Eesti poliitilise eliidi seisukohad USA poolt Iraani teise mehe mõrvamise suhtes on olnud toetavad. Olgugi, et tegu on selgelt rahvusvahelise õiguse vastase rünnakuga, ei ole hukkamõistu kostunud.
Päeval kui Eesti alustas ametlikult tegevust ÜRO ühe olulisema allorganisatsiooni Julgeolekunõukogu liikmena, tabas Lähis-Ida viimaste aastate üks tõsisemaid kriise: Ameerika Ühendriikide droonirünnakuga tapeti Iraani tähtsuselt teine mees, kindral Shahid Sardar Marshall Quasem Soleimani.
Kuigi kõlas teatud kahtlusi Iraagi pealinna Bagdadi lennujaama lähistel toimunud rünnaku seaduslikkuse osas, teatasid Eesti ministrid ja tuntud poliitikud, et Eesti toetab Ameerika Ühendriike.
Kaitseminister Jüri Luik teatas, et "fakt on see, et me seisame koos USA liitlasega olukorras, kus ameeriklased kaitsevad nii diplomaate kui ka sõjalisi rajatisi Iraagis ja mujal Lähis-Idas."
"Seisame oma USA liitlaste kõrval, mõistsime just hiljuti hukka rünnakud USA saatkonna vastu Bagdadis ning rõhutasime vajadust diplomaatide kaitseks," lisas omalt poolt välisminister Urmas Reinsalu.
"On selge, et rahvusvaheliselt sanktsioneeritud see rünnak ei olnud, aga seda kindlasti ei olnud ka Iraani mahitusel ja osalusel toimunud rünnak Ameerika Ühendriikide saatkonna vastu Bagdadis. Ameerika Ühendriigid kindlasti jätavad endale alati õiguse ka sellistele sündmustele reageerida," toonitas aga endine välis- ja kaitseminister Sven Mikser.
Reformierakondlase Marko Mihkelsoni sõnul viib Iraani revolutsioonilise kaardiväe välisoperatsioonide üksuse juhi kindral Qassem Soleimani tapmine Bagdadis vältimatult olukorra eskaleerumisele mitte üksnes USA ja Iraani suhetes, vaid sunnib kiiremini võidurelvastuma Saudi-Araabiat ning regiooni teisi riike. Reformierakondlase sõnul kasvab rünnaku tulemusena Iraani mõju Iraagis, Iraan kiirendab tuumarelva loomist ja nimetatud riigi toetusel tegutsevad terroristid muutuvad agressiivsemaks.
Mihkelson avaldab sotsiaalvõrgus Facebook lisaks arvamust, et Iraani kindrali tapmisega kaasnevast konfliktist lõikab kasu eelkõige Venemaa.
Kui poliitikute sõnavõttudest võib välja lugeda muret uue võimaliku täiemahulise sõja puhkemise pärast, siis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Sven Sakkov seda ei usu.
"Raske on ette kujutada sellist täiemõõdulist sõda selles piirkonnas, kuna Iraan teab, et ta ei suuda sõjalises laupkokkupõrkes USA-ga kuigi palju ära teha. Ja USA teab, et ta ei suuda tegelikult Iraani sõjaliselt põlvili suruda. USA juhtkond on väsinud sõdadest Lähis-Idas, ei ole mingit huvi maavägedega ühtegi operatsiooni Iraani pinnal teha," vahendab Sakkovi sõnu ERR.
Toimetas Karol Kallas