Meie võimsaimaks relvaks ja elukvaliteedi tõstjaks on hästikasvatatud, lasterikas perekond, kes on kokkuhoidev, kõrge suhtlemiskultuuriga ja armastusega seotud. Selline perekond tagab ja kindlustab meie tuleviku nii individuaalselt aga ka rahvuslikult ja riiklikult, kirjutab Eero Laidre vaimuliku ja ohvitseri Einar Laigna väljaütlemisi kommenteerides.
Pole olnud nii salakavalat ja ulatuslikku rünnakut, eesmärgiga rahvussuitsiid. Kes soovib tutvuda eurooplaste demograafilise statistikaga, võib väite paikapidavuses veenduda. Internetis on TFR (total fertility rate) saadaval.
Tõsi, need andmed pole põlisrahvuste vaid kodanike arvestuses ja näivad eksitavalt optimistlikumad. On ka varjatum – põlisrahvuste arvestus ja sealt selgub kui edukas on hävitustöö olnud. Sihiteadlikku eesmärki reedab fakt, et demokatastroofi vastu võitlemise vajadust pole rõhutanud läänelik ajakirjandus ega valitsused. Vastupidi. Pahempopulistlikud poliitikud, massimeedia ja massimeelelahutustööstus lausa pakatavad viljatu (seksuaal)elu kihutustööst. Homoseksuaalsust ülistatakse, selle negatiivseid tagajärgi aga varjatakse valede taha. Omasoohimurat kujutatakse kõigi vooruste kehastusena. Homopropaganda kritiseerimine on kutsub esile sallimatud rünnakud, ajakirjanduses on sellesisuliste lugude avaldamine keelatud.
Sünge pilt praegusest on mõeldud eelkõige hoiatuseks noortele. Tungib ju võõras, vaenulik väärõpetus just meie laste ja noorte ellu, hävitades ja rüvetades väärtusliku, mille on pärandanud esivanemad.
Vajame uut, sedapuhku kõlbelist ärkamisaega, jõulist valjaastumist rahvuskonservatismi kaitseks, iseseisvat mõtlemist ja moraalirestauratsiooni.
Olgu selles abiks meie mõtteteaduse tippu kuuluva filosoofi, ajaloolase, kaitseväe eruohvitseri ning vaimuliku, Einar Laigna mõtted. Siin vaid väike osa tema kullafondist.
Laigna on vaimne teejuht neile, kes soovivad elada väärikalt, teha oma elust meistriteos, olla kõrge vaimu- ja suhtlemiskultuuriga, südamlikud ja respekteeritud isiksused. Tema mõtted kaitsevad kõrgeid, üldinimlikke, Euroopa kristliku kultuuri püsiväärtusi ja me vajame neid kui soovime rahvusena alles jääda. Sest sõda juba käib. See on eelnevaist erinev kuid põhitunnustes sarnane. On võitjad ja kaotajad, hõivatud rahvad ning riigid. On võitjate diktatuur. Juhm ei märka lahingutegevust, ei suuda vaenlast avastada. Pihtasaanu on ajupesust nii nõmestatud, et peab vaenlasi oma sõpradeks ja sõpru vaenlasteks.
Oleme kaotajad kui peame rahvuslikke traditsionaliste vaenlasteks ja uusmarksiate (kes tahavad meist teha või on teinud endile kasulikud idioodid) oma sõpradeks.
Einar Laigna on öelnud: "Meie rahva tulevik sõltub sellest, missuguse noorsoo me üles kasvatame ja kujundame." Ta lisab: "Klassikalises kultuuris on alati peetud kasvatust, karakteri kujundamist olulisemaks ja tähtsamaks lihtsalt teadmiste ja oskuste andmisest."
Aga libaliberaalid on luba küsimata asunud meie lapsi kasvatama. Võõras võim kujundab hariduspoliitikat vastupidiselt sellele mida vajame eluterveks arenguks ja eduks. Meie lapsi ja noori töödeldakse seksuaalse väärastamise suunas, õhutatakse endid muutma suguvõimetuteks. Lastest tahetaksest teha perekondlikku eluviisi põlgavad, jätkusuutmatud üksiklased, nõrgemate kallal vägivallatsevad psühhopaadid, suhtlemiskultuurita jätkusuutmatud, meelemürgisõltlased. Selline on "läänelik" ja "avatud" Eesti.
Praeguseks pole ühtki Euroopa riiki, kus põlisrahva sündimuskordaja tagaks rahvuse säilimise.
Einar Laigna väitel on siin süü selles, et meisse sisendatakse tarbimishullust ja seksuaalanarhiat. Einar Laigna: "Tehniline tsivilisatsioon kui uusbarbaarsus hävitab pühadust ja igaviku vaimu. Tehniline tsivilisatsioon on ateistlik, sest lodeva nautlemise ning vaimu puudumise õigustamiseks sobib see hästi. Kui on ilmunud "uus" inimene – amoraalne inimtüüp, kes eluhävitavaid pahesid nimetab inimõigusteks, tehes kurja ja hävitades elu ilma süümepiinadeta, siis ei ole lõpp enam kaugel."
