EKRE fraktsioon soovib sotsiaalminister Tanel Kiigelt selgitust, miks kavatseb riik oluliselt lihtsustada soomuutmisoperatsiooni tingimusi ning kaotada senine kaheaastane otsustusaeg.
Senise korra kohaselt eelneb soomuutmisoperatsioonile vähemalt kaheaastane periood, mil inimesel on võimalus oma valik põhjalikult läbi kaaluda. Sotsiaalministri uue määruse kavandi kohaselt võib aga arstlik komisjon soo muutmisele rohelise tule anda lähtudes ainult psühhiaatri hinnangust.
EKRE fraktsioon saatis sotsiaalministrile kirjaliku küsimuse, kus soovib teada, millistele uuringutele tuginedes leitakse, et kaheaastane ooteperiood enne soovahetust pole enam vajalik ning kuidas on kavas ilma ooteperioodi rakendamata välistada põhjalikult läbimõtlemata soovahetusi ja nende tagajärjel tekkinud elukvaliteedi langust igapäevastes eraelulistes suhetes koos tõsiste vaimse tervise probleemidega.
Fraktsiooni liige Kert Kingo juhib tähelepanu, et soovahetusel on pöördumatud tagajärjed. „Soovahetus ei ole soengu muutmine. Seetõttu ei saa sellisid protseduure läbi viia kergekäeliselt ja ilma põhjalikke uuringuid läbi viimata. Rutaka ja läbikaalumata tegutsemise tulemuseks võib olla sandistatud ja sügavalt õnnetu inimene," ütles Kingo.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond soovib praegust soovahetuse protsessi reguleerivat, juba 1999. aastal vastu võetud määrust muuta nn "tehnilistel kaalutlustel", kuna olemasolev määrus muutub uue rahvatervishoiu seaduse jõustumisega kehtetuks.
Eelnõus on aga ka väga sisuline muudatus – nimelt ei reguleeriks uus määrus enam soo meditsiinilist muutmist ehk hormoonravi ja kirurgilist sekkumist, mida sotsiaalministeeriumi meelest reguleerib piisavalt ka võlaõigusseadus. Ekspertkomisjoni hooleks jääks vaid soo juriidiline muutmine, milleks piisab vaid ühest kohtumisest.
Toimetas Jaanus Vogelberg