanguliselt 1,4 miljardit inimest. Ühes aastas sureb Aafrikas malaariasse rohkem inimesi – 310 000+ inimest.]

Neli vabaühendust mobiliseerusid kiiresti ja üritasid valmistuda madala sissetulekuga riikidesse saabuva Covidi juhtumite rünnaku vastu. Märtsis eraldas Gatesite Sihtasutus kümnetele erinevatele organisatsioonidele 47 miljonit dollarit, et aidata Covidit tuvastada ja töötada välja monoklonaalseid antikehasid sisaldavad ravimeid. Endise USA Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuste (CDC) direktori Tom Friedeni vabaühendus Elude Päästmise Lahendus (Resolve to Save Lives), sai miljon dollarit, et valmistada Aafrika piirkonda ette Covidi tõrjumiseks.   

Vaatamata viiruse levikule maailmas, ei tunnistanud Trumpi administratsioon kuni märtsini, et Covid kujutaks mingit erilist ohtu. Samuti leidis Trumpi valitsus, et Covidiga tuleb tegeleda kodumaal, mitte suunata vahendeid viirusega välismaal võitlemisele.

Üks endine kõrge ametnik väidab, et Trumpi valitsuses ei võetud kunagi teemaks panustamist rahvusvahelisse võitlusesse viirusega. "Kui USAID sai raha, et pakkuda välisriikides Covidi abi, siis see raha anti edasi Gavile … mis panustas selle Ameerika Ühendriikide tegevuse heaks. Üheselt tehti selgeks, et Ameerika Ühendriigid ei saada mitte kunagi oma inimesi, eriti sõjaväelasi, teistesse riikidesse viirusega võitlema."  

Euroopa Komisjon käitus teistmoodi. See lubas anda 232 miljonit eurot üleilmseks Covidi tõkestamiseks, millest 15 miljonit lubati Aafrikale ja Senegali pealinnas Dakaris asuvale Pasteuri Instituudile Covidi diagnoosimiseks ning jälgimiseks. Samuti andis Komisjon 2,6 miljonit WHO Keenia esindusele.

Samal ajal üritas CEPI tegevjuht Hatchett enda organisatsioonile saada rohkem toetusi ja võitles vaktsiinide arenduse rahastamise eest. Ta kirjutas 4. märtsil Merkelile ja palus Saksamaal annetada oma vabaühendusele 375 miljonit dollarit, mis oli vaktsiini arendusprogrammil väidetavalt puudu. "Ilma selle investeeringuta ei ole CEPI võimeline jätkama oma vaktsiiniarendusprogrammi," kirjutas Hatchett. Üheksa päeva hiljem teatas CEPI, et on Saksamaalt saanud 140 miljonit eurot.26. märtsil toimunud Covidi virtuaalsel kohtumisel teatasid riigijuhid, et WHOle, CEPIle ja Gavile annetatakse lisaressursse. "Me kutsume üles kõiki riike, rahvusvahelisi organisatsioone, erasektorit, heategevusorganisatsioone ja eraisikuid nende pingutuste jaoks raha annetama," kirjutati riigijuhtide pöördumises.

Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit panustasid rahvusvahelisse võitlusesse Covidiga lõppeks sadu miljoneid dollareid-eurosid, kuid suurem osa sellest vaktsiinide hankimise ja laiali jagamise rahast eraldati siiski alles üle aasta hiljem, 2021. aasta suvel ning sügisel. USA ja Euroopa Liidu vastuseis vaktsiinidooside jagamisele pidurdas rahvusvahelist vaktsineerimiskampaaniat ja samal ajal kui vaeste riikide miljonid elanikud ei olnud saanud oma esimest vaktsiinidoosi, süstiti Euroopas ning USAs inimestele juba teist.

Selline ebakindlus jättis rahvusvahelisse tervisepoliitikasse lõhe.

Lobiaruanded näitavad, kuidas neli organisatsiooni kulutasid alates 2020. aasta kevadest USA Kongressi saadikute mõjutamiseks märkimisväärsel hulgal raha ja seda eesmärgil, et need eraldaksid vahendeid madala sissetulekuga riikide abistamiseks. Gavi ja CEPI kulutasid 2020. aastal Kongressi saadikute, USA rahvusvahelise arenguagentuuri (U.S. Agency for International Development) kõrgete ametnike, Valge Maja ja tervise ning sotsiaalministeeriumi mõjutamiseks üle 435 000 dollari. CEPI nägi tublisti vaeva, et seadustesse kirjutatakse sisse klausel, et USA valitsus rahastab selle tegevust 200 miljoni dollariga aastas.   

"CEPI ja CEPI sõbrad … survestasid sellel teemal jõuliselt Kongressi ja surusid selliseid klausleid kõigisse seadustesse, mis näisid kuhugi liikuvat," rääkis ajakirjanikele endine USA terviseametnik.

CEPI kõneisik tunnistas, et nii tehti ja USA valitsuselt küsiti aastatoetust 200 miljonit dollarit. "Seda palvet toetasid paljud vabaühendused ja kodanikuühiskonna grupid," lisas kõneisik.

2020. oktoobris andis Trumpi valitsus USAIDi kaudu CEPIle üleilmseks võitluseks Covidiga 20 miljonit dollarit. Suurem osa maailmas Covidiga võitlemise rahastusest eraldati siiski alles 2021. aastal, sealhulgas neli miljonit dollarit Gavile.

Nähes, et rahvusvaheliseks Covidi vastaseks võitluseks kohe piisavalt raha mujalt ei saada, lõid Wellcome, Gatesite Sihtasutus ja Mastercard 2020. aasta märtsis Covid-19 Terapeutikate Kiirendi, mille jaoks eraldati kokku 125 miljonit dollarit. Kiirendi hakkas kärmelt arendama ja testima Covidi ravimeid.

Viidatud investeeringu näol oli tegemist esimese partnerlusprogrammiga, mis aitas kiirkorras arendada tööriista, mis "päästis elusid" Covidi käest. Samuti oli tegemist pandeemiaaja ühe esimese suurema koostööprojektiga kõnealuste vabaühenduste ja ravimitööstuse vahel.

Kuidas püüti sinilindu

Kui 2020. aasta talvekuudest sai kevad ja miljonid inimesed nakatusid viirusega, hakkasid üleilmsed terviseorganisatsioonid tegema koostööd rahastamisprogrammide loomise vallas. Nimetatud koostöö mängis võtmerolli valikutes, millised ravimi- ja teadusvaldkonna ettevõtted said raha.

Kahe järgmise aasta jooksul andsid neli vabaühendust kümnetele toona välja valitud organisatsioonidele sadu miljoneid dollareid. Finantsanalüüs näitab, et Gatesite Sihtasutus ja Wellcome eraldasid selle aja jooksul organisatsioonidele, mida oli kokku 18, kelle seas olid mitmed vaktsiinide-, testide- ja ravilahenduste tootjad, kokku 452 miljonit dollarit.

Samal ajal kui vabaühendused paigutasid raha Covidi süstide ja ravilahenduste arendustegevusse, koostasid need ka programme, kuidas seda kõike mööda maailma laiali jagada.

2020. aasta aprillis üllitas Gatesite Sihtasutus programmide kirjeldused, kuidas erapooletul viisil vaktsiinidoosid, testid ja ravilahendused maailma riikidesse jõuaksid.

Sihtasutuse dokumendid näitavad keskendumist ACT-A programmile, mis on akronüüm sõnadest Access to Covid-19 Tools Accelerator, ehk "ligipääs Covid-19 tööriistade kiirendile". ACT-Ad nimetati algselt "rakkerühmaks", mille eesmärgiks oli "toetada tõhustate ja odavate Covidi tööriistade kiirkorras ning õiglast tarnimist", näitavad Sihtasutuse dokumendid. Algatus, mille kujundamise juures mängisid olulist osa Gavi ja CEPI, pidi olema lahenduseks, kuidas tagada keskmise ja madala sissetulekuga riikidele ligipääs "elusid päästvatele" vaktsiinidele ning ravimitele. Endise USA kõrge terviseametniku ja ühe WHO maailmatervise valdkonna töötajaga tehtud intervjuudest said ajakirjanikud teada, et Gatesite Sihtasutus, Wellcome, CEPI, Gavi ja veel mõned organisatsioonid pakkusid ühel hetkel välja võimaluse, et hakkavad ise oma konsortsiumit juhtima.

Kuid WHO esindajad jäid endale kindlaks ja nõudsid, et kiirendi alluks neile, mis omakorda tekitas muret, et selle tegevus upub bürokraatiasse, kirjeldavad olukorda ACT-At käivitanud inimesed. Kuigi näiliselt juhtis kiirendit WHO, mängisid kõnealused neli vabaühendust olulist rolli selle igapäevases tegevuses. ACT-A juhtimisse olid lisaks kaasatud Unitaid, UNICEF ja Maailmapank.    

Samas neli organisatsiooni ei nõustu süüdistusega, nagu need oleksid tahtnud juhtida programmi ilma WHOga arvestamata. Gatesite Sihtasutus väitis, et "nad mitte kunagi ei soovinud konsortsiumi ise juhtida". Samamoodi kinnitas CEPI, et "WHO oli olulise partnerina alati kaasatud".

Sihtasutuse esindajad osutavad lisaks ühele varasele dokumendile, milles kirjeldatakse COVAXi loomise kava. COVAX on täna madala sissetulekuga riikides vaktsiinide jaotamise algatus, mida suunab Gavi. Lõpuks sai COVAXist ACT-A osa ja see on kiirendi "vaktsiinisammas".  

Gavi kõneisiku sõnul sündis COVAXi loomise algne idee 2020. aasta jaanuaris Gavi ja CEPI juhtide arutelude käigus.

Gatesite Sihtasutuse COVAXi loomise kava jõudis lühikese aja jooksul Ameerika Ühendriikide terviseametnike kätte, kes andsid sellest omakorda ülevaate terviseminister Alex Azarile.

Nimetatud kavas nähti ette, et vaktsiinid saadakse valmis ja neid hakatakse jagama rekordkiirusel (programmi kirjeldati sõnaga: moonshot; tähistab Kuu peale lendamise sarnaseid ulmelisi ettevõtmisi või Eesti keeles pigem "sinilinnu püüdmist").

Kuid see algatus liikus edasi vaevaliselt.

ACT-A loomise juures olnud kolme inimese sõnul nägi konsortsium esimeste kuude jooksul peale kiirendi loomist vaeva selge struktuuri välja mõtlemisega, kus oleks minimaalselt bürokraatiat ja ideedel lubataks vabalt lennata.

Rohujuuretasandi kodanikuühendused, kes ACT-A algatuse loomist kõrvalt vaatasid, ei olnud olukorraga üldse rahul. Nende kodanikuühenduste delegatsioonide liikmed kirjutasid ACT-A juhtorganisatsioonidele 2020. aasta juunis kirja, milles nõudsid, et kodanikuühiskonna esindajad kaasataks konsortsiumi otsuste tegemise protsessi.

"Liiga tihti küsitakse kodanikuühiskonnalt ja kogukondadelt nende arvmust alles siis kui selleks on juba hilja. Mille tulemusena kaotavad algatused juurutamise, nõudluse loomise, sooliste perspektiivide ja käivitamise küsimuste juures väärtusliku kaemuse," nenditakse kirjas.

Liiga tihti küsitakse kodanikuühiskonnalt ja kogukondadelt nende arvmust alles siis kui selleks on juba hilja. Mille tulemusena kaotavad algatused juurutamise, nõudluse loomise, sooliste perspektiivide ja käivitamise küsimuste juures väärtusliku kaemuse. Vabaühenduse kiri ACT-Ale

COVAX, mis on ACT-A vaktsiinisammas, ei kaasanud kodanikuühiskonna esindajaid – inimesi, kes esindavad laiemat kogukondade ringi – ametlikult enda tegevusse kuni 2020. aasta oktoobrini, mis oli kuid hiljem kui see asutati.Ühe Euroopa Liidu ametniku sõnul ei olnud ACT-A varastel päevadel organisatsioonid, mis selle asutasid, oma otsuste langetamise juures läbipaistvad. Kuigi nelja vabaühenduse- ja Euroopa Liidu esindajad suhtlesid peaaegu iga päev, siis Liidu ametnikega olulisi küsimusi ja otsuseid ei arutatud. Samuti ei täpsustatud, kuidas ja kuhu täpselt kulutatakse riikide antud raha.

"Nad said meeletus koguses raha ja nad oleksid pidanud olema raha kasutamise osas läbipaistvamad," osutas ametnik.

ACT-A esindaja ei ole nõus väitega, nagu konsortsium ei olnud otsuste langetamise juures läbipaistev. Ta osutas ACT-A ilmavõrgulehele, kus on kirjeldatud, kuidas kiirendi langetab töörühmade ja nõukogude, kuhu kuuluvad valitsuste liikmed ning kodanikuühiskonna esindajad, abil oma otsuseid. Ometigi väidavad USA ja Euroopa Liidu ametnikud, nagu ka paljud rahvusvahelises tervisevaldkonnas tegutsevad inimesed, et ACT-A struktuur ja viis, kuidas seda täpselt rahastatakse, jääb neile arusaamatuks.

WHO, mis nime poolest kiirendit juhtis, poole pealt selgitatakse, et see oli eesmärgipärane, et ACT-A konsortsiumile ei määratud kindlat juhti.