Uues sõjas oleme ümber piiratud ja läbimurre eeldab täielikku nulltolerantsi võõra ideoloogilis-propagandistliku diktaadi suhtes. Tuleb oma teadvus puhastada selliste värdsõnade mõjust nagu: "poliitiline korrektsus", "euroopalikud väärtused", ""ksenofoobia", "homofoobia", nõudmisest "ajaga tuleb kaasas käia", olla "salliv", "avatud" jms. Läänelik eelistus on "pehmo" – mannetu, avatud manipuleeritav, kes allub orjalikult võõrale mõjule. Einar Laigna: "Riigid ei püsi majandusel, riigid püsivad moraalil." Laigna on veendunud, et kui ühel rahval on kõrge ja rikkumatu moraal, mida nad väärtustavad üle kõige, tuleb ka edukas majandus, kõrge elatustase ja kõik muu vajalik. Rahavõim vihkab ja kardab moraali, ta pole kunagi olnud ega saa olema inimesest hooliv.
Võim hoolib ja lähtub ainult võimust. Laigna rõhutab: "Me ei saa loodusseadusi ja psüühikaseadusi muuta, kuid me saame neid ignoreerida." Just seda sunnib neomarksistlik välisvõim meid tegema. Järeleandmine tähendab meie lõppu.. Et olla võitjad selles moodsas aõjas, peame avaldama vastusurvet eluhaigele ajupesule. See on iga lapsevanema olulisim kohustus oma laste ees: kaitsta neid satanistliku väärõpetuse eest, mis levitab degenereerumispropagandat.
Markantseim näide eluhaigusest on kahest "isast", ka kahest "emast" ja ostetud lapsest kokku liidetud homokoosluse nimetamine perekonnaks ja selle pöörasuse tunnistamine võrdväärseks normaalse perekonnaga. Kuidas saab nii jultunult eirata looduse seadust, mis igapäevaselt meie silme all on kinnistunud ümberlükkamatuks faktiks? Elu saab jätkuda vaid naise ja mehe liidu kaudu ja laps vajab harmooniliseks arenguks nii ema kui isa? Universumi bioloogilist seaduspärasust ei saa muuta käibeideoloogiliste direktiividega.
Einar Laigna: "Küpse mehelikkuse ja naiselikkuse kriis on osa Euroopa päritolu rahvaste üldisest kriisist, ellujäämiskriisist.Meil on tulevikku siis kui meil kasvavad üles terved sugupõlved, uued, kõlbeliselt kõigutamatud mehised mehed ja naiselikud naised. Sest elu püsib vaid kahesoolisuse erinevusel. Ainult see erinevus rikastab." Laigna toob hoiatava näite ajaloost: "Rooma impeeriumi ühiskond lagunes moraalselt. Kunagine vooruste ja tarkuste kultus oli asendunud lodeva ja nautleva hedonismiga. Kui seksuaalsus muutub soo jätkamise asemel asjaks iseendas, siis levivad igasugused väärastunud vormid."
Just seda näeme läänelikus mõjuruumis. Just seda viib ellu meie praegune pahempopulistlik valitsus.
Salakaval, et moraaliliberaalid poevad noorte hinge eelkõige just massimeelelahutustööstuse toodangu kaudu.
Näiteks seksuaalset väärastumist idealiseervates filmides. Eriti aga noorte muusikat tegevate rokkarite subkultuuri kaudu. Noortel puudub positiivne ja popp eeskuju. Selle asemele on laval lodev pehmo, narko- ja erotomaan, tahtejõuetu sübariit. Meheks sündinu püüab võimalikult naiselik välja näha ja kiljub peenikese häälega. Suurem osa noorte "iidolitest" on endid surnuks joonud või süstinud. Paljud eeskujud on skandalistid, psühhopaadid, rohujuuretasandil intellektiga, epateerivad omasoohimurad jms. Võimule ei meeldi tugevad natuurid, raudse tahtega ja tahtejõuga, enese madalaid tunge kontrollivad ja mittemanipuleeritavad isiksused.
Lõbutsemine kuulub eluterve ja täiusliku noore inimese juurde. Ent lõbu ja reaalse elu kohustused peavad olema tasakaalus. Ahnurid, kes teenivad tohutuid summasid noorteeufoorilisse hüsteeriasse ajamise pealt, löövad kokku muinasjutulisi kasumeid. Ahnurid hoolitsevad selle eest, et noor lõbujanuline naudiks enda rahast lagedaks ja paljudel juhtudel koguni surnuks.
