Eesti Leegioni Sõprade Klubi kogub annetusi ja toetusallkirju, et anda Tiit Madissonile Eesti Rahva Tänumedal

Tiit Madisson. Foto: Veiko Vihuri

Eesti Leegioni Sõprade Klubi on algatanud korjanduse ning toetusallkirjade kogumise, et autasustada vabadusvõitlejat Tiit Madissoni Eesti Rahva Tänumedaliga.

Medal asutati 2008 aastal Ain Saare poolt ning anti sama aasta oktoobris üle Harald Nugiseksile Tori kirikus. 

Tänumedali valmistamiseks saab teha omapoolse annetuse. Medali valmistamist toetanud isikute nimed kantakse köidetud raamatusse ja antakse ühes medaliga üle Madissonile. Annetus tuleks teha Eesti Leegioni Sõprade Klubi arvele LHV pangas ( EESTI LEEGIONI SÕPRADE KLUBI MTÜ, EE827700771004386677, selgituseks ER TÄNUMEDAL).  

Eesti Rahva Tänumedalile saab anda ka toetusallkirja Eesti Leegioni Sõprade kodulehel elsk.ee või saata postiga aadressil Raplamaa, Märjamaa vald, Tiduvere küla, Pärna, 78031. 

Tiit Madisson sündis 4. juunil 1950. aastal Tallinnas. Kooliharidust sai Põltsamaal ja Paides. 17-aastaselt asus tööle autoremondilukksepana. Õpingud jätkusid kaugõppekeskkoolis. Pärast sõjaväeteenistust päädis noormehe suur lugemus ja huvi ajaloo vastu kindla seisukohavõtuga nõukogude võimu suhtes. Mitmetele poliitilistele väljaastumistele järgnes KGB kestev huvi. 

Tartus kohtus Tiit silmapaistvate vabadusvõitlejatega, kes kõik varem või hiljem arreteeriti kui “nõukogudevastased elemendid”. 

Aastal 1981 saadeti noor vabadusvõitleja Madisson neljaks aastaks range režiimiga vangilaagrisse ja kaheks aastaks asumisele, süüdistatuna selles, et kirjutas oma elukohas käsitsi ümber illegaalse, nõukogude tegelikkust laimavate kirjutiste kogumiku “Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“, saatis kirjutise edasi teistele isikutele tutvumiseks ja kirjutusmasinal paljundamiseks, oli mitme avaliku kirja nagu „Läkitus eesti rahvale“, „Lisa rahufondile“, „Protest“ ja kirjutise „Päevi Tiit Madissoni elust“ autoriks. 

Peale karistuse kandmist jätkus võitlus okupatsioonivastaste meeleavalduste korraldamisega. Koos teiste vabadusvõitlejatega loodi grupp MRP-AEG, mille avalikuks esindajaks sai Tiit Madisson. 

1987. aastal korraldas MRP-AEG Tallinnas Hirvepargis ajaloolise tähtsusega meeleavalduse, kuhu kogunes mitu tuhat eestlast. Nõuti Molotov-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. Ürituse tulemusena võeti KGB algatusel Madissonilt ära NSVL kodakondsus ja saadeti riigist välja Viini. 

Tänu Rootsi pagulaseestlaste abile pääses Madisson Rootsi. 

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal jõudis Madisson tagasi kodumaale, kus lülitus aktiivselt poliitikasse. Ta oli Eesti Kongressi, Eesti Kodanike Komitee ja ERSP juhatuse liige ning organiseeris Kaitseliidu Pärnu maleva tegevust. Tema algatusel loodi aastal 1994 Eesti Rahvuslaste Keskliit, mille loosungiks oli „Kord riigis majja“. 

1996. aastal arreteeriti Madisson süüdistatuna „kõigi tingimuste loomises relvastatud riigipöörde katseks“ ja mõisteti kaheks aastaks vangi riigireetmise eest. 

Kuna Eesti valmistus astuma Euroopa Liitu, ei olnud poliitvangide olemasolu soovitatav. Riigikogus võeti seetõttu vastu amnestiaseadus. 1997 vabanes Madisson vanglast ja asus elama Lihulasse. 2003. aastal valiti ta Lihula vallavanemaks. 2004. aastal püstitati Lihulasse Madissoni toetusel Eesti kaitselahingutest 60 aasta möödumise tähistamiseks mälestussammas, mis nädala pärast peaministri korraldusel ja rahva suureks pahameeleks ära viidi. 

2006. aastal oli Madisson üks meeleavalduse organiseerijatest Tallinnas, eesmärgiks pronkssõduri teisaldamine Tõnismäelt. Aastal 2010 korraldas ta Tartus meeleavalduse luksusliku „pingviinide paraadi“ vastu ajal, kui paljud tavakodanikud tundsid puudust. Sellest julges osa võtta vaid ca 50 inimest. 

Masendununa eliidi priiskamisest ja kodanike argusest vabas Eestis siirdus Madisson koos abikaasaga pagulusse Hispaaniasse. 2016. aastal naases ta abikaasa haiguse tõttu Eestisse. 

Madisson on andnud välja kümme raamatut, mis kajastavad tema elulugu ja ajaloolisi sündmusi. Madisson on avaldanud ka artikleid Objektiivis ning on mitmed korrad viibinud meie stuudios intervjueeritavana. 

Toimetas Markus Järvi

Tiit Madisson: väärikus tähendab käia nii, et sul endal poleks oma tegude pärast häbi

Tiit Madisson: suurem osa eesti rahvast ei lähtu ideaalidest, vaid omakasust

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!