Belgia filosoof ja poliitik Drieu Godefridi kirjeldab Gateway Punditis, kuidas Kaja Kallas rumaluse ja talitsemata meeleoluhäirete ajel üritab Euroopa Liidust teha veelgi jubedama koha kui see niigi on.
Kaja Kallas? Kaja kes? Enamus inimesi pole tema nime tõenäoliselt kuulnud ja kui ongi, siis juhuslikult mingis muus kaastekstis.
Milles on seisneb üks Euroopa Liidu tõsisemaid probleeme: siin on nüüd keegi, kes peab välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, samuti Euroopa Komisjoni asepresidendi ametit ja inimesed ei tea tema kohta pea mitte midagi.
Ainukene demokraatlik asi Euroopa Liidus on Potjomkini parlament.
Tõigaks on, et Euroopa Liit on bürokraatia, millel on märkimisväärne võim, mida see kasutab enam kui küsitaval moel ja ainukene demokraatlik asi seal on Potjomkini parlament, millele pole lubatud teha mingisuguseidki seaduslikke algatusi.
Sellises rõhuvas bürokraatlikus keskkonnas on Eestist pärit Kaja Kallas alates 2024. aasta detsembrist mänginud hävitavat, kuid otsustavat rolli. Mille näiteks võib tuua kaks kaasust: Venemaa varade läbikukkunud ärastamise tragöödia ja tragöödia, mille peaosaliseks on [Šveitsi erukolonel ja poliitikaanalüütik] Jacques Baud.
Kremli kuld
Kolmevaatuselises Venemaa varade tragöödias, mis vastselt lõppes, on Kallast näha kõikjal.
Esimeses vaatuses on ta Eesti peaminister. Eesti oli esimene riik, mis hääletas seaduseks Kallase algatuse, mille alusel lubati kõigi Eestis asuvate Venemaa varade hõlvamine. Isegi selliste, mis kuulusid erapankadele. See oli üheselt konfiskeerimine, mis põhines administratiivsel otsusel, mis tähendas, et asjasse puutuvatel "sihtmärkidel" polnud võimalik ennast kaitsta, ega isegi enda vaateid väljendada. Kui keegi on venelane, peab ta maksma, temalt võetakse kõik ja inimesed võiks selle juures vakka olla! Õigusriigi põhimõttest lähtudes on tegemist pehmelt öeldes küsitava tegevusega.
Toona kuulutas Kallase valitsus kindlameelselt, et see soovib antud Venemaa Keskpanga varasid puudutava "mehhanismi" – mis kujutab üheselt varastamist – laiendada üle Euroopa.
Eestlaste venevastasus on igati põhjendatud.
Teema taustaks saab välja tuua, et paljud eestlased ja eriti Kaja Kallas tunnevad Venemaa suhtes teatud liiki vihaga segatud hirmu. Mis on arvestades Eesti ajalugu arusaadav: Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL) "vabastas" pisikese Balti rahva 1945. aastal, keda tabas selle järel 45 aastat kestnud rõhuva nõukogude kommunistliku režiimi poolne tagakiusamine: küüditamised, "venestamised", diktatuur, viletsus ja kõikjal valdav keskpärasus. Eestlaste venevastasus on seega igati põhjendatud.
Teisalt vihkamine ja hirm kõike ei õigusta. Administratiivne ja sedasi meelevaldne Venemaa varade ärastamine, mille Kallas Eestis välja mõtles ja rakendas, on otseses vastuolus rahvusvahelise õigusega.
Kuna tegemist oli kokku Venemaa varadega mahus 38 miljonit (miljonit, mitte miljardit) eurot, siis pöörati teemale suhteliselt vähe tähelepanu.
Kuid Kallas ei jäänud sellega rahule. Tema püüdluseks oli kõigi Euroopa Liidus asuvate Venemaa varade, sealhulgas Venemaa keskpangale kuuluva 210 miljardi euro, administratiivne konfiskeerimine. Milline kogus raha! Tegemist oleks olnud läbi aegade suurima pangarööviga.
Kallas manööverdas niivõrd edukalt, et 2024. aasta detsembris sai temast Euroopa Liidu välisminister. Seni Euroopa Liidu tasandil õhus rippunud idee muutus projektiks, mille elluviimiseks rakendas Kallas kogu enda käsutuses oleva bürokraatliku võimu: ta soovis administratiivselt konfiskeerida kõik Venemaa keskpanga Euroopa Liidus asuvad varad. Seda lihtsa ametkonna otsusega, nagu tegemist oleks isevalitseja määrusega.
Venemaa varade röövimine oleks tähendanud rahvusvahelise õiguse ränka rikkumist ja Belgia finantsorjust Venemaa ees kuskil sajandiks.
Siinkohal laskumata mõistuspäraste põhjenduste üksikasjadesse, mis tõmbasid Kallase hullumeelsele projektile kriipsu peale, siis selline röövimine oleks tähendanud rahvusvahelise õiguse ränka rikkumist, vältimatut kahju hüvitamist ja Belgia finantsorjust Venemaa ees kuskil sajandiks. Lühidalt, Kallas ja tema kaasosalised üritasid käituda Venemaaga viisil, nagu üldjuhul käitutakse sõjas kaotanud poolega. Seda sooviti teha enne sõja lõppu, mida kõigi märkide järele otsustades Venemaa ei kaota. Tõeline hullumeelsus.
