Üks neist muheleb? Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Moskva, 18. veebruar 2014. Foto: Vassili Maksimov, AFP/Scanpix

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsioon kutsub valitsust võtma tagasi allkirja Eesti-Vene piirileppelt ning mitte nõustuma Venemaa jätkuva okupatsiooniga Tartu rahu järgsetel Eesti aladel. Mart Helme sõnul oli Eesti–Vene piirileppe sõlmimine Urmas Paeti ja Sergei Lavrovi vahel ränk viga.

Täna hääletab riigikogu EKRE fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tagasi allkiri 18.02.2014. alla kirjutatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheliselt piirilepingult" eelnõu (540 OE) üle.

EKRE aseesimehe Mart Helme sõnul oli Eesti–Vene piirileppe sõlmimine Eesti endise välisministri Urmas Paeti ja tema Vene kolleegi Sergei Lavrovi vahel ränk viga.

„Selle lepinguga nõustub Eesti Vabariik Kremli seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse kaotanud. Ühtlasi legaliseerib see alatiseks Venemaa jätkuva okupatsiooni Tartu rahu järgsetel Eesti aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast, võttes meilt ära igasuguse õiguse nõuda okupeeritud alade eest kompensatsiooni. Pole ühtegi sisulist põhjendust 5,2 protsendi Eesti riigi maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi võõrriigile loovutamiseks," ütles Helme.

„Ehkki piirilepet ei ole kummagi riigi parlamendis heaks kiidetud, on praegu õige aeg ratifitseerimisprotsess seisma panna. Venemaa on alustanud täiemahulist sõda Ukraina vastu ja ähvardanud vastusammudega kõiki Ukrainat abistanud riike. Piirileppe ratifitseerimisega edasiminek selles olukorras on riigireetmine. Putini režiim ei ole usaldusväärne lepingupartner. Ühtlasi annaks Eesti riik lepingult allkirja tagasi võttes jõulise hinnangu Venemaa vallutuspoliitikale ja oma naabrite ähvardamisele."

Mõnede Reformierakonna poliitikute juttu, et uus piirileping tagaks paremini Eesti julgeoleku, peab Helme soovmõtlemiseks.

„Ukrainal oli Venemaaga nii maismaapiirileping kui ka mereväebaaside leping. Venemaa viskas need sujuva käeliigutusega prügikasti ja alustas sõjategevust lepingutest hoolimata. Mingisugust lisagarantiid loovutuslik piirileping meile ei anna," ütles Helme. 

"Eestil ei ole piirileppe sõlmimisega kiiret. Ükski diktaator või impeerium ei ole igavene. Seni sobib meile ka praegune ajutine kontrolljoon, mis säilitab seto rahvakillule lootuse tulevaselt demokraatlikult Venemaalt saada tagasi oma põlised maa-alad."

Toimetas Markus Järvi