Eesti on vaktsiinitootjatelt tellinud kokku 6,7 miljonit koroonavaktsiini, millest tarnitud on 4,2 miljonit doosi. Esimesed partiid hakkavad aeguma, jaanuari lõpuks peaks utiliseerima 263 000 doosi.
"Kahe koguse osas on meil juba tähtajad hapud. On 19 000 Novavaxi doosi ja 44 000 Pfizeri doosi. Aga suurem probleem on jaanuari lõpus 200 000 Pfizeri doosi," sõnas ERR-ile töö-ja tervishoiuminister Peep Peterson.
Aegunud vaktsiine pole veel hävitatud, sest loodetakse, et vaktsiinitootjad pikendavad dooside säilivusaega. "Kui selgub jälle uuringutest, et need vaktsiinid on hoopis pikema säilivusajaga, kui algselt arvati, siis tootjad jälle pikendavad seda aega," loodab terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma doose veel säilitada.
Koroonapandeemias soetatud suurte vaktsiinikoguste aegumisega on hädas paljud Euroopa riigid ja on pöördutud ka hankelepingu sõlminud Euroopa Komisjoni poole, et olukorrale lahendus leida.
Käesoleval aastal peaks Eestisse jõudma veel 500 000 koroonavaktsiini doosi, kusjuures viimase kuu ajaga on süstitud 20 000 vaktsiinidoosi.
Petersoni sõnul on vaktsiinitootjatega tellimuse vähendamises kohtutud, kuid möönis vaktsiinitootjate ärihuvide domineerimist. "Nad ütlesid, et nad on investeerinud põhjalikult nendesse tehastesse, mida meie nõudel ehitati. Ja nad tahavad sealt nii palju [vaktsiine] läbi lasta kui võimalik," nentis minister, kelle sõnul peitub kokkulepe parimal juhul selles, kui ettevõtjad saavad raha kätte, aga jätavad vaktsiinid tootmata.
Toimetas René Allik