Euroopa Keskpank leiab, et sularaha pole digitaalse majanduse tarbeks sobiv maksevahend ja tulevik on keskpankade loodud digiraha päralt.
Euroopa Keskpank avaldas hiljuti uuringu "Keskpankade digiraha ökonoomika" (The Economics of Central Bank Digital Currency), mille autorid vaagisid keskpankade digiraha (central bank digital currency; CBDC) mõju finantssüsteemile, andmekaitsele ja digitaalsetele maksetele, vahendab ZeroHedge.
Uuringu koostajad jõudsid järeldusele, et CBDC, nagu seda oleks digitaalne euro, on "ainus võimalus" kui soovitakse "sujuvalt jätkata" täna kehtiva rahasüsteemiga.
Kui paljud eksperdid on avaldanud kahtlusi, et CBDC-d piiravad krediidipakkumist ja pööravad rahaturud pahupidi, siis EKP uuringus peetakse selliseid hirme alusetuks.
"Kuna sularaha ei ole enam tõhusa maksevahendina nii ligitõmbav", peab kasutusele võtma CBDC-d. Kuigi ühtse keskpankade digiraha rakendamise ees seisab mitmeid tõkkeid (lepingute sõlmimise aeg, turuarengud ja -võimekus), siis "sularaha digitaalne uuendus" on võtmetähtsusega "kahetasandilise avaliku ja erarahasüsteemi" edendamise juures.
Autorite sõnul kaasnevad sularaha kasutamisega "suured majanduslikud kulud ja sellel pole selgeid eeliseid", millest järeldatakse, et see "ei sobi" oma ülesehituselt "digitaalsesse aega".
Kui digirahaga seoses mainitakse ohtu inimeste eraandmetele ja -elule, siis uuringu koostajad räägivad "privaatsuse paradoksist": tarbijad vastavad arvamusküsitlustes küll, et eraelu puutumatus on nende jaoks oluline, kuid küberilmas on nad pisikese vastutasu eest valmis oma isikuandmed ära andma.
CBDC-d ei ole uuringu autorite sõnul sama süsteem ega võrreldavad krüptorahaga, sest uuringus nimetatakse stablecoine ja krüptovaluutasid "ohuks rahalisele suveräänsusele" ja tervitatakse erinevaid üle maailma aset leidvaid riikide poolseid krüptorahade kontrolli alla võtmise püüdlusi.
"Sellised ettepanekud toovad regulatsioonide perimeetrisse uued digitaalrahade vormid ja pakuvad lahenduse mõnele kõige suuremale rahasuveräänsust ja finantsstabiilsust puudutavale murele," kirjutatakse uuringus.
Huvi CBDC-de vastu maailmas kasvab
Paljud maailma riikide valitsused ja keskpangad uurivad CBDC-sid kui võimalikke füüsilise raha järglasi või selle täiendajaid.
Käesoleva aasta jaanuaris üllitas USA Föderaalreserv edasiseks aruteluks lahendusi pakkuva uuringu (discussion paper) "Raha ja maksed: USA dollar digitaalse ülemineku ajal", milles käsitleti võimaliku Ameerika Ühendriikide CBDC poolt ja vastuargumente.
Föderaalreservi nõukogu juhi Jerome Powelli sõnul on CBDC kasutamise võimalusi vaja uurida, sellest ei tohi saada "parteidevaheline tüliõun" ja lubas mõne aasta jooksul välja tulla täpsemate ettepanekutega. Ta leidis, et kui kunagi peaks digitaalne dollar tulema, siis peab selle taga olema valitsus, mitte mõni eraettevõte.
Euroopa Keskpanga (EKP) juht Christine Lagarde avaldas juulis arvamust, et Euro digitaliseerimine, mida kasutab Euroopa Liidu 27 liikmesriigist 19 maad, aitab "saavutada" stabiilsust ja tagab inimestele rahale parema ligipääsu.
Lagarde'i sõnul digitaalne euro pigem täiendab, mitte ei asenda sularaha ja rõhutas isikuandmete kaitsmise vajadust juhul kui see kasutusele võetakse.
Koos EKP direktorite nõukogu liikme Fabio Panettaga kirjutatud arvamusloos leidis Lagarde, et digitaalsest eurost võiks saada "kogu maksesüsteemi ankur".
Hiina Rahvavabariigis on digitaalne jüään juba käibel
Ajal kui Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit digitaalse raha üle alles aru peavad, võeti Hiina Rahvapanga poolt digitaalne jüään juba 2021. aastal kasutusele. E-jüään peaks asendama suure osa täna käibel olevast paberrahast. Hinnanguliselt maksti riigis 2020. aastal müügikohtades sularahas ainult ¼ ulatuses. 2012. aastal oli sularaha kasutamise määr 75 protsenti.
Hiina digitaalses jüäänis nähakse ekspertide poolt otsest ohtu dollarile.
Toimetas Karol Kallas