Alljärgnev on Eesti Kirikute Nõukogu avaldus seoses plaaniga keelustada laste ebaõiglane füüsiline karistamine.
ÜHTKI LAST EI TOHIKS KARISTADA SURMAGA!
EKN väljendab heameelt juba kehtivas seadusandluses sätestatud lastevastase vägivalla keelu üle. Toetame jätkuvalt taoliste hoiakute süvendamist Eesti ühiskonnas, kaasa arvatud olemasolevate seaduste parendamist ebaõiglase füüsilise karistamise ennetamiseks, keelamiseks ja taunimiseks kasvavate laste elus.
Teatud perekondlikus ja/või sotsiaalkultuurilises kontekstis rakendatud ning samas õiglasena tunduv karistusviis võib teises perekondlikus ja/või sotsiaalkultuurilises kontekstis osutuda sootuks ebaõiglaseks ja vägivaldseks. Nii võivad lubamatu kehalise karistamise sarnaselt põhjustada lastele korvamatut valu ka sügavalt hingelised haavad, mis löödud inimlikult kaitsetu pisipere ellu mitte niivõrd füüsilise, kuivõrd vaimse vägivallaga, olgu verbaalselt või mitteverbaalselt.
Sellest lähtuvalt taunib EKN lastevastase vägivallana mis tahes karistusviisi, mis riivab neile Kõigekõrgema poolt garanteeritud inimväärikust ning seda konkreetsetes perekondlikes ja/või sotsiaalkultuurilistes suhetes puhtsüdamlikult kaitsvat lapselikku õiglustunnet. Poliitiliselt või juriidiliselt korrektse loogikaga karistus ei pruugi olla moraalselt ainuvõimalik. Nagu kohtusüsteemis, nii tuleb ka lastekasvatuses distsiplinaarotsuste langetamisel lähtuda õiglusest ja selle paiguti paindlikkusest, mitte pelgalt formaaljuriidilisest õigusest ja selle jäigast paindumatusest.
Laste kehalise väärkohtlemise küsimuse käsitlemisel tuleb samas tunnistada, et Eesti Vabariigis pole tänaseks veel selgeks räägitud, millal algab ja lõpeb lapseks olemine inimelus. EKN avaldusele kontrollida raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse vastavust Põhiseadusega (§ 16), mis kaitseb igaühe õigust elule, vastas õiguskantsler Allar Jõks, kiri 04.04.2002.a, nr 1-14/32, muu seas:
Samas tunnistas õiguskantsler vanemate suvast lähtuva abordi 12. rasedusnädalani lubamise suhtelist kokkuleppelisust. EKN hinnangul muutub aga küsimus sünnieelsel eluperioodil jäägitult kaitsetus olukorras laste füüsilisest tapmisest eksistentsiaalselt aktuaalsemakski kui juba sündinud laste vanemate poolse kehalise karistamise ühel või teisel moel ärakeelamine.
Ühtki last ei tohiks karistada surmaga! Keelustades füüsilise karistuse tuleks samas igal juhul keelustada laste tahtlik tapmine. Kui lasteombudsman on otsustanud kaitsta kõiki Eestimaa lapsi neid ohustava füüsilise vägivalla eest, ja seda mitte ainuüksi vastavalt reguleeritud lastekaitseseaduse jõustamise nimel, vaid nimelt põhimõttelise suhtumise ümberkujundamise pärast ühiskonnas tervikuna, siis ei tohi seda mingil juhul teha poolikult, jättes seadusesse alles võimaluse tunnistada õigeks vanemate arusaamise järgi soovimatult elunema ja kasvama hakanud laste surmasaatmise. Ühegi inimese ega inimgrupi õigused elule ja isikupuutumatusele ei saa muutuda ülimuslikuks ega välistavaks teiste õiguste suhtes, olgu juba sündinud või veel sündimata inimelude suhtes.
EKN on valmis toetama tingimusteta lastevastast füüsilist väärkohtlemist, sh kehalist karistamist keelava seadusandliku algatuse elluviimist, kui sellesama algatusega taotletakse samas laste füüsilise tapmise, sh vanemate suvast lähtuva abordi keelamist enne 12. rasedusnädalat. Vastasel juhul hakkab teatud inimestele, sh juba sündinud lastele omistatud autonoomsete õiguste kogum tahes-tahtmatult kõrguma üle teiste inimeste, sh alles oma ema ja isa ning perekonna ellu sündimist ootavate laste eluõiguse ja isikupuutumatuse üle.
Eesti Kirikute Nõukogu
19.11.2012 Tallinnas