Global Fundi juht Peter Sands kaitseb samuti ACT-A ülesehitust. "Inimesed osutasid probleemile, nagu ACT-Ad keegi ei juhiks. See ei ole ülesehituse eksitus. See loodi teadlikult koostööl põhineva juhtimismudeli järele. Me saime aru, et üks organisatsioon, mida juhitakse keskselt ja mis ütleb kõigile, mida need peavad tegema, ei toimi," selgitab Sands.

Bruce Aylward, kes oli WHO poolne ACT-A tegevuse koordinaator, nimetab selle struktuuri "suureks õnnestumiseks" lisades, et see oli teadlik otsus kui kiirendisse kaasatud osalistele anti enda eelarved, need võisid koostada enda tegevusprogramme ja suhelda otse annetajatega, mille kõige eesmärgiks oli "raha laiali jagamine nii kiiresti kui võimalik".

Kuid raha ACT-Asse ja selle osaliste programmidesse ei saadud piisavalt kiiresti, et saaks "elusid päästvaid" Covidi tööriistu tarnida keskmise- ja madala sissetulekuga riikidesse.Lahing süsteemide loomise nimel, kuidas viia vaktsiinidoosid ja ravivõimalused neid vajavatesse maadesse, alles algas. Läks ligi aasta kui suudeti veenda rikaste lääneriikide valitsusi, et need panustaksid [vaktsiinide jagamisse] märkimisväärselt rohkem raha.

Teine peatükk: kuidas tormates vaktsiine meisterdati 

2020. aasta kevadel ja suvel kuhjasid maailma terviseorganisatsioonid raha vaktsiinide arendusse.

Juulis teatas CEPI, et annetab Hiina Rahvavabariigi ravimiettevõttele Clover Biopharmaceuticals 66 miljonit dollarit, et see saaks viia läbi vaktsiinide kliinilised uuringud. CEPI, Wellcome ja Gatesite Sihtasutus andis 449 miljonit dollarit Oxfordi Ülikoolile, et see saaks koos partneritega vaktsiine [millest sai AstraZeneca Covid-19 vaktsiin] arendada. Wellcome andis 2,4 miljonit dollarit Lõuna-Aafrika Wits Health Consortiumile, mis tegeles Covidi tuvastamise ja jälgimise lahenduste väljatöötamisega.

Samal ajal seisid CEPI ja teised organisatsioonid silmitsi nende oma nõukogude liikmete ja maailma tervisekogukonna küsimustega, kuidas madala sissetulekuga riigid saavad õiglase osa nende heategevuse annetustest. Küsimuseks oli, kuidas organisatsioon, koos oma partneritega, suudab veenda rikkaid lääneriike, et need aitaksid madala sissetulekuga riikides elavaid inimesi? Kuid liisk paistis olevat langenud: eelmiste nakkushaiguste puhangute ajal jõudsid testid, vaktsiinid ja ravilahendused arengumaadesse viimasena.

Organisatsioonide nõukogude liikmed avaldasid muret, et vaktsiinitootjatega sõlmiti lepingud ilma tagamata, et nende toodangule oleks õiglane ligipääs ja need järgiksid kindlaid varustusreegleid. Sellised õiglase varustamise reeglid kehtestati alles hiljem, näitab CEPI vaktsiinilepingute analüüs. Viidatud ülevaates leiti, et kuigi CEPI "oli jõuliselt pühendunud õiglasele ligipääsule", siis nende lepinguid iseloomustati väljenditega "partnerite vahel valitses kõrge usaldusmäär" ja kasutati sõnu, nagu "mõistlik" ja "parimad jõupingutused".

CEPI kõneisik kaitseb viidatud algselt sõlmitud lepinguid, milles ei olnud tagatud õiglast ligipääsu vaktsiinidele, et seda tehti  eesmärgiga "vabastada väiksemad rahasummad, mille eest sai vaktsiinide arendustegevusega kiiresti edasi liikuda, mida oli vaja põhjusel, et maailm seisis silmitsi tervisekriisiga".

"See juhtus ajal kui ei olnud olemas turvalisi ja tõhusaid vaktsiine ning kui kiirus oli väga oluline," jätkas kõneisik.

Gavi tegevjuht Berkley rääkis, kuidas ta oli pandeemia alguses mures, millisel määral Lääne valitsused rahastavad tegevust, mille peamiseks eesmärgiks on madala- ja keskmise sissetulekuga riikide vajaduste rahuldamine. Nii Gavit kui COVAXi kritiseeritakse maailma terviseekspertide poolt, et need ei arvestanud kohe sellise reaalsusega ja ei üritanud otsida sobivaid lahendusi.

"Kui sai selgeks, et nimetatud haigus hakkab levima, siis Richard [Hatchett] ja mina istusime maha ja tõdesime, et me teame, mis juhtus viimase seagripi pandeemia ajal, kui rikkad riigid ostsid kokku kõik vaktsiinidoosid … jätmata midagi arengumaadele ning kuidas seekord me peame tegema midagi teistmoodi. Kui mina ja Richard pidasime seda koosolekut, siis sama tänava teises otsas teatas president Trump, et probleemi ei ole ja Covid läheb kiiresti mööda. Seega me ujusime natuke vastuvoolu. Meil ei olnud raha," rääkis Berkley.

Me ujusime natuke vastuvoolu. Meil ei olnud raha. Seth Berkley

Maailma rahvatervise eest seisjad olid samuti mures, et ei tehta piisavalt palju selle nimel, et madala sissetulekuga riikidel oleks ligipääs "elusid päästvatele" ravimitele ja süstidele. Nende sõnul oleks ravimitootjad ja nende toodete rahastajad nägema vaktsiinidele parema ligipääsu nimel rohkem vaeva ja rõhutasid eraldi, et seda oleks pidanud tegema eelkõige intellektuaalse omandi jagamise kaudu.

2020. aasta mais avaldas WHO pöördumise, milles kutsus ravimitööstust, valitsusi ja maailma terviseüldsust üles "teadmisi ja intellektuaalset omandit ühte patta panema".Piirideta arstid toetasid nimetatud algatust. "Sellise teabe jagamine annaks suuremale arvule ravimiettevõtetele võimaluse kiiresti toota Covid-19 vastu võitlemise meditsiinilisi tööriistu ja tagada, et inimesed pääsevad neile ligi," osutas organisatsiooni avaldus.

Gatesite Sihtasutus väidab oma kodulehel, et kui see annab millegi jaoks raha, kaasneb sellega kohustus, et järgitaks üleilmse ligipääsu nõudmisi. Mille näol on tegemist meetmetega, mis peavad tagama, et vaktsiinidoosid oleksid madala hinnaga kättesaadavad võimalikult suurele hulgale soovijatele. Samas pandeemia ajal oli Sihtasutus avalikult intellektuaalse omandi jagamise vastu väites, et sellest pole kiirkorras vaktsiinide arendamise juures abi.

Ühel juhul paistab, et Gatesite Sihtasutus mõjutas ühte vaktsiiniarendajat tegema vaktsiinitootmise kiirkorras suurendamise eesmärgil koostööd konkreetse ettevõttega. Sellise mõjutustegevuse tulemusena sõlmis Oxfordi ülikool, mida Sihtasutus on pikalt rahastanud, vaktsiini tootmise kokkuleppe ainult AstraZenecaga ja seda hoolimata Ülikooli enda reeglitest, mis näevad ette, et ravimiettevõtetega sõlmitud lepingud ei tohi olla teisi osalisi välistavad (eksklusiivsed) ja ravimite litsentse peab jagama tasuta.  

Oxfordi ülikool andis lepinguga oma vaktsiini tootmise ainuõiguse AstraZenecale, kuigi selle vastu olid seda arendavad teadlased.

"[Bill Gates] pööras pea peale Oxfordi seisukoha, et litsentsid peavad olema avatud. Ta suhtles riigijuhtidega. Tema mõju CEPIs ja Gavis oli määratu," kirjeldas olukorda James Love, kes on vabaühenduse Knowledge Ecology International (Rahvusvaheline teadmisteökoloogia) juht, mis on 2000ndatel geneerilisi HIV ravimeid puudutavate läbirääkimiste juures keskset rolli mänginud organisatsioon.   

Gatesite Sihtasutus vaidleb sellisele süüdistusele vastu ja väidab, et see ei öelnud Oxfordi Ülikoolile, et viimane peab AstraZenecaga sõlmima ainulepingu ning kinnitas, et Sihtasutusel polnud läbirääkimiste juures mingit rolli. CEPI kõneisik teatas, et nende "intellektuaalse omandi poliitika ja lähenemine on sõltumatud".

"Me arutasime Oxfordi Ülikooliga kui oluline on rahvusvahelise ettevõtte kaasamine eesmärgil, et teadlastel oleks kasutada kõik vajalikud võimekused ja vahendid, mida on vaja nende vaktsiinikandidaadi maailma toomiseks," selgitas Sihtasutuse globaalse tervuseprogrammi juht Trevor Mundel.

Varsti peale Oxfordi Ülikooli ja ravimiettevõtte vahelise lepingu sõlmimist teatasid CEPI ja Gavi, et kavatsevad anda AstraZenecale 300 miljoni vaktsiinidoosi COVAXile hankimise heaks 750 miljonit dollarit. AstraZeneca avalikustas lisaks lepingu vaktsiinitootja Serum Institute of Indiaga – ettevõttega, mis on Gatesite Sihtasutuselt varem saanud märkimisväärses koguses raha –, et see toodaks miljard doosi vaktsiini madala- ja keskmise sissetulekuga riikide jaoks.Gavi käivitas 2020. aasta juunis COVAXi lahenduse (COVAX Facility), mis on projekt, mille ülesandeks on koondada vaktsiinidooside hanked ühte kohta, mille tulemusena COVAX saaks neid odava hinnaga müüa madala- ning keskmise sissetulekuga riikidele. Samuti sõlmiti lahenduse raames ühed esimestest maailma vaktsiiniostu lepingutest, sealhulgas Pfizeriga.

Toodangu suurendamine

Ameerika Ühendriigid käivitasid Operatsioon varp kiirusel (Operation Warp Speed) 2020. aasta 15. mail. Suve jooksul laiendas see oma vaktsiinide arendusportfelli investeerides 1,6 miljardit dollarit Novavaxi [Nuvaxovid vaktsiini] arendusse ja esimesed 1,95 miljardit dollarit Pfizerisse, et viimane saaks tootmist laiendada ning valmistada Ühendriikide jaoks sada miljonit vaktsiinidoosi. Samuti lubati varp-programmi kaudu anda 2,1 miljardit dollarit Sanofi ja GSK vaktsiinide arendamiseks.

Gatesite Sihtasutuse esindajad üritasid tagada, et vaktsiinide tootmist suurendatakse määral, mis tagab madala sissetulekuga riikidele õiglase ligipääsu süstidele. Antud eesmärgil mõjutati Ühendriikide ametnikke, et need jagaksid Covidi vaktsiinidest tuleneva immuunkaitse toimesuhteid (immune correlates of protection from Covid vaccines), mis on immuunsuse markerid, mis aitavad teistel institutsioonidel oma vaktsiinitooteid arendada.

Gatesite Sihtasutus oli jaganud toetusraha erinevatele vaktsiine arendavatele organisatsioonidele üle maailma, kes vajasid neid toimesuhteid (korrelaate) enda süstide loomiseks.

Kui immuunkaitse korrelaate (immune correlates of protection) jagatakse, aitavad need ettevõtetel tagada [vaktsiinide] tõhusus ilma, et selleks peaks läbima kuude pikkusi katsetusi. Ameerika Ühendriikide ametnikud saadi nõusse ja Rahvuslikud Terviseinstituudid (NIH) avaldasid korrelaatide teabe 2021. aastal.

2020. aasta augustis hakkasid Gatesite sihtasutuse, Wellcome Trusti, Gavi ja CEPI esindajad mõjutama Ameerika Ühendriike, et see jagaks vaktsiinidoose ülejäänud maailmaga. Samuti kohtusid organisatsioonide esindajad, sealhulgas Bill Gates ise, Euroopa Liidu kõrgemate ametnikega, et viimased pühenduksid vaktsiinidele õiglase ligipääsu tagamisele.

USA valitsuse ametnikud ja selle Covid-19 vaktsiiniprojekti töötajad räägivad, kuidas Gatesite Sihtasutuse üks juhte, Emilio Emini, kes juhib HIVi ja tuberkoloosiprogramme, kohtus Operatsioon varp kiirus ametnikega vaktsiiniinvesteeringute asjus. Mõni aeg hiljem asus Emini tööle Joe Bideni valitsuses, kus ta tegeles vaktsiinide tarneküsimustega.     

Kuid USA valitsus ei andnud ühtegi lubadust, et vaktsiine tarnitakse õiglaselt üle maailma.

Inimene, kes on toonase olukorraga väidetavalt kursis, rääkis: "USA valitsuse positsioon oli järgmine: sellest, mida vaktsiinidoosidega tegema hakatakse, pole vaja hetkel rääkida, sest esmatähtis on vaktsiinide valmis tegemine. Kui vaktsiinid on olemas, alles siis peetakse antud teemal aru."

Lubatud õiglus

2020. aasta septembriks oli maailmas Covidisse surnud [väidetavalt] ligi miljon inimest ja valitsused "närisid küüsi" oodates vaktsiinide valmimist.

