Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller peab vaatamata probleemidele Venemaa gaasitarnetega algaval talvel energiakriisi Euroopas vähetõenäoliseks, kuna riigid olevat selleks valmistunud. Miller muretseb pigem selle pärast, kuidas ilma Vene gaasita järgmisel talvel hakkama saadakse.
"Hoolimata Venemaa gaasitarnete lõppemisest saadakse läheneva talvega ehk siiski hakkama. Euroopa Liidu riigid on saavutanud gaasihoidlate 80-protsendilise täituvuse planeeritust kaks kuud varem ning vähendatud on ka gaasi tarbimist üldisemalt: aastases võrdluses tarbiti augustis maagaasi 10% vähem," tõi Miller Eesti Energia elektrituru ülevaates välja.
"Kui eelmise aasta lõpus oli Venemaal Euroopasse tarnitud maagaasi osakaal 25% juures, siis augustis oli see langenud 10% tasemele. Seda eelkõige Venemaa reaktsioonina Euroopa sanktsioonidele," selgitab ta.
"Seetõttu on võrreldes aastatagusega Euroopas oluliselt kasvanud nii LNG (veeldatud maagaasi – toim.) kui Norra maagaasi osakaal. Just LNG vastuvõtu võimekuse väljaehitamine on praegu Euroopas fookuses, et Venemaa energialõksust pääseda. Saksamaa esimene LNG kai peaks valmima Wilhelmshavenis 2022 aasta lõpuks."
Enne teadet Venemaa gaasitarnete lõpetamisest oli kaks nädalat rekordeid püstitanud maagaasi hind langenud viimase kahe nädala madalaimale tasemele, 214 euroni megavatt-tunni eest. Miller nendib, et pikema perioodi võrdluses on see hind endiselt väga kõrge, olles üle 2,5 korra kallim kui juunis ning keskmine nädala gaasihind oli 245,8 €/MWh. Eile alustasid gaasiturud selle teate peale aga +25% hinnatõusuga.
"Kui möödunud esmaspäeval kerkis Euroopa energiahindade lakmuspaberiks olev Saksamaa aasta-ette elektrifutuur üle 1000 euro/MWh, siis juba kolmapäevaks oli hind kukkunud 54%. See näitab kuivõrd tundlik ollakse iga energiaturgu puudutava uudise ja teate suhtes. Ka 486 eurot megavatt-tunni eest on viimase aastakümne keskmisest siiski kümme korda kõrgem. Esmaspäeva hommikul pöörasid futuurid Nord Stream 1 katkestuse tõttu taas tõusule. Kuigi saabuvaks talveks on gaas varutud, ei ole täna selge, kuidas järgmine, 2023. aasta talv Euroopas hakkama saada, kui Venemaalt ei hakkagi enam Euroopasse gaasi tulema," muretseb Miller.
"Euroopa Liit on välja pakkumas erinevad meetmed energiahindade ohjeldamiseks. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on lubanud nende põhijooned avaldada 14. septembril. Üks plaan sarnaneb erakorralise kasumi maksule, mida gaasijaamadest madalama kuluga tootjad teenivad kõrgete gaasihindade tõttu. Saadud tulu suunataks riigieelarvesse, et aidata rahastada energia lõpptarbijate toetamist. Teine plaan kutsub üles liikmesriike tarbimist vähendama ja tiputarbmist nihutama väiksema koormusega tundidele. Lisaks kaalutakse ka võimalusi elektrile ja gaasile hinnalae kehtestamiseks," selgitab Miller.
Leevendusmeetmed on üle Euroopa väga oodatud, kuivõrd augustikuu keskmine elektrihind oli Milleri sõnul ajaloo kõrgeim enamikes riikides. Eestis jäi keskmiseks 361,35 eurot megavatt-tunnist, Lätis 467,75 eurot megavatt-tunnist, Leedus 480,39 eurot megavatt-tunnist ja Soomes 361,35 eurot megavatt-tunnist. Võrreldes detsembriga oli hind augustis Leedus ja Lätis üle kahe korra kõrgem.
"Positiivseid uudiseid tuli Prantsusmaalt, kus valitsuse surve tulemusel lubas riiklik energiaettevõte EDF talveks töökorda saada ja taaskäivitada kõik oma 56 tuumareaktorit. Prantsusmaa tuumatootmine on sel suvel olnud suure kuumuse tõttu oluliselt piiratud, sest jaamade jahutuseks kasutatavate jõgede veetase on tavapärasest madalam," nentis ta.
Milleri sõnul pole aga energiahindade mõju inflatsioonile veel kaugeltki täielikult avaldanud: "Maagaasi kõrged hinnad mõjutavad mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks maailma suuruselt viiendas keraamiliste plaatide tootja riigis Hispaanias on savi muundamine keraamiliseks plaadiks aastases võrdluses kallinenud 1047%."
"Euroopa emissioonide kauplemissüsteemis langes CO2 kvoodi hind möödunud nädalal keskmisele tasemele 77,9 €/t (-8,8 €/t võrreldes eelmise nädalaga), kuid pikaajaliselt oodatakse tõusutrendi jätkumist, sest Euroopa pole oma kliimeesmärkidest kõigest hoolimata loobunud," kirjutab Miller.
Toimetas Martin Vaher