Siseministeerium on välja töötanud eelnõu muutmaks kirikute ja koguduste seadust. Selle on tinginud pakiline soov siduda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik lahti oma emakirikust Venemaal. Lisaks sellele on siseministeerium mängu toonud "ohu avalikule korrale või inimõigustele", vahendab Meie Kirik.
Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee ütles Postimehele, et "usuvabaduse kattevarju aga ei tohi peita tegevusi või sõnumeid, mis on ohuks meie avalikule korrale või inimõigustele".
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) kutsub aga valitsust ja riigikogu hoiduma sammudest, mis võiksid kahjustada usu- ja väljendusvabadust. Samuti märgib EKN, et nad tajuvad kirikute autonoomsesse elukorraldusse sekkumise ohtu.
Kirikute ja koguduse tegevust reguleerivat seadust tahetakse täiendada järgnevalt:
(21) Kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster ei või juhinduda oma tegevuses välisriigi isikust, institutsioonist või ühendusest ega olla põhikirjaliselt, usutunnistuselt või õpetuslikult temaga seotud, kui see isik, institutsioon või ühendus:
1) kujutab ohtu Eesti avalikule või põhiseaduslikule korrale;
2) toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu kasutamisele või vägivallale või
3) on oma tegevuses vastuolus rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega.
Juba möödunud aasta novembris siseminister Lauri Läänemetsale saadetud kirjas kommenteerib Eesti Kirikute Nõukogu pakutud sõnastust järgmiselt:
"Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud on Piibli õpetuse ja ajalooliselt sõnastatud usutunnistuste kaudu seotud väga paljude teiste kirikutega üle maailma. Samuti on mitmed Eestis tegutsevad kirikud ja koguduste liidud osaks ülemaailmsetest kirikutest, liitudest ja ühendustest või kuuluvad oikumeenilistesse kogudesse (nt Kirikute Maailmanõukogu, Euroopa Kirikute Konverents, jne), kuhu kuulub sadu teisi kirikuid. Mitmetega nendest tunnistatakse usku sama usutunnistuse alusel ja jagatakse sama õpetust. Ühegi samasse oikumeenilisse kogusse kuuluva kiriku, koguduse, kloostri või koguduste liidu seotust või koostööd oma asukohamaa poliitiliste võimudega ega ka ühegi nende kirikute esindajate väljendatud seisukohti ei ole Eesti Kirikute Nõukogul ega selle liikmeskirikutel võimalik kontrollida ega mõjutada."
Sellest tulenevalt palub EKN kustutada eelnõust sõnad "usutunnistuslikult" või "õpetuslikult". Samuti tehakse ettepanek kirjutada eelnõusse sisse ekspertide kaasamine usulise ühenduse dokumentide menetlemiseks ja muuta läbivalt eelnõus kasutatud terminit "rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega" ning asendada see Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 kasutatud terminiga "rahvusvahelise õiguse normidega".
"Eesti Kirikute Nõukogul kui ka selle liikmeskirikutel on Piiblil põhinevad ajaloo jooksul välja kujunenud õpetuslikud seisukohad mitmetes ühiskonda puudutavas küsimuses (nt suhtumine aborti, eutanaasiasse, samasooliste abieluga seotud küsimustesse jne). Mitmetes nendes küsimustes on kiriku õpetuslikest seisukohtadest erinevalt oma seisukoha kujundanud või kujundamas ka Eesti riik," öeldakse Urmas Viilma poolt allkirjastatud kirjas.
"Seni on riik kirikute autonoomiat oma õpetust ise kujundada ja järgida austanud ja aktsepteerinud ning ei ole kiriku siseelu õpetuslikku, administratiivsesse ega kanoonilisse korraldamisse sekkunud. Käesolev seaduse muutmise algatus teeb Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad murelikuks ja ettevaatlikuks, sest tajume kirikute autonoomsesse elukorraldusse sekkumise ohtu.
Euroopas on juba riike, kus on märgata arenguid, mille tulemuseks on kristlaste ja kirikute esindajate usu- ja sõnavabaduse piiramine või liikmete karistamine oma usuliste veendumuste rahumeelse väljendamise pärast. Seepärast kutsume Vabariigi Valitsust ja Riigikogu hoiduma sellistest sammudest, mis võivad ohustada individuaalset ja kollektiivset usu-, sõna- ja väljendusvabadust Eesti Vabariigis."
Eelnõu peaks riigikogu menetlusse jõudma veel jaanuarikuus.
Toimetas Martin Vaher