Eesti vajab vabaduse, õigluse ja demokraatliku õigusriigi toimimiseks justiitsreformi, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu.
Volikogu avaldus:
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu tõdeb, et vastupidiselt paljukorrutatud loosungile ei toimi Eestis demokraatlik õigusriik nagu peaks, ühiskond ei tugine põhiseaduses ette nähtud õiglusel ja õigusel.
Kohtusüsteemi, prokuratuuri, uurimis- ja jälitusorganite, täiturite ja pankrotihaldurite lokkavalt omavoliline ja ebaõiglane tegevus on hakanud riivama inimeste põhiseaduslikke õigusi alates poliitilistest vabadustest, jätkates eraomandi puutumatusega ning lõpetades lagunenud õiguskindlusega.
Praegu ei saa mitte keegi kindel olla, et riik ise seadusi täidab, mitte keegi ei saa kindel olla, et riik lepinguid jõustab, mitte keegi ei saa kindel olla, et tema suhtes ei kohaldata seadusetut omavoli nende riigivõimu harude poolt, kelle ülesanne peaks olema seaduslikkuse ja õigluse tagamine.
Kohtunikud on viimastel aastatel aina jultunumalt rünnanud võimude lahususe põhimõtet, võttes endale parlamendi rolli, kehtestades või tühistades seadusi oma poliitilise suva järgi ning eirates rahva arvamust ja kehtivat õiguskorda.
Ettevõtlust pärsib majanduskuritegude ebarahuldav menetlemine, mis vajab täielikku ümberkorraldamist. Majanduskuritegude vastase võitluse nõrkus mõjub laastavalt ettevõtluskeskonnale ning pidurdab majanduskasvu.
Selline olukord õõnestab rahva usaldust nii õigussüsteemi kui kogu riigi vastu. Omavolitsev ja poliitaktiivne õigussüsteem võõrandab kodanikud riigist ning võtab inimestelt ära kindlustunde ühiselt kokku lepitud ja kõigile kehtivate reeglite olemasolust. Praegusel kursil jätkates ohustab Eestit põhiseadusliku korra lagunemine ning muutumine banaanivabariigiks.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu osutab, et õiguskaitseorganid, riigi jõustruktuurid ning kohtud peavad oma tegevuse ja autoriteediga tagama riigis põhiseadusliku õiguskorra.
Õiguskaitseorganid peavad kohtlema kõiki isikuid seaduse ees võrdsetena, sõltumata nende positsioonist ühiskonnas. Õiguskorra tagamiseks rakendatavad meetmed ei tohi tuua kaasa inimeste põhiseaduslike õiguste ja vabaduste ebaproportsionaalset riivet, veel vähem põhiõiguste ja vabaduste rikkumist. Mis kõige olulisem: õiguskaitseorganid peaks olema seaduskuulekuse eeskujuks, mitte pidama end seadustest kõrgemal olevateks.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond julgeb ainsana Eestis rääkida probleemi tõsidusest ning on valmis läbi viima justiitsreformi. Taoline reform vajab ka põhiseaduse muudatust, millele peame kõige õigemaks saada rahvahääletuselt inimeste toetus. Mõistame, et reformile seisavad vastu end demokraatlikust kontrollist ja läbipaistva valitsemise põhimõtetest edukalt isoleerinud tsunft ja tema suuvoodrid. Reformi peamine eesmärk on taastada demokraatlik kontroll õigussüsteemi üle, et vältida seal lokkavat omavoli, võimu kuritarvitust ja korruptsiooni.
EKRE volikogu on seisukohal, et:
1. Kohtunikud tuleb muuta valitavaks ja teha nende ametiajad tähtajaliseks.
2. Parlamendi erikomisjonile tuleb anda järelevalveõigus kohtunike, prokuröride, uurimis- ja jälitusorganite tegevuse põhiseadusele vastavuse üle, võimalusega algatada nende ametist tagandamist juhul, kui on rikutud võimude lahususe põhimõtet (kohtulik aktivism), riivatud inimeste põhiseadusega kaitstud õigusi või kohaldatud seadusi seadusandja tahte vastaselt.
3. Lõpetada tuleb demokraatliku õigusriigi põhimõtetega vastuolus olev praktika, mille kohaselt prokuratuur kontrollib iseenda tegevust.
Prokuratuur tuleb allutada justiitsministrile, kes peaprokurörina teostab järelevalvet ning kannab poliitilist vastutust täitevvõimu seaduskuulekuse eest.
4. Vajalik on eeluurimis- ja kohtumenetlustele kehtestada mõistlikud tähtajad ja lõivud, et lõpetada olukord, kus protsess ise ongi karistus.
5. Korruptsioonikuriteod kõrgetes riigi- ja parteiametites ning erakondade poolt kui kõige enam rahva usaldust õõnestavad ning riigi legitiimsust kahtluse alla seadvad kuriteod tuleb muuta aegumatuks ning sisuliselt võrdsustada riigi reetmisega.
6. Riigivastutuse seadus ja selle alusel kahjude hüvitamine peab laienema ka õiguskaitseorganite tegevusele.
7. Kodanikele tuleb anda õigus pöörduda põhiseaduslikkuse küsimustes otse Riigikohtusse.
8. Kehtestada tuleb tõhus järelevalve ja sanktsioonid kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ning mitmesuguste inkassofirmade tegevuse seaduslikkuse ja põhjendatuse üle. Täitmistasusid tuleb oluliselt vähendada, võlgade sissenõudmise regulatsioon tuleb muuta õiglaseks nii võlgniku kui võlausaldaja õigusi silmas pidades.
Eesti riik vajab justiitsvaldkonna reformi meie kõigi vabaduse, turvalisuse ja heaolu nimel.