Euroopa Liit moodustab omalaadse tõeministeeriumi nii liidu tasandil kui ka igas riigis eraldi, kirjutab Postimees. Digital Service Act, mille mõte peaks olema justkui internetikuritegevusega võitlemine, annab EL-ile ja liikmesriikidele oluliselt laiemad volitused ja vahendid, kui oleks vajalik nn Big Tech-i ettevõtete piiramiseks ja vastutusele võtmiseks levitatava sisu osas.
Eelmisel kuul võeti EL-is vastu Digital Service Act (DSA), millega nii EL kui ka eraldi liikmesriigid saavad õiguse nõuda suurtelt internetiplatvormidelt, et nad sisu modereeriks või kustutaks, lisaks puudutab see ka veebipoode. Ehk siis suures plaanis peaks DSA raames kaduma pettused, valed, võltsitud kaup kui ka infomanipulatsioon. Seadus sätestab, et sisu eest vastutab ka veebiplatvorm.
Samas nõuab DSA, et veebiplatvormid peavad hakkama portaalidest sõeluma välja ühiskondlikult ebasobivat sisu. Totaalset jälgimist justkui ei nõuta, aga euroametnikud näeksid hea meelega, et teenusepakkujad teeksid pistelisi kontrolle ja annaksid võimudele teada, kui midagi kahtlast toimub, sedastab Postimees. Kindlasti peavad teenusepakkujad võimude nõudel ebasobiva info eemaldama. Kui seda ei teha, siis ähvardavad soolased trahvid.
Platvormid, millel on Euroopas vähemalt 45 miljonit kasutajat, peavad uue seaduse rakendama juba 2023 suvel, ülejäänud aga hiljemalt 2024 veebruaris ja nende hulka käivad nii sotsiaalmeediaplatvormid, otsingumootorid, pilveteenused, veebipoed kui ka veebilehtede pakkujad.
Seadusega saavad riikide valitsused ja vastavad asutused endale seninägematu õiguse olla justkui supermoderaator ja nõuda portaalidest info kustutamist, kui see on nende hinnangul ebaseaduslik, vale või ekslik. DSA soovitab valeinfo piire määratleda võimalikult laialt.
Iga riik määrab ametiasutuse, kes netitsensuuriga tegelema hakkaks ja mis peaks justkui olema sõltumatu instants. Tõsiasi on aga see, et ametiasutuse tegevuse määrab siiski riik. Seaduses on lisaklausel, et valitsus võib nõuda kriisiolukorras platvormidelt endale sobivat tegutsemist, Euroopa Komisjonil on sama õigus üleliiduliselt, nendib Postimees.
Edaspidi oleks riigi valitsus ja ametkonnad justkui supermoderaatorid, kes võivad valeinfo klausliga tsenseerida kõike alates tegelikust vihakõnest lõpetades riigiametnikele ebasobivate arvamustega. See võib tekitada riigis olukorra, kus on ainult üks arvamus ja kõik muu on valearvamus, tõdeb Postimees.
Lisaks tuleb DSA raames luua digiteenuste koordinaator, institutsioon oma töötajatega, kelle ülesandeks on jälgida, et seadust korralikult rakendataks. Ametil on õigus määrata riigi nn superkoputajad (usaldusväärne kaebaja – trusted flagger ingl.k) – isikud või asutuse, kelle kaebusele tuleb kiiremini reageerida kui teistele kaebustele.
Toimetas René Allik