Selleks ajaks olid vähemalt neli ravimiettevõtet jõudnud oma vaktsiinikandidaatide kliiniliste katsetustega kolmandasse faasi ja nii Euroopa kui Ameerika Ühendriikide ametnikud olid üha kindlamad, et esimesed vaktsiinid saavad valmis enne aasta lõppu.

Kuid nelja vabaühenduse ja ACT-A juhtkonnas valitses ainult äng. Viirus levis kiiresti üle maailma ja näis, et vaestest riikidest keegi ei hooli.

2020. aasta 10. septembril, kui kiirendi loomisest oli möödas viis kuud, kohtusid nelja organisatsiooni juhid, kelle hulgas oli ka Melinda French Gates, ACT-A esimesel ametlikul nõupidamisel. See üritus tähistas, et konsortsium võimendas oma annetuste kogumise kampaaniaid ja survestas valitsusi veelgi enam, et need panustaksid rahvusvahelisse võitlusesse viirusega. ACT-A rahanduskomitee, mis koosnes valitsusametnikest ja terviseagentuuride juhtidest, leidsid, et ACT-A osalistele – sealhulgas CEPIle ja Gavile – tuleb anda kokku 38 miljardit dollarit.

ACT-A tegevuse järelvalve ja poliitiline juhtimine toimub hõlpnõukogu (facilitation council) kaudu, mis on WHO ja Euroopa Komisjoni juhitud komitee, kuhu kuuluvad erinevate riikide esindajad, sealhulgas konsortsiumi kaasesimehed ja Lõuna-Aafrika ning Norra esindajad. Samas igapäevaseid otsuseid langetab selles direktorite grupp, kuhu kuuluvad valitsuste, ravimitööstuse, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste terviseorganisatsioonide esindajad. Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu ametnikud suhtlesid regulaarselt ACT-A erinevate töögruppidega.

Gavi, koordineerides oma tegevust WHO, CEPI ja UNICEFiga, võttis ühel hetkel juhtohjad enda kätte ja asutas COVAXI hangete ja rahastamise ühismehhanismi. Tegemist oli lahendusega, mille kaudu said madala sissetulekuga riigid kolme dollari eest soetada Serum Institute'i AstraZeneca vaktsiinidoose. Wellcome aitas rahastada teraapialahenduste "sammast". Mitmed teised organisatsioonid aitasid rahastada ja juhtida ACT-A diagnostika ning tervisesüsteemide "sambaid". Politico ja Welti analüüs näitab, et samal ajal rahastas Gatesite Sihtasutus Gavi kaudu nii Covid-19 vaktsiinide kui ravimite arendamist.

WHO dokumentidest, mis kajastavad ACT-A hõlpnõukogu 2020. aasta sügisel toimunud istungitel räägitut selgub, et konsortsium oli sõlminud lepingud 120 miljoni Covid-19 testi hankimiseks hinnaga viis dollarit tükk, eesmärgiga annetada need madala sissetulekuga riikidele. Gatesite Sihtasutus, kahe eraldi projekti kaudu, aitas koos SD Biosensori ja Abbottiga tehingut rahastada. Tegemist oli WHO juhitud konsortsiumi ühe esimese eduka tehinguga.

Mida rohkem 2020. aasta sügisel ACT-A raha sai, seda enam hakkasid kodanikuühiskonna esindajaid, rahvatervise eest seisjaid ja laiemat maailma terviseüldsust huvitama asjaolud, kuidas konsortsium tegelikult sisemiselt toimib ning kuidas selles otsuseid langetatakse. Näiteks jäi avalikkusele arusaamatuks kui palju ACT-A partnerorganisatsioonid täpselt raha said ja kuidas need seda ravimitööstusega sõlmitud lepingute raames kasutasid. Osutati, et kui pole kehtestatud hinnakontrolli, siis võib see kaasa tuua raiskamised ja huvide konfliktid.

Meil ei ole demokraatliku vastutamise mehhanisme, mis lubaksid neid tehinguid uurida. Suur osa neist [ACT-A kohtumistest] ei ole ametlikud. … Meid ei lubata selliste dokumentide ja kirjavahetuste ligi… [mis teeksid] võimalikuks uurida, millisel viisil tegelikult otsustusprotsessid aset leidsid ja hinnata, kas need olid allutatud demokraatlikule kontrollile. Katerini Soreng

Oslo Ülikooli Arengu- ja Keskonnakeskuse abiprofessor Katerini Storeng, kes juhib avaliku- ja erasektori koostöös pandeemiateks valmistumise teadusprojekti, leiab: "Meil ei ole demokraatliku vastutamise mehhanisme, mis lubaksid neid tehinguid uurida. Suur osa neist [ACT-A kohtumistest] ei ole ametlikud. … Meid ei lubata selliste dokumentide ja kirjavahetuste ligi… [mis teeksid] võimalikuks uurida, millisel viisil tegelikult otsustusprotsessid aset leidsid ja hinnata, kas need olid allutatud demokraatlikule kontrollile."     

WHOst ACT-A juurde määratud esindajad väidavad, et algatus pole kunagi mõeldud olema ametlik organisatsioon või juriidiline isik, vaid see on lõtv struktuur, mis lubas erinevatel gruppidel samaaegselt ja kiirkorras suurendada testide, ravilahenduste ning vaktsiinide tootmist. Kuna olukord nõudis eriti kiiresti tegutsemist, siis ei kaasnenud sellega väga palju järelvalvet.

Global Fundi tegevdirektor Peter Sands kirjutab ACT-A esimeses, 2020. aasta septembris avaldatud kiirendi tegevust puudutavas avalduses: "ACT-Kiirendi on loodud kerge ja lihtsa toetusstruktuurina. Teatud osa selle tegevust puudutavast arutelust … peab toimuma konstruktiivse kriitika ja sellest õppimise, mitte inimeste süüdistamise laadis. Tegemist oli suure hulga äärmiselt ebakindla keskkonna probleemide reaalajas lahendamisega."

Neli organisatsiooni lubasid, seda nii toetuse, investeeringute kui ACT-A loomise kaudu, pingutada selle nimel, et kõik maailma inimesed, sõltumata elukohast, pääseksid ühte moodi ligi "elusid päästvatele" ravimitele ja vaktsiinidele. Kui pandeemia hakkas riikide majandusi mõjutama ja selle ohvrite arv ulatus väidetavalt juba miljonitesse, siis tõmbusid lääneriigid tervisekriise lahendades üha enam endasse suunates ressursid siseriiklike murede lahendamiseks, mitte viirusega võitlemiseks välismaal.

Rikaste riikide hoolitse-omade-eest eetika jättis globaalse Covid-19 vastase võitluse rahata ja neid süüdistatakse, et sedasi kulutati ressursse valesti, kuna "viirus ei tunne riigipiire". Samuti andis see Gatesite ja nendega seotud vabaühendustele, tänu annetustele, enneolematu mõju [madala ja keskmise-sissetulekuga riikide] poliitikate kujundamises.  

Ühe Saksamaa terviseametniku sõnul on "maailma tervise haldamise ülesehitus vigane. Viga on selles, et maailma tervise parandamiseks läheb vaja "heategijaid". Palju asju on olemas tänu neile ja samal põhjusel paljud asjad ei toimi."

2020. aasta oktoobris hakkasid Ameerika Ühendriigid ilmutama märke, et on valmis panustama rahvusvahelisse Covid-19 vastasesse võitlusesse. Seni olid Ühendriigid selleks eraldanud minimaalselt vahendeid.

CDC oli üks vähestest USA agentuuridest, mis aitas madala sissetulekuga riikidel viirusega võidelda. Võrdluseks eraldasid Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja piirkonna investeerimispank vaestele riikidele vaktsiinide, testide ning ravimite ostmiseks 11 miljardit eurot. Gatesite organisatsioon andis erinevatele organisatsioonidele Covidiga võitlemiseks 402 miljonit dollarit. Selleks ajaks oli Wellcome eraldanud Covidi andmete modelleerimise, nakkuse kontrolli, vaktsiini- ja teraapiate uuringute tarbeks 29,3 miljonit dollarit. Gavi, koos Gatesite Sihtasutusega, sõlmis lisaks Serum Institute'iga veel ühe saja miljoni vaktsiinidoosi ostmise lepingu, mis tegi hangitud vaktsiinidooside arvuks kokku 200 miljonit. Sihtasutus eraldas partnerluse tarbeks 300 miljonit dollarit, et anda vaktsiine nii Indiale kui teistele madala ja keskmise sissetulekuga riikidele.

Aga seegi plaan langes riiklike huvide ohvriks. Serum Institute, mis asub Indias, lõpetas aasta hiljem COVAXi vaktsiinidega varustamise, kuna 2021. aasta suvel oli Indiat tabanud Covid-19 laine, mis väidetavalt tappis miljoneid inimesi. Viidatud haigusepuhan tõkestas COVAXi vaktsiinide tarneid mitmeid kuid.

Toetuste kogumise kampaania

Kui algselt üritas president Trump näidata Covid-19 väiksema kui see tegelikult oli, siis  2020. aasta novembris toimunud Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste järel sattusid tema pingutused vastuollu asjaoluga, et ta ise jäi haigeks. Selleks ajaks oli riigis surnud koos Covid-19ga 220 000 inimest. Euroopas juhtumite hulk kasvas. Novembris oli Šveitsi vabade intensiivravi voodikohtade arv "lõpukorral" ja olukorda kirjeldati "kriitilisena". Itaalias suri päevas Covid-19sse rohkem kui 700 inimest, mis oli kõige kõrgem näitaja alates 2020. aprillist [kui WHO pandeemia välja kuulutas].  

Juhtumite arv maailmas kasvas ja neli organisatsiooni (Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus,  Wellcome Trust, Gavi ja CEPI) üritasid kehtestada kindla korra, kuidas maailmas teste, ravimeid ja vaktsiine jagama hakatakse.Kuid 2020. aasta novembriks valitses soovide ja võimaluste vahel suur vastuolu: ACT-A pangaarvel oli vaid kümme miljardit dollarit.

Samal kuul toimunud ACT-A hõlpnõukogu koosoleku sisu võttis Maailma Terviseorganisatsioon WHO kokku: "Vaja on kohest jõulisemat poliitilist toetust ja ACT-A täielist rahastamist".

COVAXi 2020. aasta novembris avaldatud raport väitis, et organisatsioon kavatseb 2021. aasta lõpuks väikese ja kesmise sissetulekuga riikidesse tarnida vähemalt kaks miljardit doosi vaktsiine. Sama kuu lõpuks teatas WHO, et COVAX on kogunud kaks miljardit dollarit, millest peaks piisama miljardi vaktsiinidoosi hankimiseks. Samuti leidis WHO toona, et see vajab ise lisaks viis miljardit dollarit, et oma lubadused 2021. lõpuks täide viia.

COVAXi juhid, sealhulgas Gavi esindajad, üritasid leida doosid avatud turult, kuid piiratud tootmisvõimsused pidurdasid protsessi. Lääneriigid olid oma tellimused juba esitanud, mis mõjutas tootmise ajakava nende kasuks.

Selleks ei pidanud olema raketiteadlane nägemaks ette, et üleilmsed [vaktsiinide, testide ja ravimite] jagamise mehhanismid lastakse rikkamate riikide poolt, kes järgivad esimeses järjekorras enda huvisid, pihuks ja põrmuks. Kate Elder

Piirideta Arstide vaktsiinide vanemnõunik Kate Elder arvab toonase olukorra kohta: "Selleks ei pidanud olema raketiteadlane nägemaks ette, et üleilmsed [vaktsiinide, testide ja ravimite] jagamise mehhanismid lastakse rikkamate riikide poolt, kes järgivad esimeses järjekorras enda huvisid, pihuks ja põrmuks."

Gavi juht Berkley väitis, et rikkad riigid kaasati COVAXI dooside jagamisse, sest nende arvestused näitasid, et kui rikkad riigid on programmi osalised, siis "on need rohkem huvitatud dooside jagamisest arengumaadega". Kuid midagi sellist enne 2021. aasta keskpaika ei juhtunud.

Samal ajal käivitasid Aafrika Ühenduse (African Union; AU) ja Aafrika Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuste (Africa Centers for Disease Control and Prevention; ACDC) liikmed iseseisva programmi, et kontinendi tarbeks vaktsiinidoose hankida. Algatuse nimeks sai Aafrika Vaktsiinide Hankimise Rakkerühm (African Vaccine Acquisition Task Team), mis üritas tagada, et Aafrika inimesed pääseksid ligi vaktsiinidele. Aafrika riikide juhid hakkasid ilmutama märke, et COVAXit ei usaldata.

Ühel 2021. aastal toimunud kogunemisel rääkis AU tarbeks vaktsiine hankinud Strive Masiyiwa vaktsiinide jagamise ebaõigluse kohta: "Tegemist oli plaanipärase üleilmse ülekohtuga. Kujutage ette, et me elame ühes külas ja piirkonda tabab põud. Leiba kõigile ei jagu ja kõige rikkamad külaelanikud võtavad pagari kinni, hakkavad leiva tootmist kontrollima ning meie peame minema pätsi leiva saamiseks nende tüüpide juurde. See on tänase [vaktsiinide jagamise] arhitektuuri kirjeldus."

