Homoideoloogia propageerimine Vilniuses "Võrdsuse marsi" loosungi all. Välisriikide poolt toetatud üritusel olid kohal ka Eesti homoaktivistid. Foto: Petras Malukas, AFP/ Scanpix

14. juunil tegi Leedu Vabariigi välisministeerium koos paljude Leedus resideeruvate suursaadikutega ühise avaliku toetusavalduse kohalikule homokogukonnale ning Vilniuses toimunud üritusele Baltic Pride 2016.

Homoideoloogia juurutamisele suunatud LGBT-festivalile toetust avaldanute hulka kuulus ka Eesti Vabariigi suursaatkond. Toetusavalduse allkirjastamisest hoidusid aga vaid nelja Euroopa Liidu liikmesriigi – Poola, Ungari, Rumeenia ja Kreeka – saatkondade esindajad.

“LGBTI (lesbide, geide, biseksuaalide, transsooliste, interseksuaalide) õigused on inimõigused, mida kõik peavad toetama ja austama,” öeldi avalikkusele suunatud avalduses.

Diplomaadid väljendasid toetust ka Orlando homoklubis hukkunute lähedastele ning rõhutasid oma poolehoidu “püüdlustele tõsta ühiskonna teadlikkust LGBTI-kogukonna teemadest kolmes Balti riigis.”

"Võrdsuse marsil" osalejad väljendasid sarnaselt suursaadikutega protesti Orlando tulistamise vastu, mis kujutas endast tegelikult mitte homoviha väljendust, vaid ühe homoseksuaali kättemaksu teistele. Foto: Mindaugas Kulbis, AP/Scanpix)
“Võrdsuse marsil” osalejad väljendasid sarnaselt suursaadikutega protesti Orlando tulistamise vastu, mis kujutas endast tegelikult mitte homoviha väljendust, vaid ühe homoseksuaali kättemaksu teistele. Foto: Mindaugas Kulbis, AP/Scanpix)

Avaliku kirja allkirjastas Leedu Vabariigi välisministeerium ühes USA, Kanada, Ühendkuningriigi, Norra, Rootsi, Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Austria, Belgia, Tšehhi, Taani, Eesti, Hispaania, Itaalia, Iisraeli, Läti, Luksemburgi ja Hollandi saatkondade esindajatega.

Hollandi saatkonna pressiesindaja Aistė Ašmontaitė-Bartaševičienė sõnul saadeti kirja kavand kõigile saatkondadele ühes kutsega sellele alla kirjutada. Tema sõnul Poola, Ungari, Rumeenia ja Kreeka saatkonnad ei vastanud. Nimetatud riikide saatkonnad kinnitasid aga kirja kättesaamist, kuid täiendavaid kommentaare anda ei soovinud.

“Saatkond on seisukohal, et seisukohaväljendused sel teemal ei ole vajalikud,” ütles Ungari saatkonna esindaja BNS-ile.

Festival Baltic Pride ühes piki Gediminase prospekti kulgeva “Võrdsuse marsiga” toimus 13.–19. juunil Vilniuses juba kolmandat korda. Ühes paljude välisriikide esindajatega osales marsil ka Ühendkuningriigi suursaadik Claire Lawrence, kelle sõnul väljendas ta seeläbi oma toetust homoõiguste kui inimõiguste propageerimisele ühiskonnas.

Peamiselt katoliiklik Leedu ühes Läti ja Poolaga on veel üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kus ei ole võetud vastu ei nn homoabielu seadust ega ka sellega sisult väga lähedast tsiviilpartnerluse seadust.

Eesti on Balti riikidest seni ainus, kus on homopartnerluse seadus vastu võetud. Kooseluseadus võeti vastu 2014. aasta sügisel, ent ilma selle rakendamiseks vajalike ja vähemalt 51 parlamendiliikme toetust vajavate rakendusaktideta.

Homoparaade on aastakümneid kasutatud selleks, et survestada riike seadustama nn homoabielu ning väljendama seeläbi homoseksuaalsetele suhetele ühiskondlikku heakskiitu ja tunnustust. Mitmete asjatundjate sõnul kujutab välisriikide poolne jõuline toetus nn homoõiguste edendamisele endast sekkumist teiste riikide siseasjadesse.

Kuigi nn homoõigusi propageeritakse üha enam kui inimõigusi, ei tulene kohustust nn homoabielu seadustamiseks mitte ühestki rahvusvahelisest inimõigustealasest lepingust.

Eesti Vabariigi suursaadik Leedus on Toomas Kukk.

Üks osaleja Vilniuse homoparaadil "Võrdsuse marss". Foto: Mindaugas Kulbis, AP/Scanpix
Üks osaleja Vilniuse homoparaadil “Võrdsuse marss”. Foto: Mindaugas Kulbis, AP/Scanpix
Nagu homoparaadidel ikka, rakendati ka Vilniuses lapsed homoideoloogia levitamise teenistusse. Foto: Mindaugas Kulbis, AP/Scanpix
Nagu homoparaadidel ikka, rakendati ka Vilniuses lapsed homoideoloogia levitamise teenistusse. Foto: Mindaugas Kulbis, AP/Scanpix