Kuid märkimisväärne on tegelikult tõik, et Euroopa Liit oli ainult juuksekarva kaugusel, et niisugusest pöörasusest oleks saanud ametlik poliitika. Kõik jäi ainult ühe riigi, tegelikult ühe mehe-, keda Ungari peaminister Viktor Orbán nimetas "kangelaseks": Belgia peaministri Bart De Weveri taha, et Euroopa Liidust ei saanud hullumaja, millega koos oleks kadunud rahvusvahelise rahandussüsteemi tasakaal.
Päris uudis on see, et mitmeid kuid "esindas" Euroopa Liitu väga madala IQ-ga isik, kes pritsis päevast-päeva kaamerate ees välja valeväiteid, kes polnud mõistuspärasel viisil võimeline vastama tema lapsikute kiskjalike püüdluste vastu toodud argumentidele.
Baudi juhtum
Siis tuleb Baudi kaasus, millest pole palju räägitud, kuna tema ametkondlik kirikuvande alla panemine toimus Venemaa varade kriisi haripunktis.
Jacques Baud on endine Šveitsi armee kolonel ja endine sõjaväeluuraja, kellele Euroopa Liit määras 2025. aasta 15. detsembril sanktsioonid. Osutatud sanktsioonid kehtestas Euroopa Ülemkogu ja need on suunatud isikute vastu, kes osalevad Venemaa korraldatud segaduse külvamise üritustes, mida pannakse toime eelkõige Ukraina sõjaga seotud teabe manipuleerimise ja propaganda levitamise teel. Mis kujutab endast niivõrd hämarat määratlust, et selle alusel saab karistada pea kõiki inimesi ükskõik mille eest.
Baudi süüdistuse sõnastuse kohaselt saab ametkondliku määrusega muuta sõnavabaduse kriminaalkorras karistatavaks kuriteoks.
Euroopa Liit süüdistab Baudi, et ta on "Venemaa propaganda kõneisik", kes levitab vandenõuteooriaid. Üksikasjalisemalt heidetakse talle ette seisukohta, et ajendatuna soovist pääseda NATO-sse käitus Ukraina viisil, mis põhjustas Venemaa sissetungi riiki. Liidu ametliku avalduse kohaselt toetas elik rakendas Baud väärteabe põhiseid tegevusi, mis õõnestasid Ukraina julgeolekut ja tasakaalu. Selline sõnastuse kohaselt saab ametkondliku määrusega muuta sõnavabaduse kriminaalkorras karistatavaks kuriteoks.
Üksikumalt tõi see meetmetena kaasa kõigi Baudi Euroopa Liidus asuvate varade külmutamise, liiduvabariikidesse sisenemise ja reisimise tõkendi ja Euroopa Liidu isikutele ning institutsioonidele tema rahaga abistamise- ning ärisuhete keelu. Tegemist on kaasaegsete inimese hävitamise võtetega.
Baudi sõnul puudub sellistel süüdistustel igasugune alus, ta eitab suhteid Moskvaga ja teatas, et kavatseb probleemiga pöörduda Euroopa Nõukogusse ning Euroopa Kohtusse. Kuna ta elab Brüsselis, siis sisuliselt ühiskonnast välja heitvad sanktsioonid puudutavad teda eriti karmilt.
Šveits, mis üldiselt jälgib samasugust Ukraina sissetungist ajendatud majanduslike ja rahaliste sanktsioonide joont kui Euroopa Liit, pole samas võtnud omaks Euroopa Liidu kafkaliku argoos sõnastatud "hübriidohtude" nägemust. Šveitsi majanduspoliitika riigisekretariaat (SECO; Šveitsi majandusministeerium) ei rakenda väärteabe ja propaganda eest sanktsioone, kuna hindavad sõnavabadust, mis Šveitsis kujutab suuremat põhiõigust kui Brüsselis.
Oluline on rõhutada, et Baudi ühiskonanst välja heitmise otsus langetati puhtalt ametkonna tasandil, mille juures ei pööratud mingisugust tähelepanu inimese õigusele ennast kaitsta.
Seda tüüpi sanktsioonide, mis on sihitud "väärteabe" vastu, aluseks on ja nende kehtstamiseks on ainult vaja Euroopa Liidu kõrge esindaja, kelleks on Kaja Kallas, ettepanekut. Mille peab kinnitama Euroopa Liidu Ülemkogu (mida antud juhul see tegi 2025. aasta 15. detsembri otsusega CFSP 2025/2572).
Baud on Euroopas sisuliselt surmale määratud, kuna proua Kaja Kallasele ei meeldi tema ideed.
Baudi ei süüdistata mitte üheski ebaseaduslikus teos.
Mille juures tuleb ära märkida, et Baudi ei süüdistata mitte üheski ebaseaduslikus teos. Tema süüks on ainult ideede ja arvamuste levitamine, millega proua Kallas ei nõustu. Tegemist on täielise õigusriigi põhimõtete ja sõnavabaduse õiguse eiramisega, mis muudab poliitika kohtumõistmiseks ideede üle. See on Prantsusmaa 1793. aastal: "Me ei pea läbirääkimisi! Meie tapame!"
Proua Kallas käitub freudistliku kirjelduse järele täpselt hüsteerilise isikuna: inimesena, kes ei suuda hallata enda teadvustamata viha, mis omakorda avaldub ogarate pursetena.
Kui Euroopa Liit tahab ellu jääda, peab Kallas lahkuma.
Tõlkis Karol Kallas