Peale murede, kuidas kõike rahastati, muutusid kodanikuühiskonna organisatsioonid ja rahvatervise eestkõnelejad üha kriitilisemaks olukorra suhtes, kus viidatud nelja üleilmse terviseorganisatsiooni juhid – suuremas osas lääneriikidest pärit mehed –, kellel polnud demokraatlikku mandaati, ei teinud pea midagi selle heaks, et kaasata teisi asjasse puutuvaid osalisi, sealhulgas abistamise sihtmärgiks olevate madala ja keskmise sissetulekuga riikide esindajaid.   

Üks Ameerika Ühendriikide kõrge ametnik kirjeldas viidatud nelja organisatsiooni juhte kui "vandeseltslaste jõuku" (cabal).

"Ühed ja samad inimesed helistavad juhul, kui maailmas mingi viirus levima hakkab, ühtedele ja samadele inimestele. Seal puudub pea igasugune mitmekesisus," väidab üks tänane USA kõrge ametnik.

Kõik neli organisatsiooni vaidlevad sellisele hinnangule vastu väites, et regulaarselt tegeletakse kodanikuühiskonna esindajate ja madala sissetulekuga riikide, mille heaks need organisatsioonid tegutsevad, ametnike kaasamisega.

AU tarbeks vaktsiine hankiv Masiyiwa ühines Gatesite Sihtasutuse nõukoguga 2022. Aastal.

Mõjutustegevuse võimendamine

2020. aasta sügisel võimendasid Gatesite Sihtasutus, Wellcome Trust, Gavi ja CEPI oma lobi- ning propagandategevusi.Kaks endist kõrget ametnikku väidavad, et Bill Gates, Jeremy Farrar (Wellcome'i direktor), Seth Berkley (Gavi tegevjuht) ja Richard Hatchett (CEPI tegevjuht) suhtlesid kõik Ameerika Ühendriikide ametnike ja poliitikutega, et viimased toetaksid COVAXit ning ACT-Ad ning annetaksid vaktsiinidoose maailmas laiali jagamiseks.

Lobiaruanded näitavad, et 2020. aasta viimases kvartalis kulutasid CEPI ja Gavi kahepeale USA mõjutustegevuseks kokku 100 000 dollarit, mille abil loodeti saada oma organisatsioonide tegevuseks raha. CEPI soovis USAIDi kaudu saada aastas 200 miljonit dollarit, milleks organisatsiooni esindajad kohtusid korduvalt USA riikliku abiorganisatsiooni ametnikega. Gavi kulutas USAIDi toetuse saamiseks kümneid tuhandeid dollareid USA Kongressi liikmete ja ametnike mõjutamiseks.

Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen kohtus 2020. aasta novembris Bill Gatesiga ja jutuajamise teemaks oli Aafrikas vaktsiinide tootmise suurendamine. 2020. aasta sügisel ja talvel kohtusid seitsmel korral Euroopa Komisjoni kõrgete ametnikega veel Wellcome'i ning CEPI esindajad. Ühendkuningriigis kohtusid Gates ja ravimitööstuse, sealhulgas Pfizeri ning Johnson & Johnsoni, esindajad peaminister Johnsoniga ja selgitasid vajadust suurendada vaktsiinide ning ravimite maailmas laiali jagamist.

Gatesite Sihtasutus palkas Eurasia Groupi, mis on konsultatsiooniettevõte, mida juhib USA poliitikateadlane Ian Bremmer ja tellis sellelt mitu uuringut, milles põhjendati kui vajalik on üleilmne võitlus Covidiga. Ühes neist uuringutest väidetakse, et Saksamaa "osa ACT-A programmi rahastamisel, mitte ainult ei tasu ennast ära, vaid toob lisaks mitmesugust kasu". Gatesite Sihtasutuse Saksamaa, Euroopa, Lähis-Ida ja Ida-Aasia meeskonna juht Tobias Kahler levitas neid uuringuid ja palus Saksamaa ametnikelt ACT-A tarbeks rohkem raha.  

Lobitegevus kandis vilja

2021. aasta veebruaris lubas toonane Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz COVAXile poolteist miljardit eurot.

Euroopa Liit teatas 2020. aasta novembris, et annab COVAXile lisaks 100 miljonit eurot, et tagada madala- ja keskmise sissetulekuga riikide vaktsineeritus alles arendusjärgus Covid-19 vaktsiinidega. Eelnevalt oli EL COVAXile eraldanud 400 miljonit eurot.

2020. aasta detsembris kiitis USA Kongress hädaolukorra rahastuse seaduse raames heaks nelja miljardi dollari suuruse toetuse Gavile.

Vaatamata 2020. aasta lõpus Gavile tehtud toetustele, väitis ACT-A detsembris, et neil läheb pandeemia lõpetamiseks kohe vaja nelja miljardit dollarit ja 2021. aasta jooksul lisaks 23 miljardit dollarit.

Samal ajal alustasid USA terviseministeeriumi ja Rahvusliku Julgeolekukomitee ametnikud riikide nimekirjade koostamist, mis saavad USAs tehtud vaktsiine. Neisse nimekirjadesse kuulusid Ühendriikide liitlased, riigid, mis olid aidanud kaasa vaktsiinide arendustegevusele ja maad, mis ei suutnud ise vaktsiine osta.

Samas ühe endise ametniku sõnul keeldusid Trumpi valitsus ja Operatsioon varp kiirus juhid alustamast teiste riikidega kõnelusi vaktsiinitarnete teemal, millega seisid vastu valitsuse tervisekogukonna üleskutsetele. Trumpi valitsus leidis, et vaktsiine vajavad esmalt ameeriklased ise.

Vaktsiinid said valmis

Vaktsiinidoosid jõudsid suuremates kogustes Ameerika Ühendriikide ja Euroopa turule 2021. aasta jaanuaris. Esimesena hakati süstima immuunpuudulikkusega ja vanemaid inimesi.

Veebruariks tähistas Ühendkungriik 15 miljoni inimese süstimist. Kuid samal ajal mujal Euroopas, eriti Ida-Euroopas, alles oodati esimeste vaktsiiniviaalide saabumist."Vaktsiinikriis" raputas piirkonda ja ametnikke süüdistati, et Euroopa ravimiametil võttis liiga kaua aega Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca süstide heakskiitmine. Ameerika Ühendriikidel oli tänu Operatsioonile varp kiirus ravimiettevõtetega parem läbisaamine. Euroopas võttis sarnaste suhete loomine kauem aega, mis tegi ametnike jaoks vaktsiinide muu maailmaga jagamise lubaduste täitmise pea võimatuks. Näiteks märtsi lõpuks oli esimese doosiga süstitud ainult 11 protsenti sakslastest.

Käes on aeg hakata mõtlema järgmisele pandeemiale. Bill ja Melinda French Gates

Kuigi vaktsineerimiskampaania oli alles alanud, hakkas Gatesite Sihtasutus poliitikuid ette valmistama tulevaste pandeemiate tulekuks. Ühises kirjas Saksamaa kantsler Angela Merkelile kirjutasid Bill ja Melinda French Gates: "Käes on aeg hakata mõtlema järgmisele pandeemiale." Kirjas kutsuti üles investeerima rohkem [vaktsiinide ja ravimite] teadus ja arendustegevusse ning mainiti selle juures, et organisatsioonid, nagu CEPI, on sellise tegevuse juures "hindamatud".

Kui Euroopas jõudsid vaktsiinid inimesteni aeglaselt, siis paljudes madala sissetulekuga riikides polnud neist veel jälgegi, eriti Sahara aluse Aafrika riikides. Jaanuari esimesel nädalal tõusis surmade arv võrreldes kaks nädalat varasema ajaga kontinendil viiskümmend protsenti ja neist suurem osa juhtus Lõuna-Aafrikas, näitavad ACDC andmed.

Kui Euroopa ja Ameerika Ühendriikide inimesed said oma esimesed süstid kätte 2021. aasta jaanuaris, siis Aafrikas – Elevandiluurannikul ja Ghanas – tehti esimesed süstid Covidi vastu 1. märtsil. Ghana ametnikud rääkisid, et esimese partiiga süstiti ära tervishoiutöötajad ja immuunpuudega inimesed.

Kuid COVAX ei suutnud jätkuvalt hankida madala ja keskmise sissetulekuga riikide tarbeks piisavas koguses vaktsiinidoose. Polnud piisavalt selliseid tootmisvõimsusi, kus oleks olnud võimalik toota odavaid vaktsiine.

Nelja organisatsiooni (Gatesite Sihtasutus, Wellcome Trust, Gavi ja CEPI) esindajad hakkasid lääneriike utsitama, et need annetaksid COVAXile enda hangitud vaktsiine."Algselt ei olnud see [vakstiinialmuste küsimine] osa COVAXi ideest, sest me arvasime, et pandeemiaga peab saama hakkama ilma annetusteta. Me arvasime, et vaktsiine saab piisavas koguses tellida ja neid riikide vahel plaanikohaselt laiali jaotada. Probleemiks oli siiski asjaolu, et vaktsiine polnud kuskilt saada. Nii me palusime riikidel neid annetada. See tegi asjad keerulisemaks," rääkis Berkley (Gavi tegevjuht).

Kolmas peatükk: täitmata lubadused 

Ajal kui Euroopa inimesed seisid vaktsineerimise järjekorras ja arvasid, et kurjem pandeemia läheb peatselt üle, üritasid Aafrika riigid viiruse levikule piiri panna.

2021. aasta kevadel Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) toimunud kohtumistel oli tasakaalutuse tunne nii tugev, et maailma erinevate riikide ametiisikud arutlesid, kas ei peaks Covid vaktsiinide intellektuaalomandist loobuma ja nii saaksid vaesemad riigid ise hakata vaktsiine arendama ning tootma.  

USA ja Euroopa Liit olid intellektuaalomandi tühistamise vastu, mis tegi terviseaktivistid kurjaks, kuna nende arust näitas see esimeste lähedast sõprust suure ravimitööstusega.

Aafrika ametnikud avaldasid avalikult muret, et vaktsiine kontinendile ei jagu ja pelgasid ees ootavat olukorda, kus neil tuleb diplomaatiliste kanalite kaudu nuruda oma inimeste kaitsmiseks vaktsiiniannetusi. Teised avaldasid pahameelt, et hiiglaslikud ravimiettevõtted keeldusid madala sissetulekuga riikidega jagamast intellektuaalset omandit ja teadmisi, mille abil need saaksid hakata Aafrikas vaktsiine tootma.WTO direktor Ngozi Okonjo-Iweala kuulutas 2021. aasta märtsis Ühendkuningriigi mõttekoja Chatham House'i ja ravimitööstuse juhtide kohtumisel: "Fakt on see, et iga päeva eest kui jätkub vaktsiinipuudus, maksavad inimesed oma eludega." Ta kutsus vaktsiinitootjaid suurendama oma tootmist kiiresti määrani, et vaktsiine jaguks ka arengumaadele.

Ravimitööstus ja mõned suured rahvusvahelised terviseorganisatsioonid on intellektuaalomandist loobumise vastu väites, et selline lahendus ei aita kaasa tootmise suurendamisele ja seda eriti Covidi ravimite ning vaktsiinide puhul. Sellise väitega on nõus ka üks endine president Trumpi valitsuse kõrge terviseametnik, kes nimetas intellektuaalomandi jagamist lahendusena "pullikakaks".

"Idee, et Aafrika riikidel oleks jagunud võimekust vaktsiine ise toota, on naiivne," rääkis viidatud endine ametnik.

Idee, et Aafrika riikidel oleks jagunud võimekust vaktsiine ise toota, on naiivne.

Teiste terviseaktivistide jaoks oli intellektuaalomandi ja tehniliste teadmiste jagamine lahenduseks tagada väiksemate võimalustega riikidele iseendaga hakkama saamine, mis aitaks neid ka järgmise kriisi puhul.

"Covid on sarnane kriis nagu AIDS, kus võiks käes olla hetk, kui me saame öelda … tänane patentide süsteem ja ligipääs ravimitele on ebaõiglane. Covidi kriis võib olla võimalus kõike muuta," rääkis Londoni Queen Mary ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Sophie Harman. "Selle asemel … nägime me Gavi sarnaseid organisatsioone, keda toetasid Euroopa Liit ja Ühendkuningriigi valitsus … mis keerutasid ja rääkisid meile, et asi, mida meie teeme, on väga keeruka mittetoimiva süsteemi loomine."

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) seisis avalikult lahenduse eest, et Covidi ravimite, testide ja vaktsiinide intellektuaalne omand peatatakse viisil, et neile pääseksid ligi ka madala- ja keskmise sissetulekuga riigid. Siiski mainitud riikide kiire ligipääsu probleemi koheselt ei lahendatud.

2020. aasta mais lõi WHO Covid-19 tehnoloogiate fondi (COVID-19 Technology Access Pool, C-TAP), millega sooviti ravimiettevõtete jaoks luua mehhanism intellektuaaomandi ja tootmist puudutavate teadmiste jagamiseks. Ravimite patendifond on organisatsioon, mis annab võimaluse vabatahtlikult jagada ja ühte fondi koondada ravimite patendid, nagu seda tehti HIVi ravimite puhul ning mis pidi mängima keskset rolli litsentsitehingute hõlbustanisel.Kuid James Love sõnul (vabaühendus Knowledge Ecology International) nägi Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus vaeva, et C-TAP vaktsiine ei hõlmaks. Sama kinnitas ka üks teine isik, kes on C-TAPi tegemistega kursis. "C-TAPile ja Ravimite Patendisüsteemile öeldi 2020. aastal, et need hoiaksid vaktsiinidest eemale," jätkas ta.

