Sotsiaaldemokraatliku partei ühe juhtfiguuri Rainer Vakra ülikooli lõputöö on Eesti Ekspressi andmetel maha kirjutatud Säästva Eesti Instituudi raportitest. Muu hulgas olvat Vakra omastanud ka teise üliõpilase tehtud uurimuse ja esitanud selle enda töö pähe.
Eesti Ekspressi ajakirjanik Mikk Salu paljastab täna ilmunud Eesti Ekspressi artiklis suure vale — nimelt on ta tuvastanud, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liikme ja riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra (37) poolt 2002. aastal Tallinna ülikoolis keskkonnakorralduse erialal edukalt kaitstud bakalaureusetöö "Pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi ettevalmistamine Tartus" olevat plagiaat.
Töö kõige sisulisem osa on seejuures Salu sõnul üks-üheselt maha kopeeritud samal aastal valminud Säästva Eesti Instituudi (SEI) raportist "Pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi ettevalmistamine Tartus"; diplomitöö sissejuhatav ja tausta avav osa aga omakorda suuresti kopeeritud teisest tollal valminud SEI raportist "Üleriigilise pakendi- ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutamissüsteemi käivitamise majanduslike arvestuste koostamine".
Salu hinnangul pole tegemist lihtsalt ümberjutustuse, liiga rohke tsiteerimise ega liiga vähese viitamisega, vaid lihtlabaselt rämeda plagiaadiga: "Ilmselgelt on tegu arvutis tehtud copy-paste-tööga: sama tekst, samad pealkirjad, sama liigendus, samad alapealkirjad, samad allajoonimised, samad esiletõsted, samad teksti sisse põimitud graafikud, isegi kirja- ja tähevead on samad."
SEI projektijuht ja raportite koostaja, rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnaekspert Harri Moora, kinnitab, et vaatamata Vakra väitele, nagu oleksid nad Mooraga 2002. aastal ühes töögrupis töötanud, ei olnud Vakral tegelikult selle raportiga mingit seost ning ta ei olnud temast toona isegi mitte teadlik.
Kuulujutte sellest, et Vakra lõputöö on plagiaat, liikus erialaringkondades juba aastaid ning nendest oli teadlik ka Moora, kuid tal endal polnud aega, et asja põhjalikult uurida. Hiljem üritas Vakra küll selgitada, et töötas Mooraga lihtsalt paralleelselt sama teema kallal ning jõudis temaga täpselt samasuguse tulemuseni.
Vakra on Salu sõnul omistanud endale ka Tartus läbi viidud rahvaküsitluse – mille raames uuriti, kas ja kuidas on tartlased valmis prügi sorteerima ja pakendeid koguma – metoodika ja küsimustiku koostamise (ilmselt juhendaja kaasabil) ning koos teistega ka küsitluse läbiviimise.
Tegelikult koostas aga küsitluse ja viis selle läbi tollane Tartu ülikooli Türi kolledži tudeng Keiu Ruus-Lepp koos kolme sõbrannaga. Kuigi Vakra väidab, et "tema oli üks nendest, kes aitas kaasa", kinnitab Ruus-Lepp, et ei tunne Vakrat isiklikult ning mingit seost tal tema lõputööga olla ei saa. Ühtlasi oli ta Salu sõnul täiesti šokeeritud sellest, et tema küsitlus oli Vakra lõputöös ning nimetab seda plagiaadiks.
Vakra kaitseb end viimaks sellega, et oli praktikal mitte Harri Moora vaid Ahto Hunti juures ning et praktikatöö hõlmas ka kokkulepet, et ta võib sellega seoses Hunti antud materjale kasutada. Hunt oli tollal Vakra lõputöö juhendaja ja ühtlasi ka SEI koostööpartner ning kinnitab, et võis tollal Vakrale tõepoolest materjale saata ja mitmesuguseid viiteid anda. "Aga see oli ikka silmaringi laiendamise mõttes, et vaata siia, loe ka seda, tutvu tollega," selgitab Hunt. "Kindlasti ei öelnud ma Vakrale, et kopeeri need materjalid ja esita oma töö pähe. Kui see plagiaat tõeks osutub, siis on see küll väga ebameeldiv uudis."
Tallinna ülikooli sõnul kehtib neil lõputöödes esineva plagiaadi suhtes nulltolerants ehk siis selle ilmnemise korral algatab ülikool eksmatrikuleerimise. Kui peaks selguma, et Vakra lõputöö on plagiaat võib ta selle tagajärjel kaotada kõrghariduse, sealjuures nii oma bakalaureusekraadi kui ka mõni aasta hiljem kaitstud magistrikraadi.
Toimetas Martin Vaher