Neljapäeval, 24. veebruaril toimub Tallinna vanalinnas üheksandat korda vabariigi sünnipäevale pühendatud tõrvikurongkäik, mida korraldab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Kogunemine algab Vabaduse väljakul kell 18 ning rongkäik hakkab liikuma kella 19 paiku pärast Eesti hümni ühislaulmist ja EKRE esimehe Martin Helme pidupäevakõnet.
"Kallid rahvuskaaslased! On aeg soovida oma kallile Eestile sünnipäeva puhul õnne! Ka sel aastal korraldab EKRE vabariigi aastapäeval suure ja üleva tõrvikurongkäigu. Koondume kõik Eesti lippude alla üksmeelseks ja rõõmsaks rahvaks, kes oskab olla rõõmus ja tänulik oma vabaduse üle. Tule koos pere ja sõpradega 24. veenruaril kell 19 Tallinna Vabaduse väljakule ja osale päeva kõige suurejoonelisemal rahvapeol! Kohtume neljapäeval tõrvikurongkäigul," kutsub inimesi tõrvikurongkäigule EKRE esimees Martin Helme.
Tõrvikuid saab Vabaduse väljakul kolmest jagamispunktist alates kella 18, aga loomulikult võib tulla ka oma tõrvikuga. Pidupäevale kohaselt võib rongkäigule võtta kaasa suuremaid või väiksemaid Eesti lippe, teretulnud on teleskoopvardaga lipud, mis lehvivad kõrgemal, inimeste peade ja tõrvikute kohal. Poliitilised plakatid palutakse jätta koju.
Tõrvikurongkäigu üks korraldajaid, Riigikogu liige Siim Pohlak ütleb, et aasta-aastalt tekib üha enam peresid ja sõpruskondi, kes lõpetavad Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud üritustega täidetud päeva üheskoos tõrvikurongkäigul.
„Viimastel aastatel on olnud rõõm näha rongkäigus rohkelt lastega peresid ja noori. See on oluline, sest rahvustunne vajab säilimiseks ja tugevnemiseks traditsioonilisi ühisüritusi ja rituaale. Vajadus sellise ühtsustunde järele on järjest suurem, sest noortele sisendatakse eksitavalt, nagu tuleneks inimese väärikus, väärtus ning identiteet sellest, mida nad tarbivad, või hullemal juhul sellest, millise vähemuse sekka on parasjagu trendikas kuuluda. Niisugustele kahjulikele võltsidentiteetidele vastukaaluks on oluline, et meil on tugev, ühisel keelel, kultuuril ning traditsioonidel põhinev rahvus- ja kogukonnatunne koos sinna juurde kuuluvate ühisüritustega. Kasvatame oma lastest ja lastelastest eestlased," ütles Pohlak.
„Rahvuslike ürituste esirinnas on kindlasti laulu- ja tantsupeod, aga ka tõrvikurongkäik kuulub vaieldamatult nende ilusate isamaaliste sündmuste sekka, mis võimaldab sinimustvalgete lippude ja tõrvikute alla kogunedes kogeda igal aastal uuesti rahvuslikku ühtsustunnet ja meeleolu. Jüriöö ülestõusu kaudu on tõrvik olnud eestlaste jaoks aastasadade jooksul vabaduse, valguse ja lootuse sümbol, ning on seda ka aastal 2022," jätkab Pohlak.
Tõrvikurongkäigule kutsub inimesi ka EKRE aseesimees Henn Põlluaas: "Üheskoos näitame, et need üllad aated, väärtused ja väärikus, millele tuginedes meie esiisad asutasid Eesti riigi ja kaitsesid seda, ei ole kusagile kadunud. Needsamad aated, väärtused ja väärikus, mida hoidsime südametes viiskümmend ränkrasket okupatsiooniaastat ning millest lähtudes taastasime oma riigi ja iseseisvuse on endiselt meie rahva südametes. Need hoiakud viivad meid edasi ning tagavad meie rahva ja riigi kestmise läbi aegade."
"Tõrvikurongkäiguga avaldame üheskoos ka toetust riikidele ja rahvastele, kes on langenud sõjalise agressiooni alla. Me seisame vankumatult enda ja meie sõprade enesemääramisõiguse, iseseisvuse ja territoriaalse puutumatuse eest. Meist endist sõltub, kas suudame jääda peremeesteks omaenda maal ning kaitsta enda rahvusriiki ja rahvuslikke väärtusi. Kui tahame, et Eesti riik, rahvas ja kultuur kestaks, peame kõik andma oma parima. Igaüks meist. Sest riik, see oleme meie," ütles Põlluaas.
Toimetas Martin Vaher