Gatesite Sihtasutuse sõnul ei olnud vaktsiinide puhul intellektuaalomand probleemiks ja nii ei pea vaktsiinid olema osa uutest mehhanismidest, teab rääkida üks asjaga kursis olev inimene.

Toona süüdistasid maailma tervise eest seisjad C-TAPi läbikukkumises ja ravimiettevõtteid, et need ei jaga oma patente või ei taga oma ravimitele ning vaktsiinidele lihtsamaid litsentsitingimusi. Terviseaktivistide sõnul oli C-TAPi vastase kampaania taga Bill Gates, kes on kaitsnud intellektuaalomandit jõuliselt kogu oma karjääri jooksul.

Bill Gates ei olnud toona ainuke maailma tervisekogukonna liige, kes seisis intellektuaalomandist loobumise vastu. Seda toetasid Gavi, CEPI ja lääneriikide valitsused ei teinud selle heaks samuti midagi.

CEPI tegevjuht Richard Hatchett tunnistas 2021. aasta mais Economisti taskuhäälingusaates, et intellektuaalomand "võib olla üks barjääridest, mis takistab vaktsiinide tootmist". "Kuid ma arvan, et on olemas lahendused sellise üleilmse võimekuse loomiseks, mis ei nõua intellektuaalomandist loobumist," lias ta selle järel.

Gavi tegevjuht Berkley ei toeta samuti Covidi vaktsiinitehnoloogiate intellektuaalomandist loobumist. Ta rääkis 2022. aasta aprillis Kanada parlamendi välisasjade komitee ees, et intellektuaalomandist loobumine ei avaldaks mingit mõju vaktsiinidooside varem jõudmisele väikese sissetulekuga riikidesse. "Kriitiline teema on teadmised. Patendid ei ole siinkohal takistuseks," väitis ta.

Farmaatsiatööstused hoidsid C-TAPist eemale. Päev enne intellektuaalomandi jagamise algatuse ametlikku algust andsid juhtivate ravimiettevõtete juhid ühise pressikonverentsi, kus ajakirjanikud esitasid küsimusi C-Tapi loomise kohta. Pfizeri direktor Albert Bourla rääkis toona: "Kuigi ma austan paljude inimeste, kõigi arvamust, siis ma arvan, et see [intellektuaalomandi jagamine] on mõttetu ja käesoleval ajahetkel samuti ohtlik".

Kuna C-TAP ei hakanud tööle, pakkusid ACT-A juhid välja lahenduse, mis sai nimeks Vaktsiinide võimekuse lahendus (Vaccines Capacity Connector), mis oli süsteem, mis lubaks maailma Covid-19 vaktsiinidega paremini varustada. Lahenduse eesmärgiks oli ravimitööstuste kaasamine ja vabatahtlik tehnoloogiate jagamine ning vaktsiinide toomisvõimekuse suurendamine madala- ja keskmise sissetulekuga riikides, näitab Politico ja Welti käsutuses olev taustinformatsioon. Dokumendi metaandmestikust näeb, et dokumendi autoriks oli üks WHO ametnik ja Genfi Tervisefailide andmebaas osutab, et selle kokku kirjutamises osalesid ka ACT-A töötajad.

Osa kavast nägi ette tehnoloogiasiirde fondi loomist, mis annaks madala- ja keskmise sissetulekuga riikidele Covid-19 vaktsiinide tootmiseks vajalikud teadmised ja litsentsid. Fondi võimalusi kirjeldavas lühikokkuvõttes mainib dokument, et "intellektuaalomand ei ole [madala ja keskmise sissetulekuga riikide puhul] takistuseks."

ACT-A juhtimisse kaasatud vabaühenduste esindaja Fifa Rahman avaldas 2021. aasta märtsis toimunud kohtumisel muret Vaktsiinide võimekuse lahenduse teemal, tõstes esile, et selles "osalevad jõuliselt ravimitööstused ja madala- ning keskmise sissetulekuga riikide kodanikuühendusi pole üldse kaasatud".

"Taustadokumendis seisab kummalisel kombel, et madala- ning keskmise sissetulekuga riikide jaoks ei ole intellektuaalomand probleemiks, mis on selgelt vale, sest paljud madala- ning keskmise sissetulekuga riigid on täna ühe probleemina nimetanud intellektuaalomandit," rääkis Rahman ACT-A nõukogule.

Vaktsiinide võimekuse lahendus avalikult kunagi ei teoks ei saanud. Selle asemel käivitas WHO (2021. juunis) Lõuna-Aafrikas vaktsiinide jaotuskeskuse, mida toetasid Ravimite patendifond, ACT-A ja mitmed Euroopa valitsused. Tänaseks on jaotuskeskus loonud vaktsiini, mille kohta arvatakse, et see on Moderna vaktsiini koopia. Moderna, mis on teadustegevuseks saanud Ameerika Ühendriikidelt miljard dollarit ja kuskil ühe miljoni CEPIlt, keeldub viidatud jaotussõlmega koostöö tegemisest, mis tähendab, et sõlm peab kordama vaktsiinikatsetusi, mida Moderna on juba läbi viinud.

Käesoleva aasta märtsis teatas Moderna, et ta ei jõusta mitte kunagi oma koroonaviiruse patente madala- ja keskmise sissetulekuga riikides ning Lõuna-Aafrikas. Moderna tegevjuht Stéphane Bancel rääkis Politicole, et nad ei kavatse Lõuna-Aafrika jaotussõlmega otseselt koostööd teha, väites selle juurde, et "see pole meile hea viis aja kasutamiseks".

"Me oleme jätkuvalt väike ettevõte ja meil on töös 44 erinevat programmi. Kui ma peaksin saatma insenerid Lõuna-Aafrika mRNA jaotussõlme, siis ma peaksin sealjuures selgitama, millise tootega ma kavatsen viivitada," lisas ta.

Aafrika jäeti maha

Ameerika Ühendriikide Covid-19 vastu vaktsineerimise programmis varasemalt töötanud inimeste sõnul suutsid Ameerika Ühendriigid 2021. aasta märtsiks hankida omale piisavalt vaktsiinidoose, et hakata neid jagama ülejäänud maailmaga.

Eelnevate kuude jooksul oli Operatsioon varp kiirus raames vaktsiinitootjate poolt tarnitud Ühendriikidele sadu miljoneid Covid-19 vaktsiiniannuseid.  

Vaatamata suurenenud pakkumisele jõudsid doosid inimesteni aeglaselt ja seda isegi USAs. Riigi föderaalvalitsus oli rajanud keeruka jaotussüsteemi, mille kaudu said osariigid vaktsiine tellida ja mille kaudu neile tarniti iga nädal osa USA vaktsiinikogusest. Osariikide valitsused olid omakorda loonud range süsteemi, kes saavad esimesed süstid. Joe Bideni vastselt ametisse asunud valitsuse kõrged ametnikud jätsid reageerimata üleskutsetele nii valitsuses kui sellest väljas, et USA hakkaks vaktsiinidoose jagama üle maailma, kuna kardeti, et tulevikus võivad tekkida uued tüved ja ameeriklased vajavad rohkem kui kahte vaktsiinisüsti.

Samuti olid lahendamata küsimused, kuidas Ameerika Ühendriigid hakkavad vaktsiine abivajajatele riikidele jagama, juhul kui riik on kord selleks valmis.

USA valitsuse liikmed, kellest mõned aitasid Trumpi valitsuse ajal luua vaktsiinide rahvusvahelise jagamise süsteemi, tegid ettepaneku, et uus valitsus kasutaks sama lahendust.

Ajal kui USA vaktsiinivarud suurenesid, nägi valitsus vaeva, et veenda riigi teatud piirkondades elavaid inimesi ennast vaktsineerima. Paljud inimesed, kes elasid USA lõuna- ja edelaosariikides, kahtlesid vaktsiinide kasus, pelgasid võimalikke kõrvalnähte ja ei soovinud ennast vaktsineerida. Riigi kõrged ametnikud hakkasid muretsema, millist mõju see avaldab Ameerika Ühendriikide elanikkonnale – seda nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimeste puhul – kui viirus peaks muteeruma.

2021. aasta aprillis hakkas Delta variant, mis tuvastati juba 2020. aasta lõpus Indias, mille Serum Institute oli üks maailma suurimaid vaktsiinidooside eksportijaid, põhjustama üha suuremat arvu juhtumeid ja surmi. Instituut, mida suurte summadega toetasid nii Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus kui Gavi, peatas 2021. aasta aprillis hoobilt kogu vaktsiiniekspordi. Tollest ajast Indiast pärit fotod näitavad surnukehade massilisi põletamisi. Ühe käesoleval aastal avaldatud uuringu kohaselt on tänaseks Indias Covid-19 laine tagajärjel surnud 2,4 miljonit inimest [ametlik statistika näitab 529 024 surma].  

Gatesite Sihtasutus, GAVI ja CEPI survestasid Ameerika Ühendriikide valitsust – mida nad olid teinud ka kogu eelneva aasta – et see hakkaks vaktsiinidoose jagama teiste riikidega.

Lõppeks on olukord selline, et kui ühes riigis tegutsevad suured ravimiettevõtted, siis on riigi valitsusel võimalik suurel määral kaasa rääkida, kuhu toodang läheb.

"Neil organisatsioonidel on palju raha. Kuid see jääb rikaste riikide võimaluste kõrval pisikeseks. Lõppeks on olukord selline, et kui ühes riigis tegutsevad suured ravimiettevõtted, siis on riigi valitsusel võimalik suurel määral kaasa rääkida, kuhu toodang läheb," rääkis ajakirjanikele ühe nimetatud üleilmse terviseorganisatsiooni töötaja.

Gatesite Sihtasutus kulutas 2021. aastal Saksamaal erinevate agentuuride ja ametnike mõjutamiseks 5,7 miljonit eurot, mille eesmärgiks oli riigi osa suurendamine rahvusvahelistes vaktsiiniprogrammides.

Sihtasutusel oli palgal 28 registreeritud inimest, keda toetas konsultatsiooniettevõte Brunswick Group, kelle eesmärgiks oli Bundestagis lobi tegemine. Samamoodi kulutas Saksamaal märkimisväärseid summasid Wellcome Trust – kokku ligi miljon eurot. Lobitegevuse aruanded näitavad, et Gavi kulutas 2020. aastal otseseks lobitegevuseks kuni 50 000 eurot, mille eest peeti veebruaris Euroopa Komisjoni ametnikega viis koosolekut, mille teemaks oli COVAXi ja Euroopa Liidu poolne vaktsiinide maailmas jagamine. Pandeemia algusest alates kohtus Gavi Komisjoni kõrgete ametnikega 17 korral ja teemaks oli peamiselt Covid-19 ning COVAX.

USAs kulutasid Gavi ja CEPI Kongressi liikmete mõjutamiseks kümneid tuhandeid dollareid, et see võtaks vastu mitmeid seaduseid, mis annaks neile USAIDi sarnaste abiorganisatsioonide kaudu maailmas Covidiga võitlemiseks lisaraha. Asjaga kursis olevad inimesed teavad rääkida, et Gatesite Sihtasutuse esindajad kohtusid Washingtonis nii kongressi kui valitsusametnikega Covidi ja pandeemiaks valmisoleku teemal.

Endise USA terviseametniku sõnul ei andnud USA valitsus 2021. aasta kevadeks mainitud organisatsioonidele lubadusi, et vaktsiine hakatakse maailmaga massiliselt jagama. Selleks ajaks oli valitsus hakanud vaktsiine jagama väikestes kogustes  kahepoolselt, otse oma liitlastele, kuid ei olnud lubanud suuremaid koguseid COVAXile ja rahvusvaheliselt laiali jagamiseks. Selline kahepoolne strateegia tegi meelehärmi COVAXi inimestele ja need väitsid jätkuvalt, et konsortsium on parim lahendus vaktsiinide maailmas jagamiseks.

"Niipea kui valitsus hakkas näitama, et nemad võivad COVAXiga asemel olla maailmas vaktsiinide jagamiseks parem lahendus, siis said ametnikud mitmeid telefonikõnesid … mis sellise mõtte maha laitsid," rääkis üks endine USA valitsuse kõrge ametnik nelja organisatsiooni [Gatesite Sihtasutus, Gavi, CEPI, Wellcome Trust] poolt tehtud kõnede kohta.

USA valitsus nõustus 15. aprillil siiski käivitama COVAXi rahastamise programmi, millega hakati konsortsiumile raha koguma. Rahakogumise konverentsil teatas valitsus, et nad annetavad 2022. aasta jooksul COVAXile kaks miljardit dollarit, seda 2020. aasta detsembris vastu võetud eelarves Gavile eraldatud nelja miljardi dollari raames.

Gavi kogus 2021. aastal annetusi kokku kümme miljardit dollarit. 2017. aastal oli see summa poolteist miljardit dollarit, näitavad organisatsiooni aruanded. Samas isegi rahastuse olemasolul pidi organisatsioon nägema vaeva, et suure nõudlusega turul vaktsiine hankida.

