Raamatukauplustesse on jõudnud elulooline romaan "Gosudar", mis räägib tsaar Ivan IV-st, keda tuntakse ka lisanimedega Julm, Äikeseline ja Hirmus. 815-leheküljelise teose autoriks on portaali Objektiiv kolumnist ja kaastööline Roland Tõnisson.
Ajaloolane Jaak Valge, PhD, Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituudi dotsent:
"Praegusel ajal leiame poelettidelt harva ajalooromaane ning lugejad otsivad meelsamini meelelahutuslikku, kõmulist materjali.
Roland Tõnisson on võtnud kirjutada Venemaa esimesest tsaarist Ivanist. Ehk võiks sedagi liigitada kõmulise persoonikirjutise hulka, sest värvidest jääb selle inimese kirjeldamiseks väheks.
Ta on üritanud Ivan Julma küljest maha koorida seda, mis on talle aegade jooksul ümber ja peale laotud. Aegade möödudes võivad ju sündmused ja persoonid avaneda hoopis teises valguses – kas siis tõesemas või mitte. Ammu elanud isikud saavad endale vahel järeltulijatelt teenimatult pärjad pähe, teised lüüakse häbiposti, ilma et oleks korralikult juurdlust läbi viidud. Kui keegi tahab teada saada, milline oli selleaegne Venemaa, siis võtab ta lugeda "Valitsejat". Ivani imagot kujundasid Euroopas kaks tema juurest jalga lasknud sakslasest seiklejat ning vürst Kurbski, keda peetakse ekslikult Venemaa esimeseks poliitiliseks dissidendiks. Ka toona teati, kuidas raamatuid müüa ning kui see kolmik avaldas oma teosed Venemaast ja selle valitsejast, said neist bestsellerid tänu hulgalisele väljamõeldud materjalile mis tänu oma sensatsioonilisusele leidsid hea vastuvõtu ning kinnitasid stereotüüpe sellest kaugest ja metsikust maast.
Tõnissoni teos tabab hästi ajastu hõngu, viib lugeja mitmesaja aasta vanuste sündmuste keskele ja toob inimhinged päevavalguse kätte nende ahnuses ja ülluses. Ivan ise avaneb lugeja ees kui laps, nooruk, abikaasa, väepealik, mees, valitseja, patune ja kahetseja, tapja ja armulikkus ise, sõber ja vaenlane. Ta on taga kiusatud tagakiusaja. Nägemus endast kui Jumala tahte täideviijast ei lase kõhelda oma otsustes ja tegudes. Toonane ühiskond oli religioossusest lausa läbi imbunud ning autor kui teoloog ja õigeusu vaimulik suudab seda näha ja tõlgendada hoopis paremini kui keegi, kes vaid tagantjärgi tarkusega kirjeldab möödunud sündmusi. Omaaegsed inimsuhted ja keelepruugi tõlgib autor tänapäeva keelde ja toob selle ladusalt lugejani, kaotamata siiski toonast sõnapruuki ja mõttekäiku. Teos on mahukusele vaatamata lahedalt loetav. Sellest hoolimata, et raamat viib lugeja Moskvast Stockholmi, Tallinnast Krakowisse ja Kaasanist Arhangelskisse ning Soome.
Ehk on selles teoses dialooge palju, aga see on ilmselt maitse küsimus. Igatahes selgitavad needki sündmuste ja tegelaskujude olemust. Jäägu see juba lugeja enda otsustada.
"Gosudar" ehk "Valitseja" on biograafiline teos mis avab Ivani olemuse teisiti kui see on olnud kombeks. Siit leiab rohkelt inimsuhteid ja vähem lahingukirjeldusi. Rohkem Ivani psühholoogilist palet ja poliitilisi aadrilaskmisi ning teda ümbritsevate inimeste olemust. Oma koht on selles teoses loomulikult opritšninal ja selle tagamaadel. Kindel koht on vaimulikel tsaari kasvatajate, tallalakkujate ja kriitikutena.
Ivan sündis siia ilma suurvürstiks ja see ei olnud talle mitte just hea saatuse kingitus. Ta ei elanud endale, vaid riigile. Kas ja kuidas see tal õnnestus, seda saab otsustada lugeja ise."
