Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde teatas märtsis, et Euroopa Liidus võetakse kasutusele digitaalne euro ja selle ettevalmistuse esimene etapp lõpetatakse käesoleva aasta oktoobriks.
Veebruari lõpus kukkus ligi päevaks kokku Eurosystemi suurte maksete lahendus Target 2 (T2). Euroopa poliitikud küsivad, et kui sarnased asjad juhtuvad, siis kas digieuro on kasutuselevõtmiseks ikka päris valmis? Euroopa Keskpanga (EKP) ametnike sõnul sarnaneb digieuro lahendus rohkem väikemaksete süsteemi TIPS-iga ja seda sarnane katkestuste oht ei ähvarda, vahendab CoinDesk.
"Hiljutine [T2] teenuse katkestus ei õõnesta digtaalse euro taristu sitkust, mis on üles ehitatud viisil, et maksed jätkavad liikumist kasutajate vahel isegi siis kui tekivad tehnilised probleemid," kinnitab EKP kõneisik.
Kuuendal märtsil peetud pressikonverentsil kinnitas Lagarde: "
"Fabio Panetta eelmise tegevnõukogu juhina ja Piero Cipollone selle tänase juhina on üheskoos juhtinud suurepärast meeskonda, mis keskendub [digieuro kasutuselevõtu] tempo kiirendamisele ning loodetavasti selgitatakse teemat piisavalt põhjalikult kõigile sidusrühmadele – Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, Euroopa Komisjonile – nii, et seda ei jäeta järele, vaid digieurost saab reaalsus."
EKP kavatseb 2023. aasta novembris alanud digieuro ettevalmistuse faasi lõpetada käesoleva aasta oktoobriks. Antud faasi jooksul testib EKP digieuro lahendusi, peab läbirääkimisi sidusrühmadega ja valmistatakse ette digieuro reeglistik.
EKP nõukogu langetab digieuro kasutuselevõtu otsuse alles peale digieuro seadusandluse kehtima hakkamist.
Digitaalne euro kujutab endast keskpanga üllitatavat digiraha (CBDC) ja erinevad riigid vaatavad sellele erinevalt. Hispaania keskpank näiteks arvab, et nende riik seda ei vaja.
Lagarde omalt poolt leiab, et digitaalset eurot on väga vaja:
"Minu hinnangul on see kriitiliselt tähtis ja agnostikutele ning skeptikutele tahan ma öelda, et täna on see [digieuro] palju olulisem ja vältimatum kui kunagi varem, seda nii hulgi kui jaekaubanduse tasemel."
Lagarde'i sõnul on digieurot lisaks vaja "rahasuveräänsuse" pärast, kuna makselahendusi (Visa/MasterCard jne) kontrollivad välisettevõtted. EKP lubab, et digieuro on pea sama privaatne kui sularaha ja selle taristu asub ainult Euroopas.
Toimetas Karol Kallas