Prantsusmaa eraldas samas COVAXile 2021. aasta aprillis oma varudest 105 000 vaktsiinidoosi ja lubas edaspidi anda veel pool miljonit doosi. See oli esimene kord kui rikas riik annetas vaktsiine, kinnitas Gavi ühes toonases teadaandes. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus teisi riike üles eeskuju järgima. Samal kuul teatas USA, et kavatsevad annetada esimese annetusena 60 miljonit doosi AstraZeneca vaktsiini. Juulis avaldasid Ühendkuningriik ja Saksamaa oma vaktsiiniannetuste lubadused. Euroopa Liidu juhid leppisid kokku, et aasta lõpuks antakse maailmas jagamiseks vähemalt 100 miljonit vaktsiinidoosi.

Peale kümneid kohtumisi nelja mainitud terviseorganisatsiooniga lubas USA valitsus lõpuks, et hakkab oma vaktsiinivarusid maailmaga jagama. Kuid selle otsuseni jõuti mitu kuud peale seda kui ametnikud ja teised isikud, kes töötasid Operatsioon varp kiiruse heaks – mille nimi oli tolleks ajaks muutunud –, olid kindlustanud, et USAl endal on nõudluse rahuldamiseks piisavalt vaktsiine.

Inimene, kes andis vaktsiinidooside maailmas jagamise võrgustikule nõu, rääkis: "Omal viisil täitis Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus tühimiku, mille tavajuhul oleks ellu viinud Ameerika Ühendriigid. Kui nemad ei oleks aidanud juhtida vaktsiinidooside maailmas jagamist või aidanud luua COVAXit, siis ma pole kindel, et keegi oleks seda üldse teinud."

USA Rahvusliku Julgeolekunõukogu kõneisik Adrienne Watson väitis: "Ameerika Ühendriigid … algatasid üleilmse vaktsineerimise pürgimuse." "Ameerika Ühendriigid on teinud rohkem kui ainult juhtinud viimase viieteistkümne kuu jooksul üleilmset Covid-19 vastu vaktsineerimise pürgimust. USA on esimene ja seni veel ainukene riik, kes on loobunud oma kohast vaktsiinitellimuste järjekorras," jätkas Watson.

2021. aasta mais lubas USA annetada juuni lõpuks ülejäänud maailmale lisaks 80 miljonit vaktsiinidoosi, millest suurem osa pidi minema COVAXile. Lubadus pidi aitama WHO-l täita 2022. aasta keskpaigaks 70 protsendi maailma inimeste vaktsineerimise eesmärki. See oli üks mitmetest 2021. aasta suvel antud lubadustest suurendada USA vaktsiiniannetusi välismaal. Suve keskel andis USA järgmise lubaduse jagada madala sissetulekuga riikidele 500 miljonit Pfizeri vaktsiinidoosi.

Gavi tegevjuht Berkley hakkas viimaks nägema lääneriikide tõusvat teadlikust probleemi osas, et vaestest riikidest on vaja Covid välja juurida, või vastasel juhul saavad neist uute tüvede katselavad.

Berkley rääkis toona: "Algusest peale me oleme rääkinud, et "teie turvaolek saabub siis kui kõigil on turvaline". Ma arvan, et kõik inimesed noogutasid selle peale ja ütlesid "jah". Ma pole kindel, et nad seda uskusid seni kui Indias tekkis Delta tüvi. Ma arvan, et siis inimesed ütlesid "hea küll, nüüd me saame aru"."

Kuid juuni möödudes nägi COVAX jätkuvalt vaeva suurte vaktsiinikoguste tarnimisega maailma madala sissetulekuga riikidesse. See oli viie kuu jooksul tarninud 64 miljonit vaktsiinidoosi. Ameerika Ühendriike võrdluseks tuues, siis seal oli selleks ajaks vaktsineeritud 62 protsenti abikõlbulikest täiskasvanutest ja päevas manustati keskmisel 2,2 miljonit vaktsiinidoosi. Suurem osa lubatud vaktsiinidoosidest ei jõudnud vaestesse riikidesse enne mitut nädalat.

Ajal kui maailma tervisekogukond ja vaeste riikide ametnikud muutusid kasvava vaktsiiniebavõrdsuse pärast üha nörritatumaks, jätkas Bill Gates ravimitööstuse väidete kordamist, et intellektuaalomandi jagamine ei paranda olukorda.

Probleem, mis hoiab vaktsiinide jagamist kinni, pole intellektuaalomandis. Bill Gates

Kui Sky News küsis 2021. aasta aprillis Bill Gatesilt, kas vaktsiiniretseptide jagamisest oleks mingit kasu, vastas ta empaatilise "eiga". Ta põhjendas vastust sellega, et "maailmas on ainult väike hulk vaktsiinivabrikuid" ja teistes riikides tootmisvõimsuste laiendamine on keeruline.

"Probleem, mis hoiab vaktsiinide jagamist kinni, pole intellektuaalomandis," jätkas ta.

Kuid teiste maailma juhtivate tervise eest seisjate arust oli see üks mitmetest takistustest vaktsiinivõrdsuse saavutamise teel.Kõige suurem takistus, miks COVAX ei saanud vaestesse riikidesse vaktsiinidooside tarnimisega hakkama, peitus lääneriikide vaktsiiniahnuses. Toona leidsid maailma tervisejuhid, et kui maailma võimsamate riikide juhte ei õnnestu veenda oma doose jagama, siis järgmiseks kindlaks vaktsiinivõrdsuse lahenduseks oleks tehnoloogia ja intellektuaalomandi jagamine.

Kolm päeva pärast Sky Newsi Gatesi intervjuud hakkas Covidi vaktsiinide intellektuaalomandit puudutav ummikseis raugema.

28. aprillil suhtles Bill Gates USA kaubandusesindaja Katherine Taiga. Kõne teemaks oli suurem vaktsiinide jagamine ja vaktsiinide intellektuaalomandi peatamine, mille üle peeti aru Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). See oli Tai teine kohtumine nelja suure terviseorganisatsiooni (Gatesite Sihtasutus, Wellcome Trust, Gavi ja CEPI) esindajaga. Aprillis oli ta samal teemal kohtunud Berkley'iga, näitavad kohtumise dokumendid.

Vaatamata jõuliste isikute, nagu seda on Gates, vastuseisule, teatas Tai 5. mail, et Ameerika Ühendriigid toetavad vaktsiinide intellektuaalomandi ajutist peatamist. Pommuudis tuli ootamatusena Euroopa Liidule, mis selle peale üritas kiirkorras oma positsioone ümber hinnata. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Itaalia peaminister Mario Draghi andsid mõlemad avalikult mõista, et nad on ettepanekule avatud.

Päev peale USA teadaannet suhtlesid Bill ja Melinda French Gates Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga.

Saksamaa valitsus keeldus avaldamast kõneluse üksikasju, tuues ettekäändeks, et see nõrgestaks Saksamaa positsioone rahvusvahelistes organisatsioonides ja võiks halvendada kahepoolseid diplomaatilisi suhteid.

Samas samal päeval kui Gatesid Merkeliga suhtlesid, väitis kantsleri pressiesindaja Süddeutsche Zeitungile, et intellektuaalomand on innovatsiooni allikas ja USA ettepanekul on vaktsiinide tootmisele rasked tagajärjed.

Samuti ei jaganud Merkeliga peetud kõneluse sisu kohta teavet Gatesite Sihtasutus. Samas Sihtasutuse pressiesindaja rääkis: "Me oleme osa laiemast maailma tervisekogukonnast ja me saame aru, et meile on avatud mõned uksed, mis teistele on suletud. Me võtame oma vastutust väga tõsiselt ja kasutame oma mõju, et valgustada meie partnerite vaateid vaestes riikides."

7. mail teatas Gatesite Sihtasutuse tegevjuht Mark Suzman, et "Sihtasutus toetab pandeemia ajal kitsast intellektuaalomandist loobumist".

Kui pressiesindaja käest uuriti Gatesite ja Merkeli kõne kohta, vastas see: "Meie esindajad suhtlevad regulaarselt rikaste riikide juhtidega, et need jagaksid vaktsiinidoose vaeste riikidega ja rahastaksid COVAXi ning ACT-Ad." Ta keeldus täpsustamast kõneluse sisu.

Vaktsineerimine aeglustus

2021. aasta suve ja sügisega sai selgeks, et madala- ja keskmise sissetulekuga riikidel on probleeme vaktsiinide hankimise ning nende süstimisega.

Ravimiettevõtted olid oma lepingutesse kirjutanud klausli – millele vaktsiine saavad riigid, kohtadel nagu Aafrika, pidid alla kirjutama – mis vabastas esimesed võimalikust [vaktsiinikahjude] vastutusest. Vaidlused niinimetatud vastutusest vabastamise kui muudel juriidilistel teemadel aeglustasid COVAXi suutlikkust doose tarnida.

Paljudes riikide polnud piisavalt meditsiinipersonali, kes oleksid süstid ära teinud. Maailmapank üritas aidata Aafrika Ühendust kontinendil elavatest inimestest 2022. aastaks märkimisväärse osa ära vaktsineerimise juures, milleks andis see Aafrika Vaktsiinide Hankimise Rakkerühmale (Africa Vaccine Acquisition Task Team) vahendeid, et viimane saaks osta ja ära süstida vaktsiine kuni 400 miljonile inimesele. Osa sellest rahast anti riikidele vaktsiinide jaotamise ja süstimise süsteemide jõustamiseks.

COVAXi püüdlused liikusid edasi küll aeglaselt, kuid ülejäänud ACT-A üritas alles oma tegevusega alustada.

2021. aasta 15. oktoobril üllitas ACT-A rakkenõukogu kainestava hinnangu oma õnnestumistele ja läbikukkumistele, mille autoriks oli konsultatsiooniettevõte Dalberg. Viimane andis konsortsiumi tegevusele erinevaid hinnanguid ja märkis ära, et ACT-A tegevus polnud eriti läbipaistev. Nenditi, et piisaval määral polnud kaastatud kodanikuühiskonda ja konsortsiumi sees jagus ohtralt huvide konflikte, kuna kaasatud oli mõjukate ravimitööstuste esindajaid.

"ACT-Ad ümbritseva ebakindluse tulemuseks oli olukord, milles paljude osaliste jaoks oli keeruline arvata, millest selle vastutus algab ja lõpeb," kirjutati uuringus.  

Uuringus toodi välja üks ACT-A algatus, mis paistis hästi töötavat.

2020. aastal aitasid Global Fund, mis osales ACT-A raviviiside sambas ja UNICEF käivitada algatuse, mille abil hangiti madala- ja keskmise sissetulekuga riikidele hapnikku, mis oli vahend, mida riigid, nagu India, mis nägid vaeva üha suurema hulga Delta tüve juhtumite arvuga, 2021. aastal hädasti vajasid.

2021. aasta juuniks olid Global Fund ja UNICEF eraldanud hapniku hankimiseks 233 miljonit dollarit, mille eest saadi 800 000 hapniku annust, kirjutatakse Dalbergi ülevaates. Organisatsioon (ACT-A) eraldas Covid-19 puhangutega riikidele hapniku tarbeks lisaks 219 miljonit dollarit, mille hulgas oli 75 miljonit dollarit Indiale, näitavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esindajate, kes töötasid ACT-As, kogutud andmed.

Kuid teised ACT-A algatused – testide, ravimite ja vaktsiinide hankimine ja jagamine – oli jäämas maha seatud ajalistest eesmärkidest, osutati uuringus. Covidi testide puhul oleks pidanud, tänu paljudele osalistele, 2021. aasta keskpiagaks olema võimalik tarnida madala- ja keskmise sissetulekuga riikidele pool miljardit testi. Juuni lõpuks oli diagnostika sammas endale seatud eesmärkidest tublisti maas ja suudeti hankida vaid 16 protsenti eesmärgiks seatud 500 miljonist testist.

Suured üleilmsed ravimikatsetused … algatati mõne nädalaga. Wellcome Trust kõneisik

ACT-A tõmbas samuti koomale ravimite eesmärke ja algse 2021. aastaks seatud sihi, milleks oli 245 miljonit ravimikuuri, asemel seati eesmärgiks 100 miljonit. Juuni keskpaigaks oli suudetud hankida vaid 1,8 miljonit ravimikuuri.

Wellcome Trusti kõneisik ei kommenteerinud ravimidooside valmistamise konkreetset ajastust, kuid väitis, et nende hankimise kiirus on "fenomenaalne".

"Suured üleilmsed ravimikatsetused … algatati mõne nädalaga," rääkis kõneisik.

Kui Covidi tööriistad – testid, ravimid ja vaktsiinid – nirisesid vähehaaval madala- ja keskmise sissetulekuga riikidesse, siis sealsed ametnikud ja tervishoiutöötajad muutusid üha kurjemaks.

"Tagantjärele tarkuse täiuses on nüüd täieliselt selge, et võimustruktuurid eelistasid maailma põhjaosa selle lõunale. Need võimustruktuurid on halvanud ACT-A, sealhulgas COVAXi, tegevuse," rääkis 2021. aasta augustis endine Maailmapanga inimarengu nõunik Olusoji Adeyi, kes oli ACT-A nõunik. "Need võimustruktuurid halvasid ACT-A, sealhulgas COVAXi, tegevuse."

