Tänu Ungari peaministri Viktor Orbáni Euroopa Nõukogu hääletuselt "konstruktiivsele äraolekule" alustab Euroopa Liit liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga.
Neljapäeval (15. detsembril) hääletas Euroopa Liidu kõrgeim võimuorgan Euroopa Nõukogu (EN) selle üle, kas Ukraina ja Moldovaga peaks alustama liitumisläbirääkimisi. Vahetult enne hääletamist lahkus Orbán koosolekuruumist ja läbirääkimiste alustamine kiideti ülejäänud 26 riigijuhi poolt heaks, vahendab EurActiv.
Nõukogu andis lisaks ametliku Euroopa Liidu liikmesriigi kandidaadi seisuse Gruusiale ja läbirääkimisi Liitu astumise asjus lubati alustada Bosnia ja Hertsegoviinaga.
Sellist hääletamisest hoidumist nimetatakse Brüsseli kõnepruugis "konstruktiivseks äraolekuks" (constructive abstention) ja väidetavalt oli see Ungari ja mitmete teiste EL liikmesriikide riigijuhtide vahel varem kokku lepitud.
Komisjoni ametnikud kinnitavad, et sedasi, mõne riigijuhi ära olles, langetatud Euroopa Nõukogu otsused on "täieliselt kehtivad".
Samas on tegemist väga ebatavalise lahendusega, kui mõni EL riigijuht või tema esindaja EN hääletamisel ei osale ja eriti on tähelepanuväärne, et sedasi juhtus väga olulise otsuse juures.
Väidetavalt tuli "konstruktiivse äraoleku" mõttele Saksamaa kantsler Olaf Scholz.
Orbáni "äraolekule" aitas kaasa 13. detsembril Euroopa Komisjonis langetatud otsus, et peale teatud muudatusi vastab Ungari õigussüsteem EL nõudmistele, mis tähendab, et Ungari saab taas kasutada Euroopa Liidu toetusrahasid.
EN juht Charles Michel nimetas otsust "selgeks lootuse signaaliks Ungari ja Moldova inimestele ning tervele meie kontinendile".
Enne EN kohtumist ähvardasid paljud EL riigijuhid, et kui Ukraina liitumist EL-iga heaks ei kiideta, siis tähendaks see Vladimir Putini võitu.
Volodõmõr Zelenskõi nimetas liitumisläbirääkimiste alustamise otsust "motiveerivaks, inspireerivaks ja tugevdavaks võiduks Ukrainale".
Hääletuse järel avaldas Ungari peaminister sotsiaalmeedias postituse, mis oli Ukraina EL-iga liitumise osas jätkuvalt äärmiselt kriitiline.
"Ukrainaga liitumisläbirääkimiste alustamine on halb otsus. Ungari selle langetamises ei osalenud," teatas Orbán.
Lisatud videosõnumis väitis ta, et Ukraina ei ole EL-iga liitumiseks valmis ja tänases olukorras Ukrainaga liitumisrääkimiste alustamine on mõistuspäratu ning Ungari pole oma seisukohta muutnud.
"Teised 26 riiki nõudsid, et selline otsus vastu võetaks. Seega Ungari otsustas, et kui 26 [liikmes]riiki sedasi otsustavad, siis mingu nad oma teed … ja jäi täna hääletamisest kõrvale," lisas Orbán.
Mis juhtub järgmisena?
EN otsus ei tähenda, et Ukraina ja Moldova tingimata liituvad EL-iga, vaid eelkõige aastaid kestvate keeruliste läbirääkimiste algust.
Kiievisse ja Chișinăusse saadetakse peatselt läbirääkijate meeskonnad. Käivitatakse kandidaatriikide hindamisprotsess – nn acquis –, mis peaks välja selgitama, millised seadused peavad riigid viima kooskõlla EL-i seadusandlusega
Acquis võtab tavaliselt aega aasta kuni kaks. Samas kinnitas üks Euroopa Komisjoni ametnik novembris, et seekord tahab EL hindamise läbi viia kiiresti ning hakkama loodetakse saada kuue kuuga.
Ukrainale ja Moldovale on antud Liitu pääsemise eeldusena täitmiseks seitse soovitust ja Euroopa Komisjon annab 2024. aasta märtsis liikmesriikide juhtidele aru, kuidas neid on täidetud.
Kriitikute sõnul on Ukraina jätkuvalt üks Euroopa korrumpeerunumaid riike, millesse on segatud teiste hulgas Ameerika Ühendriikide tippoliitikud ning nende pereliikmed.
Toimetas Karol Kallas