Einar Laigna on mures meie noorte vähese iseseisvuse pärast. Ta väidab, et kultuuriline alaväärsuskompleks väljendub ütluses "ajaga peab kaasas käima." Einar Laigna: "Armetu on soov kellegi moodi olla. Lõppude lõpuks on ka meil oma sajanditepikkune kultuuritraditsioon ja ellusuhtumine, mis on taganud meie allesjäämise."
Nüüd muidugi hüüavad ajupestud pehmod: Milleks sünnid, niigi on maailm ülerahvastuv!
Stopp!
Valgenahaline eurooplane pole ülerahvastaja olnud juba ammu. Oleme hoopis väljasurejad. Meie ilusa maa pärandavad siia toodud võõrad, kes on rikkumata eluviisi, moraali, usundi ja traditsioonidega. Need rahvad on elujõulised ja nende perekonnad lasterikkad. Meie hääbume oma rumaluses, orjameelsuses ja pahelisuses kui võtame vastu ja tunnistame omaks satanistliku hävinguõpetuse.
Milliseks kujuneb elu hääbuva vähemusena oma kodumaal? Praegusest elatustasemest ja elukvaliteedist ei tasu siis unistada. Sellise tuleviku on määranud meile Lääs.
Einar Laigna näeb noorte ees kaht valikut. Esimene valik: "Tee valgustatud jumalikkuse poole, mis sünnitab kultuuri, väärikuse, enda ja oma elu kvaliteedi tõusu. Teine on labastumise ja minnalaskmise tee. Valgustatud teel püütakse kõike meis peituvat pahelist allutada tahte läbi mõistuse ja teadmiste valitsuse alla."
Lodevale ja mugavlevale minnalaskjale ei pruugi tee valguse poole olla ahvatlev aga sellel on vaieldamatu eelis – see tee viib üles, inimlikesse kõrgustesse, tõstab meid välja mandumisest.
Einar Laigna: "Missugune on inimese enda teadlik pürgimus? Kas ta tahab ennast valitseda kuningana, käies väärikuse teed? Või valitsevad inimest madalad tungid ja sellest tulenevad emotsioonid? Nende arenguliinide võitlus ongi maailma ajalugu. Kas sa valid eneseületust nõudva tee, hoides slime ees kõrget ideaali või mugava tee, sest allakäiguks ei ole pingutust vaja."
Inimesed, eriti aga noored hindavad vabadust, ent vabadust on kahesugust rõhutab Einar Laigna: "Plebeile tähendab vabadus teha kõike mis meeldib või mida ta tahab." Sellele vastandab Laigna kõrgeväärtusliku, tahtejõulise inimese arusaama vabadusest. "…see tähendab, et sa tahad ja sulle meeldib teha seda mida PEAB. Vabadus ilma kohusetunde ja vastutustundeta on orja arusaam vabadusest."
Libaliberalismi "isa" Herbert Marcuse teoretiseerib eurooplaste hävingu soodustamise teemal: "Me saame nad elujõuetuiks teha esmalt vaimselt ja moraalselt ning seejäred nad hävivad ise. Me sisendame neile, et ebaloomulik on loomulik ja loomulik on ebaloomulik." Sellega just praegu läänelik propaganda tegeleb. Meile sisendatakse, et kiimakooslus kahest isast ja ostetud lapsest on loomulik ja võrdväärne normaalse, emast ja isast koosneva perekonnaga.
Sündigu meis kaitsetahe ja võidelgem endi püsimise, väärikuse, häbistava lüüasaamise vastu. Mingil juhul ei tohi see olla võitlus, mis väljub seaduslikkuse piiridest. Sellega anname vaenlasele mugava võimaluse meid represserida ja teha kahjutuks. Ka tänavameeleavaldused on kasutud. Need on meisse ülekohtu tõttu kogunenud liigse "auru" väljalaskmised, mille tulemused on nullilähedased.
Edukas võitlusviis on moraali ja looduse eksistentsiaalsete seaduste, perekonna ja traditsiooniliste väärtuste kaitsmine. Meie võitlus on tõmbumine sisepagendusse, ideoloogilisse autarkiasse. Võitlus läänelikkuse ees lömitamise vastu.
Meie võimsaimaks relvaks ja elukvaliteedi tõstjaks on hästikasvatatud, lasterikas perekond, kes on kokkuhoidev, kõrge suhtlemiskultuuriga ja armastusega seotud. Selline perekond tagab ja kindlustab meie tuleviku nii individuaalselt aga ka rahvuslikult ja riiklikult. Sellise perekonna isa ja ema tungivaim kohustus laste ees on nende teadvuse hügieen: puhastamine sellest rüvedusest, millega koolid ja noorteorganisatsioonid aga ka LGBT-ühingud meie järglasi ründavad.
Einar Laigna paneb meile südamele: "See, et meie ümber on suurem maailm ja me sõltume sellest, peaks olema selge ühestainsast pilgust tähistaevasse."
Sõltugem siis Suurest Maailmast kuid mitte mingil juhul võõrast, meid hukutavast satanistlikus ajupesusurvest!