Neljas peatükk: läbikukkumise järel hurraaga edasi

Vaatamata asjaolule, et COVAXile eraldati 2021. aasta sügisel üha rohkem vaktsiine, mille hulgas oli USA antud 500 miljonit annust, liikus vaktsiinialgatus edasi märksa aeglasemalt kui oodati.

Gavi ja UNICEF nägid tublisti vaeva, et vaktsiinid jõuaksid madala- ja keskmise sissetulekuga riikidesse, eriti Aafrikas ja 2021. aasta lõpuks loodeti kohale toimetada 800 miljonit doosi. Mida oli algsete eesmärkidega võrreldes rohkem kui miljard doosi vähem.

Samal ajal selgus samuti tõsiasi, et WHO püstitatud eesmärki – vaktsineerida 2022. aasta keskpaigaks ära 70 protsenti maailmast – ei suudeta täita.

"Lihtsameelne oli arvata, et me suudame selle eesmärgini jõuda," rääkis üks COVAXiga seotud inimene. "Eesmärgid on toredad, aga seda ainult siis kui neid suudetakse täita.

Gavi kõneisik osutas: "70-protsendine eesmärk oli WHO, mitte COVAXi seatud."

Vaktsiinidoose tuli aina juurde, kuid vaktsineerimise määr aeglustus. Ajaks kui vaktsiine hakati Aafrikas jagama, levisid kohalikes kogukondades "kuulujutud", et vaktsiinid pole turvalised. Vabatahtlikud nägid Sahara aluses Aafrikas kohalike kogukondade veenmisega tunde vaeva, et need laseksid ennast ära süstida.

Ühes Ghana pealinnast Accrast viie tunni autosõidu kaugusel kirdes asuvas külas põhjustas vaktsiinipelgust usaldamatus kõigi vastu, kes neid doose jagasid – vaktsiinitootjate, lääneriikide ja suurte terviseorganisatsioonide suhtes. Kui vaktsiinid said valmis, siis vaatasid Ghana inimesed, kuidas eurooplasi ja ameeriklasi süstiti. Esimesed vaktsiinidoosid jõudisd Ghanasse kuus kuud hiljem.

Samas tegemist ei olnud ainult vaktsiinipelguse ja apaatiaga, mis vaktsineerimise ulatust mitmes Aafrika riigis piiras. Mõned terviseaktivistid osutavad COVAXi probleemidele, kuna see ei suutnud valmistada riikides ette vaktsiinide jaotamiseks vajalikku logistikat.

Matahari Global Solutionsi, Peoples Vaccine Alliance'i ja International Treatment Preparedness Coalitioni teadurid küsitlesid 2022. aasta augustis paljusid kohalikke eksperte ja leidsid hulgaliselt põhjuseid, miks vaktsineerituse määr jäi väikeseks.

"Meil on tegemist põua tekitatud probleemidega, turvaolukorraga ja poliitlisest ebastabiilsusest tingitud asjaoludega," rääkis toona WHO esindaja Somaalias Mamnunur Rahman Malik.

Vaktsiinikeskuse kaugus, valitsuste ebausaldusväärsus, ennustamatu vaktsiinide tarnimine ja sõda olid kesksed põhjused, miks suuremat hulka inimesi ei suudetud ära vaktsineerida. Gavi juhi Berkley sõnul olid need asjaolud, mida COVAX ei suutnud kontrollida.

Samuti pidid tervishoiutöötajad paljudes riikides tegema raskeid valikuid, kuna mitmed valitsused otsustasid kulutada niigi vähest raha Covidi vaktsineerimisele selle asemel, et vaktsineerida tavavaktsiinidega lapsi.  

"Kuna meie riigis vaktsineeriti inimesi Covidi vastu, siis me näeme tänu sellele, kuidas lapsed nakatuvad leetritesse, sest me pidime Covid-19 vaktsiinide manustamiseks kasutama samu immuniseerimise teenuseid. Nii tehes sai kannatada laste immuniseerimise programm," vahendatakse uuringus Maliki sõnu.

Kõige tulemusena hakkas 2022. aastal Aafrikas vaktsineerimise ind vaibuma. Ameerika Ühendriikides on vaktsineerituse määr 67 protsenti, aga Aafrikas oli käesoleva aasta augustiks täielikult vaktsineeritud 20 protsenti inimestest. Aafrika CDC hinnangul kujutab selline olukord kümnete miljonite inimeste jaoks suurt ohtu.

Otse öeldes, siis alguses me saime COVAXilt ainult AstraZeneca doose ja nende puhul kurtsid inimesed ohtrate kõrvalnähtude üle. See peletas paljud inimesed vaktsineerimisest eemale. Stephen Bordotsiah

"Otse öeldes, siis alguses me saime COVAXilt ainult AstraZeneca doose ja nende puhul kurtsid inimesed ohtrate kõrvalnähtude üle. See peletas paljud inimesed vaktsineerimisest eemale," rääkis Ghana Bolgatanga piirkonna linna terviseteenuste juht Stephen Bordotsiah. "Ajaks kui me saime Pfizeri ja Moderna vaktsiine … olid inimesed saanud hulgaliselt negatiivset tagasisidet. Nii on meil täna süsteemis neid vaktsiine hulgaliselt alles."

Berkley kinnitusel on ta COVAXi tegevuse üle uhke ja tema sõnul on saavutad pea 50-protsendine esialgse vaktsineerituse määr riikides, mida Gavi nõukogu peab kas madala- või keskmise sissetulekuga riikideks.

"Kui vaadata tagasi, siis ajaloolises plaanis on tegemist erakorralise saavutusega," rääkis Berkley. "Samas eesmärgiks oli jõuda kõikjal vaktsiinivõrdsuseni ja ma arvan, et me kõik saame aru, et me ei jõua täiel määral selleni mitte kunagi."

Samuti hakkasid vastu 2022. aastat aeglustuma teised ACT-A testide ja ravimite programmid.

Käiguvahetus  

Ajal kui rahvatervise ametnikud nägid vaeva Aafrika vaktsineerimise kiirendamisega, hakkas ülejäänud maailma terviseüldsuse tähelepanu kalduma mujale. Neli organisatsiooni (Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus, Wellcome Trust, Gavi ja CEPI) liikusid ainult Covidi pandeemiaga tegelemise juurest edasi ja hakkasid rääkima lahendustest, mida peab kasutama järgmise pandeemia puhul.

2022. aasta veebruaris toimunud Müncheni julgeolekukonverentsil rääkisid mõned maailma kõrgemad terviseametnikud innukalt, kuidas nad juhivad oma kogukonna uues suunas – kuidas ehitatakse viiruse tuvastamisele kaasa aitavaid süsteeme ja järgmise pandeemia ajal hakatakse vaktsiine ning ravimeid jagama. Ühes Müncheni luksushotellis konverentsi ajal toimunud õhtusöök oli nelja terviseorganisatsiooni strateegiamuutuse alguspunktiks, millega läks kaasa laiem maailma terviseüldsus.

Covid ei olnud möödas, kuid järjest raskem oli saada lääneriikide valitsustelt maailmas pandeemiaga võitlemiseks raha. Viirus levis jätkuvalt, kuid juhtumite arv langes. Lääneriikide inimeste elu hakkas vähehaaval meenutama Covidi eelset aega.

Bill Gates väitis ajakirjanikele korduvalt, et Covid on möödumas ja raha peab kulutama tööriistadele, nagu näiteks uue põlvkonna vaktsiinid, et võidelda järgmise pandeemiaga.

Rõhuasetuse muutus põhjustas üleilmses tervisemaailmas pingeid ja mõned kriitikud osutasid, et ajal kui miljonid inimesed vajasid vaktsiine, siis Gatesite Sihtasutus ning selle partnerid vaatasid juba Covidist kaugemale. Paljude ekspertide hinnangul ei olnud aeg edasiliikumiseks küps.

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) pidas samal ajal ikka veel läbirääkimisi vaktsiinide patentidest loobumise teemal. 2022. aasta veebruaris kohtus WTO juht Okonjo-Iweala väikese grupi riikidega, et need jõuaksid üksmeelele.

"Me peame tegelema asjaga väga hoolikalt kuniks kõik pooled on lahendusega rahul," rääkis Okonjo-Iweala Politicole antud intervjuus kavandatava lepingu kohta. WTO direktor seisis häälekalt madala sissetulekuga riikide eest, kes alles ootasid suuremaid vaktsiinikoguseid. Intellektuaalomandist loobumise kokkuleppele jõuti lõpuks juunis.

Ajal kui WTO pidas läbirääkimisi, hakkasid nelja organisatsiooni esindajad mõjutama USA Kongressi ja Euroopa Parlamendi liikmeid, et antaks rohkem raha konkreetselt pandeemiateks valmistumise heaks.

2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta keskpaigani kohtusid Gatesite Sihtasutuse, Wellcome'i ja CEPI esindajad Euroopa Komisjoni kõrgete ametnikega vähemalt viiel korral ja teemaks oli pandeemiateks valmistumine. Samuti peeti aru vastloodud Euroopa Liidu tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (Health Emergency Preparedness and Response Authority; HERA) tegevuse teemal. Asutuse ülesandeks on tagada, et Liidus oleksid järgmise kriisi saabumise ajal olemas vajalikud vaktsiinid ja ravimid.

Saksamaal organiseeris Wellcome Trust mitteametliku ekspertide kohtumise, mille teemaks oli pandeemiaks valmisolek ja sellele vastu astumine. Kohtumisel osales Saksamaa rahvatervise instituudi juht Lothar Wieler, kinnitab instituut.

Ameerika Ühendriikides on Gavi ja CEPI alates 2022. aasta algusest kulutanud poliitikute mõjutamiseks 230 000 dollarit. Osa sellest mõjutustegevusest küsis raha Covidiga võitlemiseks, osa järgmiseks pandeemiaks valmistumiseks.

CEPI nägi konkreetsemalt vaeva, et USA Kongressis võetaks sobival kujul vastu pandeemiate ärahoidmise seadus (Prevent Pandemics Act), mille esitasid senaatorid Patty Murray (demokraat) ja Richard Burr (vabariiklane). Seadust pole seni vastu võetud ja selle sisuks on lahendused, kuidas Ameerika Ühendriigid peaksid järgmiseks suuremaks nakkushaiguse puhanguks valmistumiseks raha jagama."

"Covid-19 pandeemiaga tegelemine, vaktsiinidele võrdse ligipääsu tagamine ja tuleviku epideemiate jaoks valmistumine on üleilmsed ettevõtmised, mida saab teoks teha ainult poliitilise toetuse, valitsuste ning rahvusvaheliste institutsioonide jätkusuutlike investeeringute abil. Valitsustega peetavad dialoogid on seetõttu oluline osa CEPI tegevusest," rääkis organisatsiooni kõneisik.

CEPI üritas rääkida kaasa seaduse teadusuuringute ja arendustegevuse rahastamise standardite juures, kinnitavad kaks seaduse ettevalmistamisega tegelevat ametnikku. Organisatsioon soovib käivitada uue programmi, sellise, mis aitaks koguda miljardeid dollareid. Programm, mida nimetatakse CEPI 2.0, seab eesmärgiks järgmise pandeemia ajal uue vaktsiini loomise 100 päevaga. Seadusandjatele saadetud kommentaaris kirjutas CEPI, et "julgustame teid selle seaduse raames märkimisväärselt panustama regulatiivse reformi läbiviimisse ja viirusperekondade ning erilist tähelepanu nõudvate patogeenide innukasse teadus- ja arendustegevusse".  

"Üldiselt peaks seaduses kasutusel olev sõnavara läbivalt rõhutama valdkondi, kus Ameerika Ühendriikide tegevus pandeemiateks valmistumisel kaasaks kohustuslikus korras üleilmseid partnerid, mille hulgas on CEPI," seisab ühes kommentaari ettepanekus, mille koopia on Politico ja Welti käsutuses.

CEPI pressiesindaja väidab, et seadusandjad ise palusid nende käest kommentaare.

Köesoleva aasta märtsis Londoni Teadusmuuseumis, mis aasta varem oli osaliselt muudetud Covid-19 vaktsineerimiskeskuseks, toimunud CEPI annetajate konverentsil kohtusid maailma terviseüldsuse kõige mõjukamad isikud. Kuid riigijuhid, suurettevõtete tippjuhid ja maailma suurimate terviseorganisatsioonide esindajad ei kavatsenud rääkida Covidi vaktsiinidest. Keskenduti ainult järgmisele pandeemiale.

CEPI küsis annetajatel 3,5 miljardit dollarit, et see saaks hakata arendama tuleviku pandeemiate tarbeks vajalikku vaktsiinide kollektsiooni. See suutis kokku saada siiski vähem kui poole küsitud rahast ja Gatesite Sihtasutus ning Wellcome lubasid anda rohkem raha kui enamus valitsustest.

"Meil on täna natuke vähem kui pool vajaminevast rahast," rääkis Politicole CEPI eriolukordade meeskonna juht Nicole Lurie."Tegemist on kestva väljakutsega. Ma võin öelda, et jätkuvalt ei ole olemas rahastusmehhanismi puhuks, mis juhtub siis, kui peaks saabuma järgmine pandeemia," jätkas Lurie, osutades CEPI pingutustele koguda järgmiseks pandeemiaks valmistumiseks raha.

