15. septembril toimus Tallinnas EKRE volikogu, mille avalduses mõistetakse hukka Lihula ausamba rööv ja nõutakse siseminister Lauri Läänemetsa tagasi astumist.
Esinduskogu pöördumises leitakse, et Kristen Michali valitsus on tänu Lihula ausamba teistkordsele röövimisele ohtlik nii Eesti demokraatiale kui õigusriigile ja tegutseb suvaõiguse alusel. Ausamba ärastamine on seaduserikkumine ja sedasi omavolitsedes "ohustatakse rahvusriigi aluseks olevat Eesti omariikluse põhimõtet, mille lahutamatuks osaks on ajalugu".
EKRE leiab, et Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valitsus, mida juhib Michal, käitub diktatuuririikidele omasel moel ehk "kel jõud, sel õigus". Veelgi enam, ausambaröövi õigustus, nagu sellega hoitakse ära võimalik tulevikus toimuv kuritegu, kõlab mõtteroima karistamisena.
EKRE süüdistab Eesti võime samuti ebaseaduslikus jälgimises, sest muidu poleks ausamba rööv saanud nii kiiresti toimuda.
Samuti kui võrrelda sündmust Pronkssõduri ausambaga, mis on üheselt okupatsioonirežiimide sümboolika, siis on tegemist põhiseaduses keelatud ebavõrdse kohtlemisega.
EKRE volikogu avaldus
Võimu omavolitsemine ja Eesti ajaloo ümbertõlgendamine Kristen Michali valitsuse poolt on demokraatliku rahvusriigi ideaalide rikkumine.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu peab vastuvõetamatuks valitsuse käitumist seoses Lihula ausamba koopiaga. Kuna politsei tegutses seadust rikkudes, siis näeme siin ohtu õigusriigi edasisele toimimisele. Seadusi massiliselt rikkudes ohustatakse rahvusriigi aluseks olevat Eesti omariikluse põhimõtet, mille lahutamatuks osaks on meie ajalookäsitlus. Selle on oma tegutsemisega hüljanud meie tänane äärmusliberaalne globalistlik valitsus.
Politsei tegutsemine Lihula ausamba koopia konfiskeerimisel rikkus mitut vaba ja demokraatliku ühiskonna aluseks olevat põhiseaduse aluspõhimõtet. Põhiseadus tagab kõikidele sõna-, veendumuse- ja südametunnistusvabaduse (§40 ja §41), süütuse presumptsiooni (§22) ja eraomandi puutumatuse (§32). Samuti keelab põhiseadus selgesõnaliselt riigivõimu omavoli kodanike suhtes (§13). Politsei rikkus kõiki neid seadusesätteid, konfiskeerides ausamba suvaõigust kasutades põhimõttel: kel jõud, sel õigus. Taoline käitumine on omane diktatuuririikidele.
Politsei selgitused, mille kohaselt tegutsesid nad selle nimel, et ära hoida tulevikus toimuvat võimalikku seaduserikkumist, pole midagi muud kui düstoopiaromaanidest pärit mõtteroima põhimõtte kohaldamine Eestis aastal 2024. Nõnda tegutsevad totalitaarsed riigid. Siseminister Lauri Läänemetsa põhjendus, justkui tuleb ausamba koopiale ekspertiis teostada selgitamaks välja, kas ausambal on totalitaarse režiimi sümboleid, ei ole pädev, sest sedalaadi ekspertiis on ammu teostatud ning leidnud kinnitust, et diktatuurisümboleid sel pole.
Meile on vastuvõetamatu ka see, kuidas võimud nuhivad ideoloogilistel kaalutlustel oma kodanike järel. Näiteks pole mõeldav, et punane kraana seisis täpselt õigel ajal täpselt õiges kohas sambaröövi läbiviimiseks ilma, et sellele eelnenuks varjatud jälgimine, mis seadusega on lubatud ainult kriminaalasja raames, mida meie teada ei ole avatud. Järelikult on tegemist põhiseadusega keelatud julgeolekuasutuste poolse ebaseadusliku jälitustegevusega (PS § 43). Isegi kui uskuda peaministri ja siseministri sõnu, et kraana pandi valmis „kodaniku vihje" peale, vaatab meile vastu nõukogude okupatsiooni ajast pärit skeem, kus Eesti vabadusvõitlejate mälestamise korraldajate hulka sokutasid võimud „koputaja".
Kogu praeguse olukorra teeb hullemaks asjaolu, et valitsuse käitumist saadab retoorika, mida me kuuleme tavaliselt Kremli suuvoodritelt. Siingi näeme taas põhiseaduse rikkumist. Põhiseaduse § 12 nõuab kõikide inimeste võrdset kohtlemist, kuid valitsuse tegutsemine Lihula samba puhul on kõike muud kui võrdne sellega, kuidas käitutakse nn pronkssõduriga. Tembeldades Teises maailmasõjas viimase Eesti Vabariigi legitiimse valitsuse üleskutsel nõukogude terrorile ja Punaarmee sissetungile vastu astunud eesti mehed inimsusevastaste roimade ja totalitarismi käsilasteks, pöörab valitsus meie ajaloo pea peale ning võimendab Eestis ministrite tasemel putinistlikku ajaloovõltsimist.
Suutmata selge sõnaga välja öelda, et Eestis 1940 ja 1944 võimutsenud punaterrori ja Nõukogude Venemaa sissetungi vastu võidelnud mehed olid Eesti patrioodid, meie ajaloo kangelased ning meie riikliku järjepidevuse tagajad, hülgab tänane vasakpoolne valitsus järjepidevuse ideel põhineva Eesti rahvusriikluse kontseptsiooni. Oma sõnumiga seab võimul olev liberaalide valitsus kahtluse alla kodumaa patriootide, ajateenijate, reservistide, erusõjaväelaste ja kaitseliitlaste soovi kallaletungi korral Eestit kaitsma minna.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu nõuab, et valitsus asuks häbenemata ja selge sõnaga kaitsma Eesti kui 1918. aastal sündinud demokraatliku rahvusriigi ajalookäsitlust ning meie rahvuskangelasi. Me nõuame, et valitsuse liikmed ütleks selge sõnaga lahti putinistlikust ajalookäsitlusest, mille järgi Punaarmee 1944. aastal Eesti vabastas.
Nõuame valitsuselt selget sõnumit selle kohta, et Nõukogude Venemaa armee kordusagressioonile ja –okupatsioonile ning aegumatutele kuritegudele vastu hakanud kodanikud ei olnud natsismi ja totalitarismi käsilased.
Kogu Eesti territooriumilt on kodanikuühenduste ja kohalike omavalitsuste toel viimase paari aastaga kõrvaldatud suures koguses punaarmee monumente samal ajal kui pronkssõdur oma diktatuurriigi sümboolikaga seisab siiani. Nõuame selle kõrvaldamist avalikust ruumist.
Me nõuame, et siseminister Lauri Läänemets astuks tagasi või tagandataks ametist, sest ta on kas võimaldanud oma alluvuses olnud politseil seaduserikkumist ja võimu kuritarvitamist või veel hullem – selleks ise korralduse andnud.
Toimetas Karol Kallas