Kuna raha jäi puudu, siis pöördus CEPI Ameerika Ühendriikide ja teiste rahastajate poole. Joe Bideni valitsus andis sellele 500 miljonit dollarit ehk 100 miljonit aastas järgmise viie aasta jooksul.

Käesoleva aasta aprillis korraldas Gavi koos Saksamaaga oma rahakogumise konverentsi, milles keskenduti COVAXile, mis on organisatsioon, mille kohta paljudes maailma piirkondades arvatakse, et see pole oma lubatud tegevusi lõpule viinud.

Organisatsioon väitis konverentsil, et sellel on vaja lisaks 5,2 miljardit dollarit, et aidata miljonid haavatavad inimesed ära vaktsineerida. Konverentsil lubati organisatsioonile kokku raha 4,8 miljardi dollari ulatuses. Saksamaa lubas 435 miljonit ja Euroopa Komisjon 82 miljonit.

Ajal kui neli organisatsiooni on oma tähelepanu suunanud järgmisele pandeemiale, siis ometigi ei ole selle juures ühtegi märki, et need midagi teistmoodi kavatseksid teha. Osalt on selle põhjuseks, et avalikkus pole nende läbikukkumistest teadlik ja nad pole pidanud vastutama, osutavad kriitikud.

See oleks "kohutav viga kui ei võeta aega ja ei vaadata karmilt nende organisatsioonide tegevuse peale", mis Covidi vaktsiinide õiglase jaotamise puhul töötas ja mis mitte. Suerie Moon

See oleks "kohutav viga kui ei võeta aega ja ei vaadata karmilt nende organisatsioonide tegevuse peale", mis Covidi vaktsiinide õiglase jaotamise puhul töötas ja mis mitte, rääkis Suerie Moon, kes on Genfis asuva Rahvusvaheliste ja arenguvaldkonna uuringute instituudi (Graduate Institute of International and Development Studies) maailmatervise keskuse kaasdirektor. Neli organisatsiooni íse kinnitavad, et nad on organisatsioonide siseselt teinud oma Covidi tegevuse kohta vajalikud järeldused, kuid mitmed neist oma ülevaateid ei avalikusta.

Kas mineviku vigasid korratakse?  

Ajal kui vaktsiinide tarnimine 2022. aasta esimestel kuudel üle maailma aeglustus, siis madala- ja keskmise sissetulekuga riikides ei olnud miljonitel inimestel jätkuvalt adekvaatset ligipääsu Covid-19 meditsiinilistele vastumeetmetele. ACT-A ravivahendite meeskond seadis omale eesmärgiks tarnida sama aasta lõpuks madala- ja keskmise sissetulekuga riikidele 100 miljonit ravimikuuri, näitab 2021. aastal valminud Dalbergi ACT-A eesmärkide uuring.

2022. juuniks oli ACT-A tarninud pisut üle 140 miljoni testi. Maailma Terviseorganisatsiooni esindajate sõnul ei suutnud nemad kokku arvutada kui palju ravikuure on ACT-A aidanud tarnida, kuid algatuse kõneisiku sõnul on konsortsium kulutanud kokku 9,9 miljonit dollarit ravimitele, mis on tarnitud madala- ja keskmise sissetulekuga üle maailma asuvatesse riikidesse. Samuti on see tarninud 260 miljoni dollari eest hapnikku.

Tervise eest võitlejad pelgavad, et järgmiseks pandeemiaks valmistumisel korratakse juba täna samu vigu, mida tehti käesoleva kriisi ajal, sealhulgas korratakse viga, et ei investeerita rahvatervise süsteemidesse, mille kaudu vaktsiinid inimesteni jõuavad.

"Ma arvan, et ACT-A loodi – COVAX loodi – parimate kavatsustega. Ma olen mures, et me ei võta piisavalt aega … et tegelikult mõelda järele, mis toimis ja mis ei töötanud ja miks ebaõnnestuti," rääkis USA valitsusametnik Gayle Smith.

Põhjendades, mis COVAX pole suutnud täita mitmeid oma vaktsiinieesmärke, rääkis Gavi juht Berkley, et organisatsioon ei suutnud ilma kohapealsete tugevate tervisesüsteemideta kõike ise ära teha ja ühekorraga nii vaktsiinidoose koguda kui neid inimesteni viia. "Sellel on põhjus, miks arenevas maailmas on vaktsiinidega kaetus madalam kui arenenud maailmas. Väga erinev on olukord tervisesüsteemidega, mida me kasutame ja mis tegutsesid juba enne pandeemiat baasteenuseid osutades oma võimete piiril. Nad ei olnud valmis tegema miljardeid ja miljardeid süste, vaktsineerima täiskasvanuid ja vanureid, mida oli selle pandeemia lämmatamiseks vaja. See on karm tõde. Igaüks, kes kuskil istub ja osutab, et "numbrid ei vasta ootustele", ei ole realistlik olude osas, mida oli füüsiliselt võimalik ära teha," jätkas Berkley.

ACT-A juhid said probleemist aru liiga hilja, väidavad kriitikud. Konsortsiumis osalevad agentuurid üritasid suurendada pingutusi, et muuta pandeemia ajal madala sissetulekuga riikide tervisesüsteeme võimekamaks. Nad üritasid teha riikide rahvatervisesektori suutlikumaks viisidel, mis lubaks neil hõlpsamini hankida ja jagada teste, vaktsiine ja ravimeid. Paraku hakati seda algatust rahastama liiga hilja, räägivad kaks inimest, kes töötasid konsortsiumis nimetatud valdkonnas. Tervisesüsteemide sammas sai terve konsortsiumi annetustest vaid seitse protsenti, näitavad ACT-A enda andmed.

See on alati pandeemiateks valmisoleku puhul probleem – kui soovitakse tugevdada maailmatervise vastupanuvõimet, siis tuleb ehitada üles tõhusaid tervisesüsteeme ja kõige algelisemat riiklikku tervishoidu. Sophie Harman

"See on alati pandeemiateks valmisoleku puhul probleem – kui soovitakse tugevdada maailmatervise vastupanuvõimet, siis tuleb ehitada üles tõhusaid tervisesüsteeme ja kõige algelisemat riiklikku tervishoidu. Niipea kui hakatakse tegelema vaktsiinide moodi kellade ja viledega ning muude sarnaste uuenduslike tehnoloogiatega – siis need, kuigi on tähtsad, on nii vaimustavad, et nende kõrval kiputakse muu oluline unustama. Unustatakse ära mõned põhimõtted, et hea rahvatervisesüstemi aluseks on valmisolek kõigeks," rääkis rahvusvahelise poliitika professor Sophie Harman Londoni Queen Mary Ülikoolist.  

Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutust on pikka aega kritiseeritud, et see ei pööra tähelepanu tavaliste tervisesüsteemide tugevdamisele. Sihtasutus "investeerib säravate asjade silotornidesse, nagu seda on näiteks lastehalvatuse maailmast kaotamine, kuid nad ei paiguta raha haiglate ehitusse, esmasesse ravisse, laboratooriumitesse, haiguste jälgimise võimekusse, mis kõik on olulised pandeemiateks valmisoleku vundamendikivid," rääks Georgetowni Ülikooli rahvatervise professor Lawrence Gostin.

Gatesite Sihtasutus väidab ise, et selle töötajad teevad tihedat koostööd kohalike tervishoiujuhtidega ja seisid Covidi ajal selle eest, et tervishoiusüsteemide tugevdamisse paigutataks rohkem raha. Sihtasutuse kõneisiku sõnul aitavad nad tugevdada kohalikke tervisesüsteeme Gavi ja Global Fundi programmide rahastamise kaudu.

"Selles pole küsimustki, et kõik ei nõustu lähenemisega, kuidas meie või ükskõik kes lähenes pandeemiale. Mis puutub madala sissetulekuga riikide häälte kaasamisse algusest peale ja nendega koostöö tegemisse, siis see on asja tuum, millega me tegeleme. Minu hinnangul on see sihtasutuse tegevusest väär arusaam kui keegi väidab, et me ei teinud seda," rääkis Sihtasutuse epidemioloogia ja jälgimistegevuse osakonna asedirektor Scott Dowell.

Tagasi tulevikku  

Bill Gatesi viimases raamatus keskendutakse eri-rakkerühma väljaõpetamise vajadusele, mida oleks võimalik saata pandeemiapuhangute peale maailma erinevatesse paikadesse ja mis aitaks kohalikke tervisetöötajaid.

"Üleilmsel tasandil on meil vaja ekspertide rühma, kelle täiskohaga töö oleks aidata maailmal hoida ära pandeemiaid," kirjutab Gates oma raamatus. "Selle ülesandeks peaks olema pandeemiapuhangute järelvalve; nende puhkedes maailma hoiatamine ja ohjes hoidmisele kaasaaitamine … ning õppuste korraldamine, et leida süsteemist üles nõrgad kohad."

Üleilmsel tasandil on meil vaja ekspertide rühma, kelle täiskohaga töö oleks aidata maailmal hoida ära pandeemiaid. Bill Gates

Mis puutub investeeringutesse, siis Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus, Wellcome Trust ja CEPI on lubanud toetada uuenduslikke tehnoloogiaid, mida läheb vaja järgmise pandeemia ajal, sealhulgas uusi jälgimissüsteeme, vaktsiini- ning diagnostikatehnoloogiaid. Samas väga vähesed maailmatervise organisatsioonid on seni lubanud pöörata konkreetsemat tähelepanu kohalike tervisesüsteemide tugevdamisele.

Hetkel peavad nelja organisatsiooni (Gatesite Sihtasutus, Wellcome Trust, Gavi ja CEPI) juhid mitmel tasandil aru mehhanismide rahastamise teemal, mis aitaksid maailmal astuda vastu järgmisele pandeemiale. Üheks aruteluteemaks on Maailmapanga juures erifondi loomine. Hetkel pole selge, kas selle fondi raha saaks kasutada ka kohalike tervisesüsteemide rahastamise tarbeks, kuna fondi täpsem tegevusvaldkond on alles arutelu teema.

Vaatamata kogu mõjutustegevusele, mis leidis viimastel kuudel aset Ameerika Ühendriikides ja Euroopas ning mille sisuks oli pandeemiateks valmisolek, on ametnikud olnud rahastuse lubamisel üpris tagasihoidlikud.  Näiteks Ameerika Ühendriikides pani Valge Maja otsealluvuses olev kontor eelmisel aastal kokku 65 miljardi dollari suuruse eelarve, mille sisuks on föderaalvalitsuse programmid järgmise suure nakkushaiguse puhangu puhuks. Kuid antud strateegia liigub ametnike sõnul edasi aeglaselt, sest vahepeal on tekkinud lahendamist vajav ahvirõugete probleem.

Kuna Covidi juhtumite arv on üle maailma stabiliseerumas, siis lääneriikide valitsused vähendavad oma rahvusvahelise pandeemia maandamise tegevuste mahtu. See omakorda paneb tervise eest seisjad muretsema, et valitsused kukuvad taaskord läbi endi tervisesüsteemide tugevdamise vallas ja lisaks jäetakse madala sissetulekuga riigid antud vallas iseenda hoolde.

Ahvirõugete puhang on tekitanud kartusi, et maailm pole järgmiseks pandeemiaks valmis ja inimesed, kes elavad vaesemates riikides, kui valitsused neid ei toeta, jäävad ilma samasugustest "elu päästvatest" ravivahenditest, mis on kasutada Euroopa ja Ameerika Ühendriikide inimestel.

"Tõele tuleb näkku vaadata. Viis, kuidas G-7 ja G-20 pandeemiale reageerisid, oli tagasihoidlikult väljendudes üpris pettumust valmistav," rääkis ajakirjanikele ühes viidatud neljast organisatsioonist töötav anonüümseks jääda sooviv inimene. "[Neis liitudes – G–7 ja G–20] puudus igasugune juhtimise vastutus. Võrdse [vaktsiinidele ja ravimitele] ligipääsetavuse teemal tegid inimesed küll suuri sõnu, kuid sellele ei järgnenud pea mitte midagi."

Kui valitsused ei haara pandeemiateks valmistumisel juhirolli, on viidatud neli organisatsiooni, koos oma partneritega rahvusvahelises tervisekogukonnas, ainsad üksused ainsad, mis on – jälle – valmis juhtima maailma vastupanu järgmisele kohutavale haigusepuhangule.

"Neid rahastavad nende asutajad, liikmed ja sihtkapitalid ning usaldusfondid. Kuid kui need hakkavad kaasa rääkima rahvusvahelistes suhetes, siis kes teeb neile järelvalvet," kurtis üks endine USA kõrge ametnik. "Ma ei tea sellele vastust ja see pole hea."

L Õ P P

Politico meeskonnas aitasid Bill Gatesi ja tema äripartnerite tegevuse kajastamisele Covid-19 pandeemia ajal kaasa:

Ajakirjanikud: Erin Banco, Ashleigh Furlong ja Lennart Pfahler
Andmete toimetamine ja kajastamine: Annette Choi ja Sean McMinn
Projekti juhtimine ja tootmine: Catherine Kim and Rishika Dugyala
Teksti toimetamine: Gigi Ewing, Mallory Culhane, Kat Long, Jeffrey Horst ja Andrew Howard
Toimetaja: Peter Canellos

Objektiivi poolt toimetas teksti Karol Kallas